1. Eesti Piirikaitserügement: erinevus redaktsioonide vahel

Lisa lingid
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P →‎Juhtkond ja koosseis: algne August Kolk oli NKVD töötaja
PResümee puudub
18. rida: 18. rida:
'''1. Eesti Piirikaitserügement''' ([[saksa keel]]es ''Estnisches Grenzschutzregiment 1, Estnische SS-Grenzschutz Regiment Nr. 1'') oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[1944]]. aastal Eestis moodustatud väeosa.
'''1. Eesti Piirikaitserügement''' ([[saksa keel]]es ''Estnisches Grenzschutzregiment 1, Estnische SS-Grenzschutz Regiment Nr. 1'') oli [[Teine maailmasõda|Teise maailmasõja]] ajal [[1944]]. aastal Eestis moodustatud väeosa.


[[Saksa Riik|Saksa Kolmanda Riigi]] juhtkonna poolt [[20. eesti diviis|20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti)]] lisaks vastavalt Heinrich Himmleri poolt [[14. mai]]l 1944 välja antud käskkirja<ref>[http://veart.tlulib.ee/index2.php?kid=174714 Võitleja (Toronto), 1999, mai/juuni, nr. 3 lk 12]</ref> alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi loomise kava käigus, mis kavatseti moodustada Eesti piirikaitserügementide baasil, nimetati 1944. aasta maikuus piirikaitserügemendid SS-Piirikaitserügementideks. Teise relvagrenaderide SS-diviisi formeerimine jäi aga teostamata.
[[Saksa Riik|Saksa Kolmanda Riigi]] juhtkonna poolt [[20. eesti diviis|20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti)]] lisaks vastavalt Heinrich Himmleri [[14. mai]]l 1944 välja antud käskkirja<ref>[http://veart.tlulib.ee/index2.php?kid=174714 Võitleja (Toronto), 1999, mai/juuni, nr. 3 lk 12]</ref> alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi, mis kavatseti moodustada Eesti piirikaitserügementide baasil, loomise kava käigus nimetati mais 1944 piirikaitserügemendid SS-Piirikaitserügementideks. Teine relvagrenaderide SS-diviis jäi aga formeerimata.
{{Sisukord paremale}}
{{Sisukord paremale}}
==Juhtkond ja koosseis==
==Juhtkond ja koosseis==
29. rida: 29. rida:


Rügemendi koosseis:
Rügemendi koosseis:
*1. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) [[Aleksander Veelmaa]],
*1. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) [[Aleksander Veelmaa]],
**1. kompanii, leitnant [[Viktor Rähni]].
**1. kompanii, leitnant [[Viktor Rähni]].
**2. kompanii, leitnant [[Elmar Soeson]], alates 29.8 nooremleitnant [[Jüri Juurand]].
**2. kompanii, leitnant [[Elmar Soeson]], alates 29.8 nooremleitnant [[Jüri Juurand]].
**3. kompanii, leitnant [[Oskar Roosa]].
**3. kompanii, leitnant [[Oskar Roosa]].
**4. kompanii, alates augusti lõpust leitnant [[Alfred Valdmaa]].
**4. kompanii, alates augusti lõpust leitnant [[Alfred Valdmaa]].
*2. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) [[Eduard Ausmees]].
*2. pataljon, ülem Relva-SS Hauptsturmführer (kapten) [[Eduard Ausmees]].
**5. kompanii, leitnant [[Ants Raidmets]].
**5. kompanii, leitnant [[Ants Raidmets]].
**6. kompanii, leitnant [[Oivo Lahet]], alates aprillist leitnant [[Mihail Veski]].
**6. kompanii, leitnant [[Oivo Lahet]], alates aprillist leitnant [[Mihail Veski]].
48. rida: 48. rida:


==Isikkoosseis==
==Isikkoosseis==
1. Piirikaitserügemendi formeerimisega alustati 1944. aasta veebruaris, esimeseks formeerijaks oli major [[Elmar Adof]] ja seejärel major Jaan Tamm, endine [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjavägede]] [[Sõjakool]]i rektor, kes määrati ka rügemendi ülemaks.
1. Piirikaitserügementi hakati formeerima veebruaris 1944, esimeseks formeerijaks oli major [[Elmar Adof]] ja seejärel major Jaan Tamm, endine [[Eesti sõjavägi|Eesti sõjavägede]] [[Sõjakool]]i rektor, kes määrati ka rügemendi ülemaks.


