Arseen: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: lisatud Kategooria:Poolmetallid |
P Valikulised grammatikaparandused. |
||
| 3. rida: | 3. rida: | ||
'''Arseen''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 33. |
'''Arseen''' on [[keemiline element]] [[järjenumber|järjenumbriga]] 33. |
||
Nimi tuleb [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''arsenikon'' 'mehelik, tugev', millega [[Dioskurides]] [[1. sajand]]il nimetas [[auripigment]]i tema tugeva mürgisuse pärast. Nimetust mõjutas nähtavasti selle [[mineraal]]i [[pärsia keel|pärsiakeelne]] nimetus ''zarnik'' 'kuldkollane', mis oli teada [[semi keeled|semi keelte]] vahendusel (praegu |
Nimi tuleb [[kreeka keel|kreekakeelsest]] sõnast ''arsenikon'' 'mehelik, tugev', millega [[Dioskurides]] [[1. sajand]]il nimetas [[auripigment]]i tema tugeva mürgisuse pärast. Nimetust mõjutas nähtavasti selle [[mineraal]]i [[pärsia keel|pärsiakeelne]] nimetus ''zarnik'' 'kuldkollane', mis oli teada [[semi keeled|semi keelte]] vahendusel (praegu زرنيخ ). |
||
Arseeniühendid on tuntud juba [[antiikaeg|antiikajast]]. Keemilise elemendina määratles arseeni [[Antoine Lavoisier]] aastal [[1789]]. |
Arseeniühendid on tuntud juba [[antiikaeg|antiikajast]]. Keemilise elemendina määratles arseeni [[Antoine Lavoisier]] aastal [[1789]]. |
||
| 11. rida: | 11. rida: | ||
Omadustelt on arseen [[poolmetall]]. |
Omadustelt on arseen [[poolmetall]]. |
||
Ta esineb mitme [[allotroopia|allotroopse]] vormina. [[Normaaltingimused|Normaaltingimustel]] on stabiilseim hall, rabe [[tahkis|tahke]] [[keemiline aine|aine]] [[tihedus]]ega 5,7 g/cm³. [[Atmosfäärirõhk|Atmosfäärirõhul]] kuumutamisel arseen ei [[sulamine|sula]], vaid [[sublimatsioon|sublimeerub]] temperatuuril 614 [[Celsiuse skaala| |
Ta esineb mitme [[allotroopia|allotroopse]] vormina. [[Normaaltingimused|Normaaltingimustel]] on stabiilseim hall, rabe [[tahkis|tahke]] [[keemiline aine|aine]] [[tihedus]]ega 5,7 g/cm³. [[Atmosfäärirõhk|Atmosfäärirõhul]] kuumutamisel arseen ei [[sulamine|sula]], vaid [[sublimatsioon|sublimeerub]] temperatuuril 614 [[Celsiuse skaala|°C]]. Kõrgemal [[rõhk|rõhul]] sulab arseen [[sulamistemperatuur|temperatuuril]] 817 °C. |
||
Arseeniühendeid on palju ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Lihtainena esineb arseen harva. |
Arseeniühendeid on palju ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Lihtainena esineb arseen harva. |
||
Kõik vees lahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim neist on As<sub>4</sub>O<sub>6</sub> ehk rahvapäraselt [[arseenik]]. Surmav kogus inimesele on 0, |
Kõik vees lahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim neist on As<sub>4</sub>O<sub>6</sub> ehk rahvapäraselt [[arseenik]]. Surmav kogus inimesele on 0,05–0,1 g. Pikka aega arvati, et [[Napoleon I]] suri arseenimürgitusse. Arseeni kasutatakse ka [[rotimürk]]ide koostises. |
||
[[Gallium]]i ühendid arseeniga võimaldavad luua väga heade omadustega [[pooljuht]]e, mille elektrilised parameetrid ja [[temperatuuritaluvus]] on tunduvalt paremad kui [[räni]] (Si) baasil loodud pooljuhtidel. [[Galliumarseniid]] (GaAs) on pooljuhtseadiste uuema põlvkonna materjal. |
[[Gallium]]i ühendid arseeniga võimaldavad luua väga heade omadustega [[pooljuht]]e, mille elektrilised parameetrid ja [[temperatuuritaluvus]] on tunduvalt paremad kui [[räni]] (Si) baasil loodud pooljuhtidel. [[Galliumarseniid]] (GaAs) on pooljuhtseadiste uuema põlvkonna materjal. |
||
Redaktsioon: 12. oktoober 2014, kell 14:54
| 33 |
5 18 8 2 |
| As 74,9216 |
|
| Arseen |
Arseen on keemiline element järjenumbriga 33.
Nimi tuleb kreekakeelsest sõnast arsenikon 'mehelik, tugev', millega Dioskurides 1. sajandil nimetas auripigmenti tema tugeva mürgisuse pärast. Nimetust mõjutas nähtavasti selle mineraali pärsiakeelne nimetus zarnik 'kuldkollane', mis oli teada semi keelte vahendusel (praegu زرنيخ ).
Arseeniühendid on tuntud juba antiikajast. Keemilise elemendina määratles arseeni Antoine Lavoisier aastal 1789.
Arseenil on üks stabiilne isotoop massiarvuga 75.
Omadustelt on arseen poolmetall.
Ta esineb mitme allotroopse vormina. Normaaltingimustel on stabiilseim hall, rabe tahke aine tihedusega 5,7 g/cm³. Atmosfäärirõhul kuumutamisel arseen ei sula, vaid sublimeerub temperatuuril 614 °C. Kõrgemal rõhul sulab arseen temperatuuril 817 °C.
Arseeniühendeid on palju ja arseeni varud on praktiliselt piiramatud. Lihtainena esineb arseen harva.
Kõik vees lahustuvad arseeniühendid on inimorganismile mürgised. Tuntuim neist on As4O6 ehk rahvapäraselt arseenik. Surmav kogus inimesele on 0,05–0,1 g. Pikka aega arvati, et Napoleon I suri arseenimürgitusse. Arseeni kasutatakse ka rotimürkide koostises.
Galliumi ühendid arseeniga võimaldavad luua väga heade omadustega pooljuhte, mille elektrilised parameetrid ja temperatuuritaluvus on tunduvalt paremad kui räni (Si) baasil loodud pooljuhtidel. Galliumarseniid (GaAs) on pooljuhtseadiste uuema põlvkonna materjal.