Otepää kihelkond: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
PResümee puudub |
|||
13. rida: | 13. rida: | ||
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Otepää kirik 2012.jpg|pisi|Otepää kirik.]] |
| asendikaardi_pilt = [[Pilt:Otepää kirik 2012.jpg|pisi|Otepää kirik.]] |
||
}} |
}} |
||
'''Otepää kihelkond''' (kirikukihelkond, tolleaegses [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä'') oli kihelkond, mis asus ajaloolisel [[Tartumaa]]l ja [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]is. |
'''Otepää kihelkond''' (kirikukihelkond, tolleaegses [[saksa keel]]es ''Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä'') oli [[kihelkond]], mis asus ajaloolisel [[Tartumaa]]l ja [[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]is. |
||
[[File:Atlas von Liefland 6.tif|400px|pisi|right|[[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]. [[Ludwig August Mellin]], "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]] |
[[File:Atlas von Liefland 6.tif|400px|pisi|right|[[Liivimaa kubermang]]u [[Tartu kreis]]. [[Ludwig August Mellin]], "Atlas von Liefland, oder von den beyden Gouvernementern u. Herzogthümern Lief- und Ehstland, und der Provinz Oesel". 1798]] |
||
==Piirkonna ajalugu== |
==Piirkonna ajalugu== |
Redaktsioon: 22. september 2014, kell 19:31
Otepää kihelkond | |
---|---|
| |
saksa keeles Kirchspiel Odenpäh | |
| |
kihelkonnakirik: Otepää kirik | |
Otepää kihelkond (kirikukihelkond, tolleaegses saksa keeles Kirchspiel Odenpäh in Kreis Dorpat, Odenpä) oli kihelkond, mis asus ajaloolisel Tartumaal ja Liivimaa kubermangu Tartu kreisis.
Piirkonna ajalugu
Otepää muinaskihelkond oli Ugandi tähtsaim kihelkond.
Otepää kihelkonna mõisad
Kihelkonnas oli 12 riigi-, rüütli- ja kirikumõisat ning 11 karjamõisat.
- Otepää kirikumõis (Pastorat Odenpäh)
- Arula mõis (Arrol) rüütlimõis
- Ilmjärve mõis (Ilmjärw) riigimõis
- Kastolatsi mõis (Kastolatz) riigimõis
- Neeruti mõis (Megel) rüütlimõis
- Nüpli mõis (Knippelshof) riigimõis
- Palupera mõis (Palloper) rüütlimõis
- Pilkuse mõis (Bremenhof) rüütlimõis
- Päidla mõis (Samhof) rüütlimõis
- Pühajärve mõis (Heiligensee, Wollust) rüütlimõis
- Vana-Otepää mõis (Schloß Odenpäh) riigimõis
- Vidrike mõis (Friedrichshof) rüütlimõis[1]
Kihelkonna alad tänapäeval
Tänapäeval asub enamus selle alasid Valga maakonnas.
Vaata ka
Viited
Kirjandus
- Hupel, August Wilhelm (1782). Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland. Dritter und lelzter Band. Riga: zu finden bey Johann Friedrich Hartknoch. Lk 271–274.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Bienenstamm, H. von (1826). Geographischer Abriß der drei deutschen Ostsee-Provinzen Rußlands, oder der Gouvernemens Ehst-, Liv- und Kurland. Riga: Deubner. Lk lk. 291–292.
{{cite book}}
: tundmatu tühi parameeter:|coauthors=
(juhend) - Hagemeister, Heinrich von (1836/1837). Materialien zu einer Geschichte der Landgüter Livlands T. 1–2. Riga: E. Frantzen. Lk lk. 22–29.
{{cite book}}
: eiran tundmatut parameetrit|coauthors=
, kasuta parameetrit (|author=
) (juhend); kontrolli kuupäeva väärtust:|year=
(juhend)