Christoph Kolumbus: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
4. rida: | 4. rida: | ||
Ta lähtus arvestusest, et [[Maa (planeet)|Maa]] kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma [[Euroopa]]st [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]] ka lääne suunas liikudes. Kuigi [[viikingid|viikingite]] laevad jõudsid [[Põhja-Ameerika]]sse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis [[Euroopa]]l püsiv kontakt tolle [[Uus Maailm|Uue Maailmaga]] alles tänu Kolumbuse avastusele. |
Ta lähtus arvestusest, et [[Maa (planeet)|Maa]] kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma [[Euroopa]]st [[Kaug-Ida|Kaug-Itta]] ka lääne suunas liikudes. Kuigi [[viikingid|viikingite]] laevad jõudsid [[Põhja-Ameerika]]sse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis [[Euroopa]]l püsiv kontakt tolle [[Uus Maailm|Uue Maailmaga]] alles tänu Kolumbuse avastusele. |
||
Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber [[Sevilla |
Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber [[Sevilla]]sse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid [[1541]]. aastaks. |
||
Sinna jäid mõlemad kuni [[1795]]. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord [[Havanna]]sse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need [[1898]] uuesti Sevillasse. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. |
Sinna jäid mõlemad kuni [[1795]]. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord [[Havanna]]sse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need [[1898]] uuesti Sevillasse ja paigutati [[Sevilla katedraal]]i. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral. |
||
== Isiklikku == |
== Isiklikku == |
||
17. rida: | 17. rida: | ||
* [http://www.parnupostimees.ee/050906/esileht/valismaa/10067389.php Lõputu vaidlus Kolumbuse luude asukoha üle] |
* [http://www.parnupostimees.ee/050906/esileht/valismaa/10067389.php Lõputu vaidlus Kolumbuse luude asukoha üle] |
||
* [[Priit Kivi]] [http://rooma.postimees.ee/160706/esileht/valisuudised/202550.php Kolumbuse viimse puhkepaiga peavad reetma DNA-proovid] |
* [[Priit Kivi]] [http://rooma.postimees.ee/160706/esileht/valisuudised/202550.php Kolumbuse viimse puhkepaiga peavad reetma DNA-proovid] |
||
* [http://epl.delfi.ee/news/valismaa/maadeavastaja-kolumbuse-sailmed-vajasid-dna-prooovi?id=51039761 Maadeavastaja Kolumbuse säilmed vajasid DNA-prooovi] |
|||
Redaktsioon: 10. oktoober 2014, kell 17:20
Christoph Kolumbus (Genova murdes Christoffa Corombo; itaalia keeles Cristoforo Colombo, hispaania keeles Cristóbal Colón ja portugali keeles Cristóvão Colombo) (arvatavasti 1451 Genova, Itaalia – 20. mai 1506 Valladolid, Hispaania) oli maadeavastaja ja kaupmees, kes 1492. aastal ületas Kastiilia (Hispaania) lipu all Atlandi ookeani ja jõudis Ameerikasse.
Ta lähtus arvestusest, et Maa kerakujulisuse tõttu peab laev jõudma Euroopast Kaug-Itta ka lääne suunas liikudes. Kuigi viikingite laevad jõudsid Põhja-Ameerikasse ligi 500 aastat enne Kolumbuse retke, tekkis Euroopal püsiv kontakt tolle Uue Maailmaga alles tänu Kolumbuse avastusele.
Kuigi Kolumbus oli palunud enda surnukeha toimetada Ameerikasse, maeti ta esialgu siiski Valladolidi kloostrisse. Kolm aastat hiljem sängitati säilmed ümber Sevillasse. Lõpuks lubati Kolumbuse poja Diego lesel Maria de Rojas y Toledol transportida koos mehe põrmuga äi ümbermatmiseks Santo Domingo katedraali, kuhu säilmed jõudsid 1541. aastaks.
Sinna jäid mõlemad kuni 1795. aastani, mil Hispaania loovutas Haiti saare prantslastele ja Kolumbuse jäänused kaevati taas üles ja veeti seekord Havannasse, kuhu need jäid kuni Hispaania-USA sõjani. Siis toodi need 1898 uuesti Sevillasse ja paigutati Sevilla katedraali. Ühtekokku maeti Kolumbuse luid väidetavalt ümber üheksal korral.
Isiklikku
On teada, et tal oli kolm venda – Diego, Bartolomeo ja Giovanni ning õde Bianchinetta ja kaks poega – Hernando (ka Fernando) ja Diego. Samas pole seniajani üksmeelt tema täpse sünniaja ja -koha osas. Prantslased tutvustavad Kolumbuse sünnimaana Korsikat, mis tol ajal samuti kuulus Genova Vabariigi koosseisu, mille alamana Ameerika avastaja sündis.
Kirjandus
- Klaus Brinkbäumer, Clemens Höges, "Kolumbus". Saksa keelest tõlkinud Tiina Aro. Sari Gloria Mundi, Kunst, Tallinn 2007, 512 lk.
Välislingid
- Lõputu vaidlus Kolumbuse luude asukoha üle
- Priit Kivi Kolumbuse viimse puhkepaiga peavad reetma DNA-proovid
- Maadeavastaja Kolumbuse säilmed vajasid DNA-prooovi
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Christoph Kolumbus |
Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link FA Mall:Link GA