Erinevus lehekülje "Otto I (Saksa-Rooma keiser)" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
(→‎Elu: täiendused)
Märgised: Mobiilimuudatus Mobiilirakenduse kaudu
P
 
==Elu==
Otto I isa oli Saksa (Ida-Frangi) kuningas [[Heinrich I (Saksa kuningas)|Heinrich I]]. Krooniti 7. augustil 936. aastal [[Aachen]]is isa järglasena kuningaks. <ref>Schmoeckel, Reinhard. Bevor es Deutschland gab. Expedition in unsere Frühgeschichte – von den Römern bis zu den Sachsenkaisern. Bergisch Gladbach, 2002. Lk. 786.</ref>
 
Ta võitis [[955]] [[Lechi lahing]]us ungarlasi, tehes sellega lõpu nende rüüstamistele. [[Ungarlased]] jäid paikseks ning kristianiseerusid järgneva sajandi jooksul.
Pärast seda läks Otto [[Itaalia]]sse, kus taastas korra ja stabiilsuse. Ta võttis endale ka Itaalia kuninga tiitli. Et ta nõustus hakkama ka [[paavst]]i ja [[kirik]]u kaitsjaks, siis kroonis paavst Otto [[Rooma]]s keisriks. Sellega pandi alus [[Saksa-Rooma riik|Saksa-Rooma riigile]], mis kestis 844 aastat, [[1806]]. aastani.
 
[[973]]. aastal, vahetult enne oma surma kutsus Otto I Quedlinburgis[[Quedlinburg]]is kokku [[Riigipäev]]a. Sinna saabusid ka [[Poola]] valitseja [[Mieszko I]] ja [[Böömimaa]] valitseja [[Boleslav I]] ning isegi [[Bütsants]]i aadlikke. Otto esitles seal rahvale oma uut miniat, Bütsantsi printsessi Theophanut[[Theofano]]t, kelle abielu Otto I poja [[Otto II (Saksa-Rooma keiser)|Otto II]]-ga pidi sümboliseerima ida ja lääne impeeriumi vastastikust tunnustamist ja rahu.
 
Otto ise pidas ennast Rooma keisriks ning Lääne-Rooma taastajaks, kuna Frangi keisri tiitel oli vahepeal kadunud.

Navigeerimismenüü