Elektrisignaal: erinevus redaktsioonide vahel
Uus lehekülg: ''''Elektrisignaal''' on ajas muutuv elektriline suurus (enamasti elektrivool või -pinge), mis kannab informatsiooni, vaadeldaval juhul andmeid, mida saab tö...' |
Resümee puudub |
||
| 5. rida: | 5. rida: | ||
Analoogsignaali pinge muutub katkematult, pidevalt. Analoogsignaaliks on näiteks helisagedussignaal mikrofoni väljundis, mispuhul signaali pinge on igal hetkel võrdeline, s.o analoogne (samaväärne, vastav) seda muutumist põhjustava helirõhu muutumisega. Enamik ümbritseva maailma sündmuste muutumine on pidev. |
Analoogsignaali pinge muutub katkematult, pidevalt. Analoogsignaaliks on näiteks helisagedussignaal mikrofoni väljundis, mispuhul signaali pinge on igal hetkel võrdeline, s.o analoogne (samaväärne, vastav) seda muutumist põhjustava helirõhu muutumisega. Enamik ümbritseva maailma sündmuste muutumine on pidev. |
||
Diskreetsignaal saab muutuda üksnes kindlate astmete kaupa, nii et signaalipingel on lõplik arv järjestikuseid väärtusi. Kui need väärtused väljendatakse [[kahendsüsteem|kahendkoodis]], saadakse digitaalsignaal |
Diskreetsignaal saab muutuda üksnes kindlate astmete kaupa, nii et signaalipingel on lõplik arv järjestikuseid väärtusi. Kui need väärtused väljendatakse [[kahendsüsteem|kahendkoodis]], saadakse digitaalsignaal. |
||
==Vaata ka== |
==Vaata ka== |
||
Redaktsioon: 14. oktoober 2014, kell 07:27
Elektrisignaal on ajas muutuv elektriline suurus (enamasti elektrivool või -pinge), mis kannab informatsiooni, vaadeldaval juhul andmeid, mida saab töödelda, salvestada ja edastada. Elektrisignaale edastatakse elektrijuhtide kaudu või elektromagnetlainete vahendusel.
Elektrisignaali peamised liigid on analoogsignaal, diskreetsignaal ja digitaalsignaal.
Analoogsignaali pinge muutub katkematult, pidevalt. Analoogsignaaliks on näiteks helisagedussignaal mikrofoni väljundis, mispuhul signaali pinge on igal hetkel võrdeline, s.o analoogne (samaväärne, vastav) seda muutumist põhjustava helirõhu muutumisega. Enamik ümbritseva maailma sündmuste muutumine on pidev.
Diskreetsignaal saab muutuda üksnes kindlate astmete kaupa, nii et signaalipingel on lõplik arv järjestikuseid väärtusi. Kui need väärtused väljendatakse kahendkoodis, saadakse digitaalsignaal.