Kõpu vald: erinevus redaktsioonide vahel

Kõpu vald
	Pindala: 258,7 km²
	Elanikke: 706 (2011)
	Kontrolli pindala ja rahvaarvu väärtust (?)
	EHAKi kood: 0360
	Keskus: Kõpu

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 30. august 2014, kell 20:41

See artikkel räägib praegusest vallast, 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit Kõpu vald (1939).

Kõpu vald on vald Viljandi maakonna lääneosas.

Valla pindala on 258,78 km², ulatus põhjast lõunasse on 18 km ja idast läände 30 km. Kõput ümbritsevad Suure-Jaani vald (põhjas), Viljandi vald (idas), Halliste vald (lõunas), Saarde vald (lõunas) ning Paikuse vald (läänes). Läänes on lühikesed lõigud ühist piiri ka Surju ja Tori vallaga.

Rahva arvu poolest on Kõpu vald maakonna väikseim. 22. augusti 2007 seisuga elas vallas 778 inimest, neist mehi 389 ja naisi 389; 2009. aasta jaanuari seisuga oli elanikke 763. Asustustihedus on 3,5 inimest ruutkilomeetri kohta.

Loodus

Kõpu vald paikneb Sakala kõrgustiku lääneserval ja Pärnu tasandikul. Valla idaosa hõlmab põhiliselt vooreline ala, mida Kõpu ürgorg eraldab kõrgustikust. Läänealad on niisked ja metsarikkad, asustus levib seal vaid jõgede kallastel. Seal on palju säilinud inimeste poolt rikkumata loodust.

Kõpu valla pindalast 94,9 km² hõlmab Soomaa rahvuspark, mis on ka valla põhiline turismiobjekt. Soomaa rahvuspargi külastuskeskus asub Tipu külas Kõrtsi-Tõramaal, mis on avatud alates 6. augustist 1998. Külastuskeskus tutvustab külastajatele Soomaa rahvusparki ja korraldab ekskursioone. Hoones saab korraldada konverentse ja seminare. Valla territooriumile jäävad veel Öördi (7154 ha) ja Kikerpera sookaitsealad. Muudest vaatamisväärtustest võib esile tõsta Laiakivi, Kullese künnapuu, Ristimänni, Upsi tamme, Torga männi ning Halliste puisniidu botaanilise kaitseala. Turistidele pakuvad huvi ka Soomaal eelkõige kevadeti toimuvad ulatuslikud üleujutused.

Ajalugu

Kõpu nime päritolu ei ole täpselt teada. Friedrich Kuhlbars on kirjutanud, et Kõpu nimi tähendab aiaga ümberpiiratud kohta. 1481. aastal on Viljandist Kõppu viivat teed nimetatud Koppesche Weg (saksa keeles on Koppe tipp, latv või hari). Mõisa kohta on teateid aastast 1593 (Kepa; hiljem Gross-Kõppo ehk Suure-Kõpu).

Asustus

Vallas on 1 alevik (vallakeskus Kõpu) ja 9 küla: Iia, Kuninga, Laane, Punaküla, Supsi, Seruküla, Tipu, Uia ja Vanaveski.

Majandus

Peamiseks tegevusalaks on Kõpus põllumajandus, metsamajandus ning puidutööstus. Riigimetsa haldamisega tegeleb vallas kaks metskonda - Kõpu ja Soomaa.

Suure-Kõpu mõis

Suure-Kõpu mõisa kivist kahekordne hilisklassitsistlikus stiilis härrastemaja valmis 1847. aastal. Mõisahoonele on iseloomulik suur keskne vestibüül, Pompei maalingutega söögisaal ja kunstmarmorist seintega ballisaal. Mõis pakub külastajale rahvusliku toidu elamust koos muusikaga ning mõisa ruumid sobivad hästi erinevate ajastute stiilipidude korraldamiseks.

Kõpu Külastuskeskus

8. märtsil 2014. a avati Kõpu Külastuskeskus, mis asub Kõpu alevikus Viljandi-Pärnu maantee ääres endises meierei hoones. Külastuskeskus jagab infot Viljandimaa turismipiirkonna ja turismiettevõtjate kohta ning vahendab kohalike turismiettevõtjate teenuseid ja koostatud teenusepakette. Samuti kogutakse ja jagatakse teavet piirkonna vaatamisväärsuste ning sündmuste kohta.