I Pataljon ja staabikompanii formeeriti Rakveres, kus pataljoni astus palju endisi Virumaa [[metsavend]]i, pataljoni ülemaks määrati kapten Aleksander Veelma.
I Pataljon ja staabikompanii formeeriti Rakveres, kus pataljoni astus palju endisi Virumaa [[metsavend]]i, pataljoni ülemaks määrati kapten Aleksander Veelma.


II Pataljoni formeerimist alustati Tallinnas leitnant Henn Heinaru poolt, kuid lõpule viis kapten Eduard Ausmees, kes määrati ka pataljoni ülemaks. II Pataljoni 7. Kompanii moodustati Paides.
II Pataljoni hakkas formeerima Tallinnas leitnant Henn Heinaru, kuid lõpule viis selle kapten Eduard Ausmees, kes määrati ka pataljoni ülemaks. II Pataljoni 7. Kompanii moodustati Paides.


III Pataljoni formeerimist alustasid major Elmar Adof ja leitnant Villu Mere, kuid lõpule viidi "[[Erna II]]" üks juhte major Raimond Hindpere ning pataljoni tuumiku moodustasid endised "Erna" gruppi kuulunud mehed.
III Pataljoni hakkasid formeerima major Elmar Adof ja leitnant Villu Mere, kuid lõpule viis selle "[[Erna II]]" üks juhte major Raimond Hindpere ning pataljoni tuumiku moodustasid endised "Erna" gruppi kuulunud mehed.


==Tegevus==
==Tegevus==
Rügement suunati 1944. aasta veebruari lõpul koondumiskohta [[Petseri]]sse ning allutati Saksa [[207. julgestusdiviis]]ile ja rakendati [[Pihkva järv]]e rannakaitsele [[Kolpino saar]]el ja [[Võõpsu]] piirkonnas, [[Kagu-Eesti]]s. Rügemendi staap asus [[Holohalnaja]]s.
Rügement suunati 1944. aasta veebruari lõpul koondumiskohta [[Petseri]]sse ning allutati Saksa [[207. julgestusdiviis]]ile ja rakendati [[Kagu-Eesti]]s [[Pihkva järv]]e rannakaitsele [[Kolpino saar]]el ja [[Võõpsu]] piirkonnas. Rügemendi staap asus [[Holohalnaja]]s.


1944. aasta suvel tegutses rügement ka [[Värska]], [[Laossina]], Kolpino saare, [[Listovka]], [[Võõpsu]], [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] ja [[Luunja]] piirkonnas. Rügement osales 17. septembril 1944 [[Tartu lahing (1944)|Tartu lahingus]] ning purustati 1944. aasta sügislahingutes [[Lõuna-Eesti]]s.
1944. aasta suvel tegutses rügement ka [[Värska]], [[Laossina]], Kolpino saare, [[Listovka]], [[Võõpsu]], [[Kavastu (Luunja)|Kavastu]] ja [[Luunja]] piirkonnas. Rügement osales 17. septembril 1944 [[Tartu lahing (1944)|Tartu lahingus]] ning purustati 1944. aasta sügislahingutes [[Lõuna-Eesti]]s.

Redaktsioon: 18. oktoober 2014, kell 12:16

1. Eesti Piirikaitserügement
Tegev 7. veebruar 1944 – detsember 1944
Riik Suursaksa Riik
Liik jalavägi
Suurus rügement, ca 2800 meest
Ülemad
Märkimisväärsed ülemad major Jaan Tamm

1. Eesti Piirikaitserügement (saksa keeles Estnisches Grenzschutzregiment 1, Estnische SS-Grenzschutz Regiment Nr. 1) oli Teise maailmasõja ajal 1944. aastal Eestis moodustatud väeosa.

Saksa Kolmanda Riigi juhtkonna poolt 20. relvagrenaderide SS-diviisile (1. eesti) lisaks vastavalt Heinrich Himmleri 14. mail 1944 välja antud käskkirja[1] alusel Teise Eesti Relvagrenaderide SS-diviisi, mis kavatseti moodustada Eesti piirikaitserügementide baasil, loomise kava käigus nimetati mais 1944 piirikaitserügemendid SS-Piirikaitserügementideks. Teine relvagrenaderide SS-diviis jäi aga formeerimata.

