Ämari mõis: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
5. rida: 5. rida:
1914. aastal kuulus mõisa kooseisu 13,8 ha mõisamaad, 32 lahustükki (953,7 ha), 4 küla (''Liskülla'', Suurküla, ''Suurewälja'', ''Tönnawaotsa'').
1914. aastal kuulus mõisa kooseisu 13,8 ha mõisamaad, 32 lahustükki (953,7 ha), 4 küla (''Liskülla'', Suurküla, ''Suurewälja'', ''Tönnawaotsa'').


1939. aastal kuulus endine mõisasüda [[Padise vald (1939)|Padise valda]]. Nõukogude ajal asus see [[Klooga külanõukogu]] territooriumil, mõisa asukoht polnud külastatav.<ref>ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/Fotokogu/A225/Amari_mois.pdf</ref>
1939. aastal kuulus endine mõisasüda [[Padise vald (1939)|Padise valda]]. Nõukogude ajal asus see [[Klooga külanõukogu]] territooriumil, mõisa asukoht polnud külastatav.<ref>ftp://195.80.111.130/pub/HTTP/Fotokogu/A225/Amari_mois.pdf</ref> Praegu asub mõisasüda [[Ämari]] aleviku alal.


==Ämari mõisa kalmistu==
==Ämari mõisa kalmistu==

Redaktsioon: 1. september 2014, kell 09:47

Ämari mõis (Habbinem) oli rüütlimõis Harju-Madise kihelkonnas Harjumaal.

1413. aastal müüdi Happemati küla Padise abtile. 1592. aastast on teada Dietrich Kawerile kuulunud Hapttmatti mõis. 18. sajandi keskpaigast kuni 1883. aastani kuulus mõis Patkulitele, 1913. aastal oli mõisnik Ernst von Tritthoff, 1919. aastal kuulus mõis tema pärijatele.

1914. aastal kuulus mõisa kooseisu 13,8 ha mõisamaad, 32 lahustükki (953,7 ha), 4 küla (Liskülla, Suurküla, Suurewälja, Tönnawaotsa).

1939. aastal kuulus endine mõisasüda Padise valda. Nõukogude ajal asus see Klooga külanõukogu territooriumil, mõisa asukoht polnud külastatav.[1] Praegu asub mõisasüda Ämari aleviku alal.

Ämari mõisa kalmistu

Kalmistu paikneb mõisa südamest linnulennult umbes 2,3 km kaugusel lõunakagu poole.

Vaata ka

Viited