16. september: erinevus redaktsioonide vahel
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
45. rida: | 45. rida: | ||
{{vaata|Surnud 16. septembril}} |
{{vaata|Surnud 16. septembril}} |
||
*[[1380]] – Charles V, Prantsusmaa kuningas |
*[[1380]] – Charles V, Prantsusmaa kuningas |
||
*[[1845]] – Matti Haapoja, soome sarimõrvar |
|||
*[[1855]] – Sergei Uvarov, Venemaa akadeemik ja riigitegelane |
*[[1855]] – Sergei Uvarov, Venemaa akadeemik ja riigitegelane |
||
*[[1933]] – Jaan Tomson, Rakvere-Paide Rahukogu prokurör |
*[[1933]] – Jaan Tomson, Rakvere-Paide Rahukogu prokurör |
Redaktsioon: 19. september 2014, kell 23:55
<< September >> | ||||||
E | T | K | N | R | L | P |
1 | ||||||
2 | 3 | 4 | 5 | 6 | 7 | 8 |
9 | 10 | 11 | 12 | 13 | 14 | 15 |
16 | 17 | 18 | 19 | 20 | 21 | 22 |
23 | 24 | 25 | 26 | 27 | 28 | 29 |
30 | ||||||
2024 |
16. september on Gregoriuse kalendri 259. (liigaastal 260.) päev. Juliuse kalendri järgi 3. september (1901–2099).
Sündmused
Eestis
- 1932 – Narvast ümberpaigutatud 1. Diviisi staap saabus soomusrongil Kapten Irv Rakverre.
- 1934 – Eesti Evangeeliumi Luteriusu Kiriku piiskop Hugo Bernhard Rahamägi pühitseti ametisse.
- 1944 – Saksamaa riigipea Adolf Hitler andis käsu Eesti maha jätta.
- 1989 – Rahvarinde liider Edgar Savisaar esines Eesti Raadios programmilise kõnega "Määrav on rahva tahe". Muu hulgas nimetas ta selles kõnes okupeeritud Eestit riigiks ja asetas Eesti NSV riigiõiguslikult ühele pulgale ennesõjaaegse Eesti Vabariigiga. Samuti esitas Savisaar kõnes "Kolmanda vabariigi" idee.[1]
Maailmas
- 1810 – algas Mehhiko iseseisvussõda
- 1873 – Saksa okupatsiooni lõpp Prantsusmaal.
Sündinud
- Pikemalt artiklis Sündinud 16. septembril
- 1745 – Mihhail Kutuzov, Venemaa väejuht, kindralfeldmarssal
- 1870 – John Boland, iiri tennisist
- 1888 – Frans Eemil Sillanpää, soome kirjanik
- 1904 – Sulev Saarup, eesti näitleja
- 1923 – Albert Cornelis Baantjer, hollandi kirjanik
- 1924 – Lauren Bacall, USA teatri- ja filminäitleja
- 1932 – Kalju Mätik, eesti vabadusvõitleja
- 1931 – Ülo Lille, eesti keemik ja teaduste akadeemia liige
- 1939 – Mait Miljan, eesti majandusteadlane
- 1939 – Vilju Lilleleht, eesti bioloog
- 1941 – Udo Themas, eesti tööstusjuht
- 1945 – Illimar Paul, eesti graafik
- 1945 – Reet Eilsen, eesti raamatukujundaja
- 1947 – Jaanus Paal, eesti botaanik
- 1948 – Anu Saluäär, eesti toimetaja ja tõlkija
- 1948 – Leonid Savitski, eesti laulja
- 1951 – Loit Jõekalda, eesti graafik
- 1956 – Mickey Rourke, ameerika filminäitleja
- 1957 – Arne Sellin, eesti loodusteadlane
- 1971 – Kerttu Rakke, eesti kirjanik
- 1972 – Sigvard Kukk, eesti jalgrattur
- 1972 – Nerva, eesti kunstnik
- 1976 – Kajar Lember, Rahvaliidu peasekretär
- 1985 – Max Minghella, Briti filminäitleja
- 1992 - Nick Jonas , ameerika laulja (Jonas Brothers)
Surnud
- Pikemalt artiklis Surnud 16. septembril
- 1380 – Charles V, Prantsusmaa kuningas
- 1855 – Sergei Uvarov, Venemaa akadeemik ja riigitegelane
- 1933 – Jaan Tomson, Rakvere-Paide Rahukogu prokurör
- 1977 – Maria Callas, kreeka ooperilaulja
- 1977 – William Sheldon, USA psühholoog
- 1980 – Jean Piaget, šveitsi psühholoog
- 1986 – Arnold Purre, Eesti ja Saksa sõjaväelane
- 2000 – Tihhon Rabotnov, vene botaanik ja taimeökoloog
- 2008 – Juha Virkkunen, soome raadioajakirjanik, eesti kirjanduse tõlkija
Pühad
- ...
Ilmarekordid
- ...
Viited
- ↑ Kalle Muuli. Vabariigi sünnimärgid : varjatud murdehetki Eesti poliitikas 1987-2007. Tallinn, 2013, lk. 19