Vaatamisväärsused

Kõpu Varese rippsild üle Kõpu järve
Kõpu Peetri kirik
Oskar Looritsa mälestusmärk Kõpu vallamaja juures
Kõpu laululava
Kõpu vana meierei
Kõpu arhitektuuri stiilinäide
Kõpu apteek, ambulatoorium
Laiakivi
Vana Supsi kool
Kõpu surnuaia müür
Suure-Kõpu mõis, milles tegutseb Kõpu Põhikool

Välislingid

↑ Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator

[1] Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator

[1]

@@ 1. rida: / 1. rida: @@
+{{see artikkel|räägib praegusest vallast, 1939. aastal moodustatud valla kohta vaata artiklit [[Kõpu vald (1939)]].}}
 {{keeletoimeta}}
 {{EestiVald|Kõpu|keskus=Kõpu|elanikke=706 (2011)|pindala=258,7|kaart=[[Pilt:Kopu vald.png|200px|Kõpu valla kaart]]|vapp=|lipp=}}
+'''Kõpu vald''' on vald [[Viljandi maakond|Viljandi maakonna]] lääneosas.
+Valla pindala on 258,78 km², ulatus põhjast lõunasse on 18 km ja idast läände 30 km. Kõput ümbritsevad [[Suure-Jaani vald]] (põhjas), [[Viljandi vald]] (idas), [[Halliste vald]] (lõunas), [[Saarde vald]] (lõunas) ning [[Paikuse vald]] (läänes). Läänes on lühikesed lõigud ühist piiri ka [[Surju vald|Surju]] ja [[Tori vald|Tori vallaga]].
-'''Kõpu vald''' asub [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]].
+Rahva arvu poolest on Kõpu vald maakonna väikseim. 22. augusti 2007 seisuga elas vallas 778 inimest, neist mehi 389 ja naisi 389; 2009. aasta jaanuari seisuga oli elanikke 763. Asustustihedus on 3,5 inimest ruutkilomeetri kohta.
-== Üldinfo ==
-Kõpu vald on Viljandimaa üks läänepoolsemaid omavalitsusi. Valla pindala on 258,78 km². Kõput ümbritsevad [[Pärsti vald]], [[Suure-Jaani vald]], [[Halliste vald]], [[Saarde vald]] ning [[Tori vald]]. Riigimetsa haldamisega tegeleb vallas kaks metskonda - Kõpu ja Soomaa.
-== Ajalugu ==
-Kõpu nime päritolu ei ole täpselt teada. [[Friedrich Kuhlbars]] on kirjutanud, et Kõpu nimi tähendab aiaga ümberpiiratud kohta.
-[[1481]]. aastal on Viljandist Kõppu viivat teed nimetatud ''Koppesche Weg'' (saksa keeles on ''Koppe'' tipp, latv või hari).
-[[Suure-Kõpu mõis|Mõisa]] kohta on teateid aastast [[1593]] (Kepa; hiljem Gross-Kõppo ehk Suure-Kõpu)
-== Asustus ==
-Vallas on 1 alevik ([[Kõpu]]) ja 9 küla: [[Iia]], [[Kuninga (Kõpu)|Kuninga]], [[Laane (Kõpu)|Laane]], [[Punaküla]], [[Supsi]], [[Seruküla]], [[Tipu]], [[Uia]] ja [[Vanaveski]].
-== Asukoht ==
-Kõpu vald asub [[Viljandimaa]] lääneosas. Põhjast piiravad seda [[Suure-Jaani vald|Suure-Jaani]], idast [[Viljandi vald|Viljandi]], lõunast [[Halliste vald|Halliste]] ja [[Saarde vald|Saarde]] vald, läänes on ühine piir [[Surju vald|Surju]], [[Paikuse vald|Paikuse]] ja [[Tori vald|Tori]] vallaga. Vald ulatab põhjast lõunasse 18 km ja idast läände 30 km pindalaga 258,7 km². Kõpu valla keskus, [[Kõpu]] alevik, asub [[Viljandi]] - [[Kilingi-Nõmme]] maantee ääres 20 km kaugusel Viljandist. [[Pärnu]]sse on Kõpust 70 km, [[Tallinn]]a 185 km, [[Tartu]]sse 100 km.
