Turaida piiskopilinnus

Turaida piiskopilinnus

Vaade linnusele tornist

Turaida linnus on Siguldast paari kilomeetri kaugusel Koiva jõe (läti keeles Gauja) kaldal endise Turaida asula territooriumil olev piiskopilinnus.

Enne piiskopilinnuse ehitamist võis samal kohal asuda Turaida muinaslinnus, kohalike liivlaste vanema Kaupo residents, mille riialased ülestõusu kartuses 1212. aastal maha põletasid.

Turaida kivilinnuse rajamist alustas piiskop Albert 1214. aastal. Linnus on hea näide tellisgootikast. Linnus kuulus Riia peapiiskopkonnale, aga umbes 65 aastat pärast Vana-Liivimaa vallutamist läks Turaida mõisnikule.

Linnuse ehitamine ja kindlustuste täiendamine jätkus kuni 17. sajandini, misjärel linnused hakkasid oma sõjalist tähtsust kaotama.

Kuni 1776. aasta tulekahjuni linnuses elati. Seejärel linnust ei taastatud, kuid mõisnik laskis linnusehoovi ehitada eluhoone.

Linnuse taastamistöödega alustati 1953. aastal. 1973 algasid väljakaevamised ja restaureerimine, mis pole lõppenud tänapäevalgi. Väljakaevamiste käigus leiti viistuhat eset, sealhulgas keskaegsed ahjud, pruulikoda, saun kerisega, umbes 30 vask- ja hõbemünti ning isegi üks kuldmünt tukat, metallist nooleotsi ja naelu ning savinõude jäänuseid. Erilist tähelepanu pakuvad neist hüpokausti-tüüpi ahjud, millesarnaseid kasutati juba Vana-Rooma termides.

Tänapäeval on täielikult restaureeritud 38 m kõrgune peatorn, mida arvukad turistid kasutavad vaateplatvormina. Sealt avaneb vaade ümbruskonna maalilisele loodusele. Vaateplatvormile viivad kiviastmetega väga kitsad ja madalad käigud: nende laius ületab vaevu poolt meetrit, aga kõrgus on natuke üle poolteise meetri.

Esimesena taastati linnuse peatorn. 1950-ndate lõpus taastati linnuse lääneosas kaks ehitist, sealhulgas Poolümmargune torn. 1980-ndate alguses taastati Lõunatorn, kus omal ajal oligi piiskopi residents. 1980-ndate keskel ühendati Lõunatorn linnuse lääneosaga. Pärast väljakaevamisi rajati paari meetri kõrgune müür peatornist peasissepääsuni. 1990-ndatel taastati osaliselt, 3 m kõrgusena linnuse idaosa müür. Tulevikus loodetakse peatorni ja lääneosa vahele taastada väravatorn.

Endises mõisa majandushoones avati 1962 Turaida muuseum-kaitseala ekspositsioon.

Praegu on linnus muuseum-kaitseala. Selle maa-alale jäävad Turaida ajalooline keskus, Kirikumägi keskaegse kalmistuga, Turaida Roosi haud, rahvalaulude park 26 skulptuuriga jne. Muusem-kaitseala pindala on 42 ha ja sellele jääb 39 ajaloolist ehitist.