Beetlipähkel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
Värskelt on beetlipähklid [[roheline|rohelised]] ja nii pehmed, et neid saab kergesti lõigata tavalise noaga. Küps pähkel muutub algul [[kollane|kollaseks]] ja siis [[oranž]]iks ning pärast kuivamist peaaegu kivikõvaks. Pärast seda saab seda lõigata üksnes spetsiaalse kääridetaolise vahendiga. |
Värskelt on beetlipähklid [[roheline|rohelised]] ja nii pehmed, et neid saab kergesti lõigata tavalise noaga. Küps pähkel muutub algul [[kollane|kollaseks]] ja siis [[oranž]]iks ning pärast kuivamist peaaegu kivikõvaks. Pärast seda saab seda lõigata üksnes spetsiaalse kääridetaolise vahendiga. |
||
Beetlipähklit kasutatakse [[Lõuna-Aasia|Lõuna-]] ja [[Kagu-Aasia]]s [[Pakistan]]ist ja [[Maldiivid]]est [[Taivan]]i ja [[Indoneesia]]ni, samuti sealt ida poole [[Paapua Uus-Ginea]]s ja [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saartel]]. |
Beetlipähklit kasutatakse [[Lõuna-Aasia|Lõuna-]] ja [[Kagu-Aasia]]s [[Pakistan]]ist ja [[Maldiivid]]est [[Taivan]]i ja [[Indoneesia]]ni, samuti sealt ida poole [[Paapua Uus-Ginea]]s ja [[Saalomoni Saared|Saalomoni Saartel]]. Kastusuotstarve võib riikide lõikes erineda. |
||
Kohati tarvitatakse pähklipulbrit [[hammas]]te puhastamise vahendina. Kui mitu lusikatäit sisse võtta, saab lahti [[parasiit]]idest. |
Kohati tarvitatakse pähklipulbrit [[hammas]]te puhastamise vahendina. Kui mitu lusikatäit sisse võtta, saab lahti [[parasiit]]idest. |
||
Armuamuletina, millega naised ja prostituudid mehi nõiuvad, kasutatatakse Indias kokkurullitud beetlilehte mille sees on beetlipähkel, lisaks [[hašis]] ja [[oopium]]. |
|||
Hinnanguliselt närib beetlipähkleid 200–450 miljonit inimest ning see on [[Tubakas (aine)|tubaka]], [[alkohol]]i ja [[kohv]]i järel leviku poolest neljas psühhoaktiivne aine.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo. "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] [[2007]]</ref> |
Hinnanguliselt närib beetlipähkleid 200–450 miljonit inimest ning see on [[Tubakas (aine)|tubaka]], [[alkohol]]i ja [[kohv]]i järel leviku poolest neljas psühhoaktiivne aine.<ref name="Piippo, Salo">S. Piippo, U. Salo. "Meelte ja tunnete taimed". Tallinn: [[Varrak (kirjastus)|Varrak]] [[2007]]</ref> |
||
| 19. rida: | 21. rida: | ||
[[Rahvusvaheline Vähiuuringute Instituut]] tunnistas beetlipähkli [[2003]] [[kartsinogeen]]seks ehk [[vähktõbi|vähki]] tekitavaks aineks. Võrreldes inimestega, kes beetlipähklit ei tarvita, on tarvitajatel 8,4 korda suurem tõenäosus haigestuda suuvähki. Nendel, kes tarvitavad beetlit tubakaga segatult, on see tõenäosus 9,9 korda suurem. |
[[Rahvusvaheline Vähiuuringute Instituut]] tunnistas beetlipähkli [[2003]] [[kartsinogeen]]seks ehk [[vähktõbi|vähki]] tekitavaks aineks. Võrreldes inimestega, kes beetlipähklit ei tarvita, on tarvitajatel 8,4 korda suurem tõenäosus haigestuda suuvähki. Nendel, kes tarvitavad beetlit tubakaga segatult, on see tõenäosus 9,9 korda suurem. |
||
Beetlipähklite närimisel moodustuvad [[nitrosoamiin]]id põhjustavad suu-, kurgu-, ja söögitoruvähki. Suhu võivad tekkida haavandid. Hambad, [[suu]] ja [[huul]]ed värvuvad punaseks, pikaajalistel kasutajatel isegi mustaks. Suureneb süljeeritus. Suured annused põhjustavad südamerütmi aeglustumist, värinat, krampe ja halvatust, ka peapööritust, iiveldust ja kõhulahtisust. Pähkli närimine süvendab [[astma]]t, sest kopsuteed ahenevad. Beetel võib põhjustada veresoontehaigusi, |
