Lachavičy rajoon: erinevus redaktsioonide vahel

Lachavičy rajoon
	valgevene Ляхавіцкі раён Lahavitski rajon
	; Lachavičy rajooni vapp
	Pindala: 1351,94 km²
	Elanikke: 30 498 (2009)
	Rahvastikutihedus: 22,6 in/km²
	Keskus: Lachavičy

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 1. september 2014, kell 19:38

Lachavičy rajoon on 2. järgu haldusüksus (rajoon) Bresti oblastis Valgevenes. Rajooni pindala on 1352 km². 2009. aasta seisuga elas seal 30 498 inimest.

Rajoon moodustati aastal 1940. Rajoon koosneb järgmistest külanõukogudest: Alchoŭcy, Hančary, Końki, Kryvošyni, Kuršynavičy, Nača, Navasiołki, Padleśsie, Śviacica, Žarabkovičy ja Vostraŭ külanõukogu. Halduskeskus on Lachavičyi linn.

Svajatyčy
Hrušaŭka
Darava
Saviejki
Kryvošyn

Rajooni suurimaks jõeks on Ščara. Teised tähtsamad jõed on Ščara lisajõed Myšanka ja Viedźma. Rajooni lõunaosa on soine, seal asuvad mitmed suured turbaväljad. Rajooni kõrgeim koht asub Sčastnavičy külas (253,3 meetrit) madalaim koht aga Tuchavičy külas (150,3 meetrit).

2009. aasta seisuga olid elanikest 88,45% valgevenelased, 3,53% venelased, 6.46% poolakad ja 1,56% oli teistest rahvustest. 90,55% elanike emakeeleks oli valgevene keel, 8,08% elanike emakeeleks oli vene keel. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 78,17% elanikke, vene keelt aga 17,64%.

Välislingid

Lachavičy rajoon – pildid, videod ja helifailid Wikimedia Commonsis

Rajooni täitevkomitee kodulehekülg (vene keeles)
Rajooni kaart

@@ 25. rida: / 25. rida: @@
 </gallery>
-Rajooni suurimaks jõeks on [[Ščara]]. Teised tähtsamad jõed on Ščara lisajõed [[Myšanka]] ja [[Viedźma]]. Rajooni lõunaosa on soine, seal asuvad mitmed suured turbaväljad.
+Rajooni suurimaks jõeks on [[Ščara]]. Teised tähtsamad jõed on Ščara lisajõed [[Myšanka]] ja [[Viedźma]]. Rajooni lõunaosa on soine, seal asuvad mitmed suured turbaväljad. Rajooni kõrgeim koht asub Sčastnavičy külas (253,3 meetrit) madalaim koht aga Tuchavičy külas (150,3 meetrit).
-. aasta seisuga olid elanikest 88,45% [[valgevenelased]], 3,53% [[venelased]], 6.46% [[poolakad]] ja 1,56% oli teistest rahvustest.
+. aasta seisuga olid elanikest 88,45% [[valgevenelased]], 3,53% [[venelased]], 6.46% [[poolakad]] ja 1,56% oli teistest rahvustest. 90,55% elanike emakeeleks oli [[valgevene keel]], 8,08% elanike emakeeleks oli [[vene keel]]. Koduse keelena kõneles valgevene keelt 78,17% elanikke, vene keelt aga 17,64%.
 == Välislingid ==