Kopter: erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 19. oktoober 2014, kell 00:29

Kopter (ehk helikopter, kreeka keeles ἕλιξ 'keere, spiraal' + πτερόν 'tiib') on õhust raskem lennuaparaat, mille tõste- ja veojõu tekitab vähemalt üks rõhtasendis pöörlev tiivik.^[1]

Tiivik koosneb pööratavatest (muudetava kohtumisnurgaga ehk sammuga) labadest.

Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Omakorda ühe tiivikuga kopterid jagunevad sabas asuva tüürpropelleriga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate reaktiivmootoritega kopteriteks. Kui kopteril on kaks tiivikut, siis võivad need asuda teineteise taga, kõrval või kohal. Viimast olukorda nimetatakse tandemtiivikuks. Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate tasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate telgedega, ^[1] Nelja tiivikuga kopter on kvadrootor.

Kopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus koha peal^[1]. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes lennukiga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub. Kõik see võimaldab kopterit kasutada ehitusel (kopterkraanana), päästeteenistuses, põllumajanduses ja sõjanduses (sealhulgas dessantides ja allveelaevatõrjeoperatsioonides)^[1].

Ajalugu

Esimene helikopterilaadse masina visand omistatakse Leonardo da Vincile. Tema märkmed lasevad oletada, et ta valmistas väikseid lennumasinate mudeleid, mis ei olnud aga lennuvõimelised.

Sõna "helikopter" võttis kasutusele 1861 prantsuse leiutaja Gustave de Ponton d'Amécourt, kes demonstreeris avalikkusele väikest auru jõul töötavat mudelit. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, alumiiniumi, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.

15. aprillil 1877 katsetas Itaalia insener Enrico Forlanini veidi üle kolme kilo kaaluvat aurujõul töötavat mudelkopterit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumootor, mida toitis aurupatarei.

Ungari insener Ján Bahýl (rahvuselt slovakk) ehitas 1901. aastal sisepõlemismootoriga mudel kopteri, see tõusis poole meetri kõrgusele. 5. mail 1905 tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.

Kopterimargid

Viited

↑ ^1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Tehnikaleksikon, lk. 136

Välislingid

Kopteri aerodünaamika (inglise keeles)

Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link GA

[Tehnikaleksikon-1] 1,0 ^1,1 ^1,2 ^1,3 Tehnikaleksikon, lk. 136

[1]

@@ 6. rida: / 6. rida: @@
 Eristatakse ühe, kahe ja mitme tiivikuga koptereid. Omakorda ühe tiivikuga kopterid jagunevad [[saba]]s asuva [[tüürpropeller]]iga kopteriteks ja tiiviku labade otstes paiknevate [[reaktiivmootor]]itega kopteriteks. Kui kopteril on kaks tiivikut, siis võivad need asuda teineteise taga, kõrval või kohal. Viimast olukorda nimetatakse tandemtiivikuks. Lisaks võivad kopteri kaks lõikuvate tasapindadega tiivikut olla suunalt lahknevate [[telg]]edega,  <ref name=Tehnikaleksikon/> Nelja tiivikuga kopter on [[kvadrootor]].
-Helikopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus koha peal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub. Kõik see võimaldab helikopterit kasutada ehitusel ([[kopterkraana]]na), [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (sealhulgas [[dessant]]ides ja [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonides)<ref name=Tehnikaleksikon/>.
+Kopter saab õhku tõusta ja maanduda vertikaalselt, ka kohandamata looduslikele platsidele, samuti rippuda õhus koha peal<ref name=Tehnikaleksikon/>. Lennusuuna muutmiseks vajalik pöörderaadius on võrreldes [[lennuk]]iga väga väike ja õhus paigal rippuval kopteril puudub. Kõik see võimaldab kopterit kasutada ehitusel ([[kopterkraana]]na), [[päästeteenistus]]es, [[põllumajandus]]es ja [[sõjandus]]es (sealhulgas [[dessant]]ides ja [[allveelaev]]atõrjeoperatsioonides)<ref name=Tehnikaleksikon/>.
 == Ajalugu ==
@@ 17. rida: / 17. rida: @@
 Sõna "helikopter" võttis kasutusele [[1861]] [[Prantsusmaa|prantsuse]] leiutaja [[Gustave de Ponton d'Amécourt]], kes demonstreeris avalikkusele väikest [[aur]]u jõul töötavat [[mudel]]it. Kuigi ta võttis esimesena lennumasinates kasutusele uudse metalli, [[alumiinium]]i, ei suutnud tema mudel maapinnalt õhku tõusta.
-[[15. aprill]]il [[1877]] katsetas Itaalia insener [[Enrico Forlanini]] veidi üle kolme kilo kaaluvat aurujõul töötavat mudel  helikopterit. Helikopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumootor, mida toitis aurupatarei.
+[[15. aprill]]il [[1877]] katsetas Itaalia insener [[Enrico Forlanini]] veidi üle kolme kilo kaaluvat aurujõul töötavat mudelkopterit. Kopteri rootorid pani pöörlema kahesilindriline aurumootor, mida toitis aurupatarei.
 Ungari insener [[Ján Bahýl]] (rahvuselt [[Slovakid|slovakk]]) ehitas 1901. aastal [[sisepõlemismootor]]iga mudel kopteri, see tõusis poole meetri kõrgusele. [[5. mai]]l [[1905]] tõusis see 4 m kõrgusele ja läbis üle 1,5 km.
@@ 33. rida: / 33. rida: @@
 * [http://www.cybercom.net/~copters/helo_aero.html Kopteri aerodünaamika] (inglise keeles)
-[[Kategooria:Helikopterid]]
+[[Kategooria:Kopterid]]
 {{Link FA|ar}}