Beetlipähklite närimisel moodustuvad [[nitrosoamiin]]id põhjustavad suu-, kurgu-, ja söögitoruvähki. Suhu võivad tekkida haavandid. Hambad, [[suu]] ja [[huul]]ed värvuvad punaseks, pikaajalistel kasutajatel isegi mustaks. Suureneb süljeeritus. Suured annused põhjustavad südamerütmi aeglustumist, värinat, krampe ja halvatust, ka peapööritust, iiveldust ja kõhulahtisust. Pähkli närimine süvendab [[astma]]t, sest kopsuteed ahenevad. Beetel võib põhjustada veresoontehaigusi, [[suhkurtõbe]] ja [[südame rütmihäired|südame rütmihäireid]] või süvendada juba olemasolevaid haigusi. Beetlipähklite kolinenergiline ergutav toime põhjustab sõltuvust.<ref name="Piippo, Salo"/> |
||
[[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] on beetlipähklite ja selle lehtede omamine karistatav. |
[[Araabia Ühendemiraadid|Araabia Ühendemiraatides]] on beetlipähklite ja selle lehtede omamine karistatav. |
||
== Mõnuainena == |
|||
Seemnetest valmistatakse näritavat beetlit (närimisel muutub [[arekoliin]] [[arekaidiin]]iks, mis ergutab [[kesknärvisüsteem]]i), mille tarvitajaid arvatakse olevat 450 miljonit. |
|||
==Droogina== |
|||
Beetli-areekapalm on [[ravimtaim]] ja tema seemnete meditsiinilise nimetusena kasutatakse nimetusi areekapähkel ja areekaseeme (''Arecae semen'', ''semina Arecae''). |
|||
[[Droog]]ina kasutatakse areekapähkleid enamasti värskelt. Kuid tarvitamisel olla ettevaatlik kuna droog on mürgine! ja droogi pikemajaline tarvitamine võib tekitada [[vähk (haigus)|vähki]]. |
|||
[[Vastumürk|Vastumürgina]] kasutatakse [[atropiin]]i.<ref>Ain Raal,"Maailma ravimtaimede entsüklopeedia", lk 205,Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2010</ref> |
|||
==Viited== |
==Viited== |
||
{{viited}} |
{{viited}} |
||
== Veebikirjandus == |
|||
* Rajeshwar N. Sharan,1, Ravi Mehrotra, Yashmin Choudhury, ja Kamlesh Asotra, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC3418282/ Association of Betel Nut with Carcinogenesis: Revisit with a Clinical Perspective], PLoS One. 2012; 7(8): e42759., doi: 10.1371/journal.pone.0042759, PMCID: PMC3418282, veebiversioon (vaadatud 28.09.2014)<small> (''inglise keeles'')</small> |
|||
[[Kategooria:Söödavad pähklid ja seemned]] |
[[Kategooria:Söödavad pähklid ja seemned]] |
||
[[Kategooria:Droogid]] |
|||
[[Kategooria:Viljad]] |
[[Kategooria:Viljad]] |
||
Redaktsioon: 28. september 2014, kell 20:21
Beetlipähkel on beetli-areekapalmi (Areca catechu) vili. Bioloogilises mõttes pole see pähkel, vaid luuvili.
Värskelt on beetlipähklid rohelised ja nii pehmed, et neid saab kergesti lõigata tavalise noaga. Küps pähkel muutub algul kollaseks ja siis oranžiks ning pärast kuivamist peaaegu kivikõvaks. Pärast seda saab seda lõigata üksnes spetsiaalse kääridetaolise vahendiga.
Beetlipähklit kasutatakse Lõuna- ja Kagu-Aasias Pakistanist ja Maldiividest Taivani ja Indoneesiani, samuti sealt ida poole Paapua Uus-Gineas ja Saalomoni Saartel. Kastusuotstarve võib riikide lõikes erineda.
Kohati tarvitatakse pähklipulbrit hammaste puhastamise vahendina. Kui mitu lusikatäit sisse võtta, saab lahti parasiitidest.
