Varangu mõis: erinevus redaktsioonide vahel
P HC: lisatud Kategooria:Koeru kihelkond |
Resümee puudub |
||
9. rida: | 9. rida: | ||
[[Klassitsism|Varaklassitsistliku]] peahoone ehitust alustas [[1795]] von Berg. Hoone [[arhitekt]]iks peetakse [[Tartu]] [[barokk|barokse]] raekoja autorit [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]]it. Omapärane on mõisahoone juures see, et [[fassaad]]i kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest [[paekivi]]st. |
[[Klassitsism|Varaklassitsistliku]] peahoone ehitust alustas [[1795]] von Berg. Hoone [[arhitekt]]iks peetakse [[Tartu]] [[barokk|barokse]] raekoja autorit [[Johann Heinrich Bartholomäus Walter]]it. Omapärane on mõisahoone juures see, et [[fassaad]]i kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest [[paekivi]]st. |
||
Kuulus Eestimaa Rüütelkonna peamehele (1824-27) ja Eestimaa tsiviilkubernerile (1833-41) Paul von Benckendorffile. Viimane omanik oli paruniproua Amata von [[Schilling]]. [[1919]]. aasta võõrandamise järel töötas mõisahoones kool, hiljem [[metskond]]. 1970.–1980. aastatel seisis hoone tühjalt ning lagunes tugevasti. [[1990. aastad|1990. aastate]] lõpul läks mõis eravaldusse ja selles on alustatud restaureerimistöödega. |
|||
Peahoone läheduses asub arvatavasti [[18. sajand]]ist pärinev ühekorruseline puidust valitsejamaja, pärimuse kohaselt endine [[Ao mõis]]a peahoone, mis 1870. aasta paiku Varangule toimetati. |
Peahoone läheduses asub arvatavasti [[18. sajand]]ist pärinev ühekorruseline puidust valitsejamaja, pärimuse kohaselt endine [[Ao mõis]]a peahoone, mis 1870. aasta paiku Varangule toimetati. |
Redaktsioon: 26. september 2014, kell 11:44
See artikkel räägib Koeru kihelkonna (sks. Warrang) mõisast; Haljala kihelkonna mõisa kohta vaata Varangu mõis (Haljala) (sks. Wrangelshof). |
Varangu mõis (saksa keeles Warrang) oli mõis Koeru kihelkonnas Järvamaal. Tänapäeval jääb kunagine mõisasüda Lääne-Viru maakonda Väike-Maarja valla territooriumile.
Varangu mõis eraldus Liigvalla mõisast (saksa keeles Löwenwolde) 17. sajandil ning sai nime Wrangelite perekonna järgi.
Mõisahooned
Varaklassitsistliku peahoone ehitust alustas 1795 von Berg. Hoone arhitektiks peetakse Tartu barokse raekoja autorit Johann Heinrich Bartholomäus Walterit. Omapärane on mõisahoone juures see, et fassaadi kaunistused pole vormitud lubimördist, vaid on välja tahutud peeneteralisest paekivist.
Kuulus Eestimaa Rüütelkonna peamehele (1824-27) ja Eestimaa tsiviilkubernerile (1833-41) Paul von Benckendorffile. Viimane omanik oli paruniproua Amata von Schilling. 1919. aasta võõrandamise järel töötas mõisahoones kool, hiljem metskond. 1970.–1980. aastatel seisis hoone tühjalt ning lagunes tugevasti. 1990. aastate lõpul läks mõis eravaldusse ja selles on alustatud restaureerimistöödega.
Peahoone läheduses asub arvatavasti 18. sajandist pärinev ühekorruseline puidust valitsejamaja, pärimuse kohaselt endine Ao mõisa peahoone, mis 1870. aasta paiku Varangule toimetati.
Varangu mõisa valitsejamajas elas 1909–1918 graafik Eduard Viiralt.
Pildid
-
Tõllakuur
-
Ait
-
Valitsejamaja