Erinevus lehekülje "Betoon" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 559 baiti ,  6 aasta eest
+materjal artiklist "Betoon."
(+materjal artiklist "Betoon.")
{{liita|Betoon.}}
[[Pilt:Concrete pouring 0020.jpg|thumb|USA betoonitöölised]]
[[Pilt:Vana piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul.jpg|pisi|Korrodeerunud betoonist piketipost Vasalemma-Keila raudteelõigul.]]
'''Betoon''' ([[prantsuse keel]]es ''béton'' < [[ladina keel]]es ''bitumen'' 'maapigi') on tehislik [[kivim]]aterjal, üks põhilisi [[ehitusmaterjal]]e. <ref name=Tehnikaleksikon>[[Tehnikaleksikon]], lk 58</ref>
 
Betoon koosneb [[sideaine]]st ([[tsement]], [[lubi]] vms) ja täitematerjalist ([[liiv]], [[kruus]], [[killustik]]), harilikult ka [[vesi|veest]] ja mõnikord erilistest lisanditest <ref name=Tehnikaleksikon/>. Betooni saadakse betoonisegu vormimise ja kivistumise teel <ref name=Tehnikaleksikon/>.
 
Kuulsate betoonehitiste hulka kuuluvad [[Hoover]]i tamm, [[Panama kanal]] ja [[Rooma Panteon]]. Varaseimad laialdased betoontehnoloogia kasutajad olid vanad roomlased ja [[Rooma impeerium]]is oli betooni kasutus laialt levinud. Roomas asuv [[Colosseum]] ehitati suuremaltjaolt betoonist ning Panteon on [[antiikaeg|antiikaja]] suurim kuppelehitis. Pärast Rooma impeeriumi kokkuvarisemist muutus betooni kasutamine haruldaseks, kuni see tehnoloogia 18. sajandi keskel uuesti kasutusele võeti. Tänapäeval on betoon kõige laiemalt levinud inimese poolt valmistatud materjal.
 
Betoon, mille sideaineks on tsement, saavutab tavatingimustes 28 päevaga oma tugevusklassile vastava kõvaduse.
75 866

muudatust

Navigeerimismenüü