Armuamuletina, millega naised ja prostituudid mehi nõiuvad, kasutatatakse Indias kokkurullitud beetlilehte mille sees on beetlipähkel, lisaks hašis ja oopium.
Hinnanguliselt närib beetlipähkleid 200–450 miljonit inimest ning see on tubaka, alkoholi ja kohvi järel leviku poolest neljas psühhoaktiivne aine.[1]
Beetlipähkleid on näritud juba tuhandeid aastaid. Komme näib pärinevat Kagu-Aasiast. Taist Sprit Cave'ist on leitud vähemalt 7000 aasta vanuseid pähklijäänuseid. Beetlipähkleid on arstirohuna ja lõõgastumiseks kasutatud iidsetest aegadest peale ning algselt kasutasid pähkleid šamaanid.[1]
Beetlipähklid olid eriti tähtsad India kõrgemates kastides. Indias kasutati beetlipähkleid koos maitseainetega, sest sealkandis on tähtsad erinevad maitsed ja esteetiline nauding. Pähklite töötlemiseks vajalikud uhmrid, nõud, süljekausid ja lõikamisvahendid olid tähtsad esemed, eriliste nikerdustega kaunistatud või ainult selleks otstarbeks valmistatud.[1]
Beetlipähkel mõjutab parasümpaatilist närvisüsteemi, kus ta stimuleerib muskariinatsetüülkoliini retseptoreid ja mõjutab kaudselt dopamiini. Samuti pärsib ta atsetüülkoliini estraasi, alandab norepinefriinitaset, ergutab süljeeritust, kopsu- ja soolenäärmeid ning aeglustab südamerütmi. Arekadeiin stimuleerib meelt nagu nikotiin. Vahel segatakse beetlipähkleid tubakaga.[1]
Rahvusvaheline Vähiuuringute Instituut tunnistas beetlipähkli 2003 kartsinogeenseks ehk vähki tekitavaks aineks. Võrreldes inimestega, kes beetlipähklit ei tarvita, on tarvitajatel 8,4 korda suurem tõenäosus haigestuda suuvähki. Nendel, kes tarvitavad beetlit tubakaga segatult, on see tõenäosus 9,9 korda suurem.
Beetlipähklite närimisel moodustuvad nitrosoamiinid põhjustavad suu-, kurgu-, ja söögitoruvähki. Suhu võivad tekkida haavandid. Hambad, suu ja huuled värvuvad punaseks, pikaajalistel kasutajatel isegi mustaks. Suureneb süljeeritus. Suured annused põhjustavad südamerütmi aeglustumist, värinat, krampe ja halvatust, ka peapööritust, iiveldust ja kõhulahtisust. Pähkli närimine süvendab astmat, sest kopsuteed ahenevad. Beetel võib põhjustada veresoontehaigusi, suhkurtõbe ja südame rütmihäireid või süvendada juba olemasolevaid haigusi. Beetlipähklite kolinenergiline ergutav toime põhjustab sõltuvust.[1]
Araabia Ühendemiraatides on beetlipähklite ja selle lehtede omamine karistatav.
Mõnuainena
Seemnetest valmistatakse näritavat beetlit (närimisel muutub arekoliin arekaidiiniks, mis ergutab kesknärvisüsteemi), mille tarvitajaid arvatakse olevat 450 miljonit.
Droogina
Beetli-areekapalm on ravimtaim ja tema seemnete meditsiinilise nimetusena kasutatakse nimetusi areekapähkel ja areekaseeme (Arecae semen, semina Arecae).
Droogina kasutatakse areekapähkleid enamasti värskelt. Kuid tarvitamisel olla ettevaatlik kuna droog on mürgine! ja droogi pikemajaline tarvitamine võib tekitada vähki.
Vastumürgina kasutatakse atropiini.[2]
Viited
Veebikirjandus
- Rajeshwar N. Sharan,1, Ravi Mehrotra, Yashmin Choudhury, ja Kamlesh Asotra, Association of Betel Nut with Carcinogenesis: Revisit with a Clinical Perspective, PLoS One. 2012; 7(8): e42759., doi: 10.1371/journal.pone.0042759, PMCID: PMC3418282, veebiversioon (vaadatud 28.09.2014) (inglise keeles)