Melatoniin: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 20. rida: | 20. rida: | ||
==Kasutamine== |
==Kasutamine== |
||
Eksogeenset melatoniini kasutatakse unehäirete, [[ajavahestress]]i ning nn. kevadväsimuse sümptomite ravis. Melatoniini kasutatakse tihti [[ADHD]] ravis, sest viimase ravim põhjustab ligi 94% kasutajatest unetust. |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 4. oktoober 2014, kell 15:14
| Melatoniin | |
|---|---|
| |
| Keemiline valem | C13H16N2O2 |
| Molekulmass | 232,278 g/mol |
Melatoniin on enamike selgroogsete käbinäärmes sünteesitav hormoon. Inimestel reguleerib melatoniin bioloogilist ööpäevarütmi.
Melatoniini esineb bakterites, taimedes ja teistes elusolendites peale inimese. Melatoniin on ka tugev antioksüdant.
Melatoniini kasutatakse unehäirete ravis, 1993. aastast on see toidulisandina müügil Ameerika Ühendriikides. Paljudes maailma riikides on melatoniin käsimüügis, kuid Austraalias, Uus-Meremaal ning Euroopa Liidus kuulub see retseptiravimite alla. Eestis on melatoniini võimalik osta käsimüügis olevate kaubamärkide "Melatonina Diet" ja "Sleep Aid" all.
Biosüntees
Melatoniini sünteesi hulka kontrollivad hüpotaalamusest algavad närviteed, mille aktiivsus sõltub reetina fotoretseptorite aktiveerumisest, ehk silmadeni jõudva valguse hulgast. Melatoniini tootmine hakkab suurenema õhtul pärast pimeduse saabumist ning saavutab maksimaalse taseme kella 2 kuni 4 paiku. Pärast seda hakkab melatoniini tootmine langema.
Kasutamine
Eksogeenset melatoniini kasutatakse unehäirete, ajavahestressi ning nn. kevadväsimuse sümptomite ravis. Melatoniini kasutatakse tihti ADHD ravis, sest viimase ravim põhjustab ligi 94% kasutajatest unetust.
Välislingid
- Ravimiinfo bulletään: melatoniin
- Kliinik.ee:talvedepressioon ja melatoniin
- Pertsov SS., Effect of melatonin on the thymus, adrenal glands, and spleen in rats during acute stress. Lühikokkuvõte., Bull Exp Biol Med. märts 2006 ;141(3):292-5., veebiversioon (vaadatud 04.10.2014) (inglise keeles)