Nestoriaanlus: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
3. rida: 3. rida:
Nestoriaanlus alga Nestoriose ettepanekust, et kasutama hakatud nime Jumalasünnitaja (''Theotokos'') tuleks asendada Kristusesünnitaja (''Christotokos''). Nestorios üritas vana õpetuse (kristoloogia) taastamise abil rahvahulkades levivat Maarja-kultust välja tõrjuda. Tema probleemipüstituses Maarja austus muutus nii võimsaks, et muutis [[Jeesus liikumine|Jeesus liikumise]] või Jeesuse austuse teisejärguliseks.
Nestoriaanlus alga Nestoriose ettepanekust, et kasutama hakatud nime Jumalasünnitaja (''Theotokos'') tuleks asendada Kristusesünnitaja (''Christotokos''). Nestorios üritas vana õpetuse (kristoloogia) taastamise abil rahvahulkades levivat Maarja-kultust välja tõrjuda. Tema probleemipüstituses Maarja austus muutus nii võimsaks, et muutis [[Jeesus liikumine|Jeesus liikumise]] või Jeesuse austuse teisejärguliseks.


Nestoriose ettepanekuid arutasid teoloogid, kuni kutsuti kokku üleilne [[kirikukogu Efesoses|Efesose esimene kirikukogu]] 431 m.a.j. Kirikukogulised otsustasid Nestoriose ettepanekud tagasi lükata. Aga väljaspool [[Rooma Impeerium]]<nowiki/>it elavad idamaade kiristlased (tulevased [[orientaalsed kirikud]]) suhtusid Nestoriose ettepanekutesse algkristliku sallivusega.
Nestoriose ettepanekuid arutasid teoloogid, kuni kutsuti kokku üleilne [[kirikukogu Efesoses|Efesose esimene kirikukogu]] 431 m.a.j. Kirikukogulised otsustasid Nestoriose ettepanekud tagasi lükata. Aga väljaspool [[Rooma Impeerium]]<nowiki/>it elavad idamaade kiristlased (tulevased [[orientaalsed kirikud]]) suhtusid Nestoriose ettepanekutesse algkristliku sallivusega.


Nestoriaanlus levis Antiookiast ja Ida-Süüriast [[Mesopotaamia]]<nowiki/>sse ning seejärel üle kogu Iraani Sassaniidide impeeriumi. Seetõttu nimetatakse nestoriaanlust mõnikord Pärsia kristluseks. Sisuliselt ei ole ta aga kunagi olnud pärsialik kristlus, kuigi Sassaniidide aegu pöördus palju zoroastrialikke pärslasi kristlsesse. Liturgiliseks keeleks jäi süüria keel ning see määras suuresti ära ka kiriku meelsuse.
== Nestoriaanlik kirik ==


Aastaks 500 m.a.j oli nestoriaanliku kristluse kirikuaparaat Iraani Impeeriumis organiseeritud Rooma riigistruktuuride ja [[zoroastrism]]<nowiki/>i eeskujul, ning nende organisatsiooni võib nimetada ka nestoriaanlikuks kirikuks.
Kaldeast Iraani levinud kristlased võttsid omaks Süüria Antiookias levinud kristliku õpetuse (kristoloogia).


== Nestoriaanluse levik ==
Kui Iraani Impeeriumis organiseeriti kirikuaparaat Rooma riigistruktuuride ja [[zoroastrism]]<nowiki/>i eeskujul võis neid nimetada nestoriaanlikuks kirikuks.
Osad araablased pöördusid nestoriaanlikku kristlusesse. Aastal 410 tekkis Iraani piiri äärses Lakhmiidide kuningriigis (pealinn al-Hirah) nestoriaanide piiskopkond. Nestoriaanidest araablastel ei etendanud hõimusuhted enam olulist rolli, vaid tekkis araabia rahvus.

Nestoriaanlus levis tänapäeva Uspekistani aladele. Kuuenda sajandi keskel said hunnid endale oma nestoriaanliku piiskopi.

Nestoriaanide hulgas oli palju edukaid ja ettevõtlikke kaupmehi, kes rändasid siiditeel. Nii nestoriaani kaupmehed kui mungad olid olulisteks üpris moodsa misjoni teostajateks. Pikki siiditeed tekkisid asundused, millest paljud kuulusid nestoriaanidele. Kirikuhoonete (pühakodade) kõrvale rajati tavaliselt ka kool ning haigla. Tolleaegsed nestoriaanid olid kuulsad nii koolihariduse kui ka meditsiini poolest.

Redaktsioon: 20. september 2014, kell 12:53

Nestorianlus on Konsantinoopoli peapiiskopist Nestoriosest (suri 450 m.a.j) alguse saanud kristluse suund, mis kujunes nestoriaanlikuks kirikuks.

Nestoriaanlus alga Nestoriose ettepanekust, et kasutama hakatud nime Jumalasünnitaja (Theotokos) tuleks asendada Kristusesünnitaja (Christotokos). Nestorios üritas vana õpetuse (kristoloogia) taastamise abil rahvahulkades levivat Maarja-kultust välja tõrjuda. Tema probleemipüstituses Maarja austus muutus nii võimsaks, et muutis Jeesus liikumise või Jeesuse austuse teisejärguliseks.

Nestoriose ettepanekuid arutasid teoloogid, kuni kutsuti kokku üleilne Efesose esimene kirikukogu 431 m.a.j. Kirikukogulised otsustasid Nestoriose ettepanekud tagasi lükata. Aga väljaspool Rooma Impeeriumit elavad idamaade kiristlased (tulevased orientaalsed kirikud) suhtusid Nestoriose ettepanekutesse algkristliku sallivusega.

Nestoriaanlus levis Antiookiast ja Ida-Süüriast Mesopotaamiasse ning seejärel üle kogu Iraani Sassaniidide impeeriumi. Seetõttu nimetatakse nestoriaanlust mõnikord Pärsia kristluseks. Sisuliselt ei ole ta aga kunagi olnud pärsialik kristlus, kuigi Sassaniidide aegu pöördus palju zoroastrialikke pärslasi kristlsesse. Liturgiliseks keeleks jäi süüria keel ning see määras suuresti ära ka kiriku meelsuse.

Aastaks 500 m.a.j oli nestoriaanliku kristluse kirikuaparaat Iraani Impeeriumis organiseeritud Rooma riigistruktuuride ja zoroastrismi eeskujul, ning nende organisatsiooni võib nimetada ka nestoriaanlikuks kirikuks.

Nestoriaanluse levik

Osad araablased pöördusid nestoriaanlikku kristlusesse. Aastal 410 tekkis Iraani piiri äärses Lakhmiidide kuningriigis (pealinn al-Hirah) nestoriaanide piiskopkond. Nestoriaanidest araablastel ei etendanud hõimusuhted enam olulist rolli, vaid tekkis araabia rahvus.

Nestoriaanlus levis tänapäeva Uspekistani aladele. Kuuenda sajandi keskel said hunnid endale oma nestoriaanliku piiskopi.

Nestoriaanide hulgas oli palju edukaid ja ettevõtlikke kaupmehi, kes rändasid siiditeel. Nii nestoriaani kaupmehed kui mungad olid olulisteks üpris moodsa misjoni teostajateks. Pikki siiditeed tekkisid asundused, millest paljud kuulusid nestoriaanidele. Kirikuhoonete (pühakodade) kõrvale rajati tavaliselt ka kool ning haigla. Tolleaegsed nestoriaanid olid kuulsad nii koolihariduse kui ka meditsiini poolest.