Erinevus lehekülje "Langa" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Eemaldatud 7 baiti ,  6 aasta eest
P
resümee puudub
P (eemaldan mallist tühjad lipu-vapi read)
P
Endise Vanaveski küla kohta on teateid aastast 1436 (Mühle Metzepappe), 17. sajandi lõpust oli Vanaveski [[Klooga mõis]]a lisamõis (1698 Alten Mühl).
 
Aastatel 1845-511845–1851 töötas siinseal Klooga paberiveski, hiljem telliselööv.
 
Alates 1932. aastast oli Langa külas kunstnik [[August Jansen]]i suvekodu.
 
Langa külas Vasalemma jõe ääres kohe, maanteesillast allavoolu70 70mm allavoolu asub veskitamm. See betoonist ehitis, mismille rajatudrajasid Puhk ja Pojad poolt 1930. aastatel (harja pikkusega 31,7 m ja kõrgusega 6.,65 m) ei tooda enam elektrit, aga pakub matkajale siiski põnevat vaatepilti. Eriti talvel, kui languse ümber tekivad jääskulptuurid. Tegemist on uue veskiga; vana veski asub mitu kilomeetrit ülesvoolu ja temastsellest pole peale võsas konutavate paekivimüüride enam suurt midagi alles jäänud.
 
Langa külast pärineb üks vähestest ja ilusamatest Eestist leitud Kesk-Vene neoliitilise [[Fatjanovo kultuur]]i [[venekirves]]test. See kiviriist on Soome lahe äärde jõudnud Volga-OkaaOka ülemjooksult hõimudevahelise vahetuse teel 2000 aastat e.m.a.
 
Vasalemma jõest 2km2 km kaugusel mööda Madise-Põllküla maanteed edela suunasedelas asub tee ääres Ohvrikivi (18620 I at eKr)
 
Vasalemma jõe alamjooks, suudmest kuni Kloogajärve oja suudmeni (9 km) ja millest 6km6 km piirneb Langa külaga, on määratletud Natura 2000 alaks (Vasalemma loodusala). Kaitseväärtusteks loodusalal on kaladest jõesilm, lõhe, võldas ja hink, veeselgrootutest rohe-vesihobu ja paksukojaline jõekarp, vee-eluviisiga imetajatest saarmas.
rohe vesihobu ja paksukojaline jõekarp, vee-eluviisiga imetajatest saarmas.
==Vaata ka==
116 066

muudatust

Navigeerimismenüü