Juhtkond ja koosseis

Rügemendi ülem:

rügemendi adjutant kapten August Kolk.

Rügemendi koosseis:

Isikkoosseis

1. Piirikaitserügementi hakati formeerima veebruaris 1944, esimeseks formeerijaks oli major Elmar Adof ja seejärel major Jaan Tamm, endine Eesti sõjavägede Sõjakooli rektor, kes määrati ka rügemendi ülemaks.

I Pataljon ja staabikompanii formeeriti Rakveres, kus pataljoni astus palju endisi Virumaa metsavendi, pataljoni ülemaks määrati kapten Aleksander Veelma.

II Pataljoni hakkas formeerima Tallinnas leitnant Henn Heinaru, kuid lõpule viis selle kapten Eduard Ausmees, kes määrati ka pataljoni ülemaks. II Pataljoni 7. Kompanii moodustati Paides.

III Pataljoni hakkasid formeerima major Elmar Adof ja leitnant Villu Mere, kuid lõpule viis selle "Erna II" üks juhte major Raimond Hindpere ning pataljoni tuumiku moodustasid endised "Erna" gruppi kuulunud mehed.

Tegevus

Rügement suunati 1944. aasta veebruari lõpul koondumiskohta Petserisse ning allutati Saksa 207. julgestusdiviisile ja rakendati Kagu-Eestis Pihkva järve rannakaitsele Kolpino saarel ja Võõpsu piirkonnas. Rügemendi staap asus Holohalnajas.

1944. aasta suvel tegutses rügement ka Värska, Laossina, Kolpino saare, Listovka, Võõpsu, Kavastu ja Luunja piirkonnas. Rügement osales 17. septembril 1944 Tartu lahingus ning purustati 1944. aasta sügislahingutes Lõuna-Eestis.

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Võitleja (Toronto), 1999, mai/juuni, nr. 3 lk 12

Välislingid

Eesti väeosad Teises maailmasõjas Saksa sõjaväes
Wehrmachti Väegrupp Nord
tagalapiirkonna Julgestusgrupid
181.  • 182.  • 183.  • 184.  • 185.  • 186.  • 179. Eesti Põhiüksus Narvas  • (1941. aasta sügisest)
Wehrmachti Väegrupp Nord
Väegrupp Nord tagalapiirkonna
16. armee ja 18. armee
tagalajulgestuse Idapataljonid
Ukraina Riigikomissariaadis
Eesti Omavalitsuse
Politsei ja Omakaitse Valitsuse
Piiriomakaitse (1941. aasta sügisest)
Omakaitse(1942. aasta jaanuarist)
väegrupi Nord tagalapiirkonna
Kõrgema SS- ja politseijuhi
juures asuvale korrapolitsei ülemale
alluvad julgestusdiviiside
kaitse- ja politseipataljonid
37. • 38. • 39. • 40. • 41. • 42. • (1941. aasta augustist-septembrist)
29. • 30. • 31. • 32. • 33. • 34.  • 35. • 36. • (1941. aasta novembrist – 1943. aasta veebruarini)
286.  • 287. • 288. • 289. • 290. • 291. • 292. • 293.(1943. aasta märtsist)
Politseirügemendid
1. Eesti Politseirügement:286. • 288. • 291. • 292. Politsei Jalaväepataljon (1944. aasta aprillst)
2. Eesti Politseirügement:37., 38. ja 40. Eesti Politseipataljonid (1944. aasta juulist)
Saksa Riigi Julgeoleku Peaameti
Julgeolekupolitsei ja SD Eestis
Ostlandi Kõrgemale SS- ja politseijuhile
allunud Armeegrupp Narwa 207. JD ning
300. EoD-le allunud Piirikaitserügemendid
Relva-SS koosseisu
kuulunud väeosad
Saksa Luftwaffe
Võitluste osapooled Lahingud Ohvitserid
Kolmas riik Saksamaa

 Soome

 Nõukogude Liit

Saksa riigi ja Soome poolel

NSV Liidu poolel

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=1._Eesti_Piirikaitserügement&oldid=4016950"