Eduard Ahas: erinevus redaktsioonide vahel
P pilt |
Resümee puudub |
||
| 81. rida: | 81. rida: | ||
{{DEFAULTSORT:Ahas, Eduard}} |
{{DEFAULTSORT:Ahas, Eduard}} |
||
[[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] |
[[Kategooria:Eesti maalikunstnikud]] |
||
[[Kategooria:Kõrgema Kunstikooli Pallas vilistlased]] |
|||
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetajad]] |
[[Kategooria:Hugo Treffneri Gümnaasiumi õpetajad]] |
||
[[Kategooria:Sündinud 1901]] |
[[Kategooria:Sündinud 1901]] |
||
Redaktsioon: 13. oktoober 2014, kell 01:25
| Eduard Ahas | |
|---|---|
 | |
| Sünninimi | Eduard Mihkel Ahas |
| Sündinud |
16. september 1901 Valguta vald, Tartumaa |
| Surnud |
17. september 1944 Kavastu |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Kõrgem Kunstikool Pallas |
| Tegevusala | maalikunstnik ja kunstiajaloolane |
Eduard Mihkel Ahas (16. september 1901 Valguta vald, Tartumaa – 17. september 1944 Kavastu) oli eesti maalikunstnik ja kunstiajaloolane.
Elukäik
Eduard Ahas sündis talupidajate Mihkli ja Miina kaheteistkümnelapselises peres. Õppis Ervu külakoolis 1911–1914, Rõngu kihelkonnakoolis 1914–1917 ja Hugo Treffneri Gümnaasiumis 1917–1923.
Kunstiõpinguid alustas 1917 Rudolf Lepiku ateljees. Õppis (vaheaegadega) 1919–1926 Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kust sai joonistusõpetaja kutse. Lõpetas Pallase 1932. aastal Nikolai Triigi maaliateljees maalikunstnikuna. 1923–1931 õppis Tartu Ülikoolis kunstiajalugu. Korporatsiooni Ugala buršvilistlane.
Eduard Ahas osales Vabadussõjas kooliõpilaste pataljonis 1919–1920.
1922–1923 töötas Eesti Rahva Muuseumis ja käis joonistajana soome etnograafi I. Mannineniga vanavara kogumas ning illustreeris tema "Etnograafilise sõnastiku".
Töötas 1924–1926 joonistusõpetajana Ambla Põllumajandusgümnaasiumis, alates 1926 Hugo Treffneri Gümnaasiumi, 1928–1930 Tartu Ühiskommertsgümnaasiumi õpetaja. 1936 Riigikogu kantselei stenografist, kunstiühing Pallas juhatuse sekretär 1936–1939.
Eduard Ahas juhtis II Maailmasõja ajal Tartus kunstivarade päästmist ja kogumist purustatud hoonetest.
Kuulus aastatel 1933–1944 Aakre valla Pühaste Mulgi omakaitsesse. Ta mobiliseeriti 1944. aastal ning sai 17. septembril Emajõe dessandil surmavalt haavata.[1] 2. novembril 1998 avati Tartumaal Sääsekõrva ja Sava lähedal Kangro talu hoovis tema mälestustahvel.[2]
Isiklikku
Eduard Ahase vennad olid Vabadusristi II liigi 3. järgu kavalerid August Ahas ja Oskar Ahas ning "Nimed marmortahvlil" autori Albert Kivikase klassivend ja Henn Ahase tegelaskuju prototüüp Hermann Ahas.
Looming
Eduard Ahas on loonud kergelt stiliseerivad laadis, maheda koloriidiga, õlimaali-, tempera- ja pastellitehnikas maastiku- ja olustikumaale. Ahas maalis paljude oma kaasaegsete tuntud avaliku elu tegelaste portreid, sh riigivanem Jaan Tõnisson, piiskop Hugo-Bernhard Rahamägi, ülikooli rektorid, ministrid, kirjanikud jne.[2]
Esinenud näitustel 1921. aastast.[3]
Teinud koostööd ajalehtedele kirjutades kunsti käsitevaid artikleid, illustreerinud lasteraamatuid, teinud lavakujundusi ning isegi elamuprojekte.[3] Tema kirjutatud on "Vabadussõja kangelaste mälestussambad I", "Stenograafiakool I, II, III" ja tema toimetusel ilmus kunstiühing Pallase 15. juubelialbum.[3]
Teoseid
- "Kirjanik Karl August Hindrey"
- "Näitejuht A. Sunne"
- "HeliloojaEvald Aav"
- "Tantsijanna Elmerice Parts"
- "Ooperilauljanna Ida Aav-Loo"
- "Matemaatik dr Edgar Krahn"
- "Dotsent B. Bravdin"
- "Kohtunik A. Ruus"
- "Kunstnik Aleksander Bergmann"
- "Helilooja Richard Ritsing"
- "Juhan Simmi portree"
- "Mensuur"
- "Lambapesijad"
- "Poksija"
- "Kalurid"
- "Mälestussamba ehitajad"
- "Koolilapse saatjad" e "Pühadeks kodutallu"
- "Rannu lahing"
- "Asutava kogu valimised väerindel"
Viited
Kirjandus
- Album academicum universitatis Tartuensis, II köide, Tartu 1994, lk. 269–270.