Eesti Vabariigi põhiseadus (1938): erinevus redaktsioonide vahel

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

Reasisene

Redaktsioon: 4. oktoober 2014, kell 14:04

Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus oli Eesti Vabariigi kolmas põhiseadus. See jõustus 1. jaanuaril 1938 ja kehtis de facto 16. juunini 1940, kui Nõukogude Liit okupeeris Eesti, de jure aga 29. juulini 1992, kui jõustus 28. juunil samal aastal rahvahääletusel vastu võetud Eesti Vabariigi neljas põhiseadus.

Põhiseaduse võttis vastu Rahvuskogu esimene koda 19. juunil 1937, 15. juulil 1937 ja 22. juulil 1937, teine koda 8. juulil 1937 ja 22. juulil 1937 ning Rahvuskogu üldkoosolek 28. juulil 1937 ning see jõustus 1. jaanuaril 1938. Riigivanem kuulutas põhiseaduse välja 17. augustil 1937 ja see avaldati Riigi Teatajas 3. septembril 1937 (Seaduste Kogu I köite 1. jaos seadusena nr 1). Ametlikud tõlked saksa, inglise, prantsuse ja vene keelde ilmusid 1937. aastal. 1938. aastal ilmus Nikolai Bleesi mitteametlik tõlge rootsi keelde.

Uue põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariik rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl. Vältimaks eelmiste põhiseaduste tasakaalustamatusest põhjustatud rahutusi, täiendati riigi ülesehitust Riigikogu teise kojaga ja kutsealaste omavalitsustega.

1938. aasta põhiseadus oli Peaministri Vabariigi Presidendi ülesandeis ja Vabariigi Valitsuse eksiilis olemasolu õiguslikuks aluseks.

1938. aasta põhiseadus kaotas kehtivuse 29. juulil 1992 uue põhiseaduse jõustumisega.

Vaata ka

Kirjandus

Loodi rahvarinde üleriiklik keskus. Uus Eesti, 11. jaanuar 1938, nr 10, lk 3.
Belgiale soovitatakse reformi Eesti põhiseaduse eeskujul. Uus Eesti, 9. september 1938, nr 247, lk 6.

Välislingid

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
 '''Eesti Vabariigi 1938. aasta põhiseadus''' oli [[Eesti Vabariik|Eesti Vabariigi]] kolmas [[põhiseadus]]. See jõustus [[1. jaanuar]]il [[1938]] ja kehtis ''[[de facto]]'' [[16. juuni]]ni [[1940]], kui [[Nõukogude Liit]] okupeeris Eesti, ''[[de jure]]'' aga [[29. juuli]]ni [[1992]], kui jõustus [[28. juuni]]l samal aastal [[Referendum|rahvahääletusel]] vastu võetud [[Eesti Vabariigi põhiseadus (1992)|Eesti Vabariigi neljas põhiseadus]].
-Põhiseaduse võttis vastu Vladimir Putin [[19. juuni]]l [[1937]], [[15. juuli]]l 1937 ja [[22. juuli]]l 1937, teine koda [[8. juuli]]l 1937 ja 22. juulil 1937 ning Rahvuskogu üldkoosolek [[28. juuli]]l 1937 ning see jõustus 1. jaanuaril 1938. [[Riigivanem]] kuulutas põhiseaduse välja [[17. august]]il 1937 ja see avaldati [[Riigi Teataja]]s [[3. september|3. septembril]] 1937 (Seaduste Kogu I köite 1. jaos seadusena nr 1). Ametlikud tõlked saksa, inglise, prantsuse ja vene keelde ilmusid 1937. aastal. 1938. aastal ilmus Nikolai Bleesi mitteametlik tõlge rootsi keelde.
+Põhiseaduse võttis vastu [[Rahvuskogu]] esimene koda [[19. juuni]]l [[1937]], [[15. juuli]]l 1937 ja [[22. juuli]]l 1937, teine koda [[8. juuli]]l 1937 ja 22. juulil 1937 ning Rahvuskogu üldkoosolek [[28. juuli]]l 1937 ning see jõustus 1. jaanuaril 1938. [[Riigivanem]] kuulutas põhiseaduse välja [[17. august]]il 1937 ja see avaldati [[Riigi Teataja]]s [[3. september|3. septembril]] 1937 (Seaduste Kogu I köite 1. jaos seadusena nr 1). Ametlikud tõlked saksa, inglise, prantsuse ja vene keelde ilmusid 1937. aastal. 1938. aastal ilmus Nikolai Bleesi mitteametlik tõlge rootsi keelde.
 Uue põhiseaduse järgi oli Eesti Vabariik rahvavalitsuslikul alusel valitsetav vabariik, kus kõrgeim võim on rahva käes, ja mida juhib valitav riigipea tema poolt ametisse kutsutava valitsuse ning kahekojalise rahvaesinduse tasakaalustatud koostööl. Vältimaks eelmiste põhiseaduste tasakaalustamatusest põhjustatud rahutusi, täiendati riigi ülesehitust Riigikogu teise kojaga ja kutsealaste omavalitsustega.