+==Loodus==
 Kõpu vald paikneb [[Sakala kõrgustik]]u lääneserval ja [[Pärnu]] tasandikul. Valla idaosa hõlmab põhiliselt [[Voor|vooreline]] ala, mida [[Kõpu ürgorg]] eraldab kõrgustikust. Läänealad on niisked ja metsarikkad, asustus levib seal vaid jõgede kallastel. Seal on palju säilinud inimeste poolt rikkumata loodust.
+Kõpu valla pindalast 94,9 km² hõlmab [[Soomaa rahvuspark]], mis on ka valla põhiline turismiobjekt. Soomaa rahvuspargi külastuskeskus asub [[Tipu|Tipu küla]]s Kõrtsi-Tõramaal, mis on avatud alates 6. augustist [[1998]]. Külastuskeskus tutvustab külastajatele Soomaa rahvusparki ja korraldab ekskursioone. Hoones saab korraldada konverentse ja seminare. Valla territooriumile jäävad veel [[Öördi sookaitseala|Öördi]] (7154 ha) ja [[Kikerpera sookaitseala|Kikerpera]] sookaitsealad. Muudest vaatamisväärtustest võib esile tõsta [[Laiakivi]], Kullese künnapuu, Ristimänni, Upsi tamme, Torga männi ning [[Halliste puisniit|Halliste puisniidu]] botaanilise kaitseala. Turistidele pakuvad huvi ka Soomaal eelkõige kevadeti toimuvad ulatuslikud üleujutused.
-Peamiseks tegevusalaks on Kõpus põllumajandus, metsamajandus ning puidutööstus.
-== Rahvastik ==
+== Ajalugu ==
+Kõpu nime päritolu ei ole täpselt teada. [[Friedrich Kuhlbars]] on kirjutanud, et Kõpu nimi tähendab aiaga ümberpiiratud kohta. [[1481]]. aastal on Viljandist Kõppu viivat teed nimetatud ''Koppesche Weg'' (saksa keeles on ''Koppe'' tipp, latv või hari). [[Suure-Kõpu mõis|Mõisa]] kohta on teateid aastast [[1593]] (Kepa; hiljem Gross-Kõppo ehk Suure-Kõpu).
-Rahva arvu poolest on Kõpu vald maakonna väikseim. 22. augusti 2007 seisuga elas vallas 778 inimest, neist mehi 389 ja naisi 389; 2009. aasta jaanuari seisuga oli elanikke 763. Asustustihedus on 3,5 inimest ruutkilomeetri kohta.
-== Loodus ==
+== Asustus ==
+Vallas on 1 alevik (vallakeskus [[Kõpu]]) ja 9 küla: [[Iia]], [[Kuninga (Kõpu)|Kuninga]], [[Laane (Kõpu)|Laane]], [[Punaküla]], [[Supsi]], [[Seruküla]], [[Tipu]], [[Uia]] ja [[Vanaveski]].
-Kõpu valla pindalast 94,9 km² hõlmab [[Soomaa rahvuspark]], mis on ka valla põhiline turismiobjekt. Valla territooriumile jäävad [[Öördi sookaitseala|Öördi]] (7154 ha) ja [[Kikerpera sookaitseala|Kikerpera]] sookaitsealad. Muudest vaatamisväärtustest võib esile tõsta [[Laiakivi]], Kullese künnapuu, Ristimänni, Upsi tamme, Torga männi ning [[Halliste puisniit|Halliste puisniidu]] botaanilise kaitseala. Turistidele pakuvad huvi ka Soomaal eelkõige kevadeti toimuvad ulatuslikud üleujutused.
+==Majandus==
-=== Soomaa rahvuspark ===
+Peamiseks tegevusalaks on Kõpus põllumajandus, metsamajandus ning puidutööstus. Riigimetsa haldamisega tegeleb vallas kaks metskonda - Kõpu ja Soomaa.
-Valla territooriumile jääb Soomaa rahvuspargi külastuskeskus [[Tipu|Tipu küla]]s Kõrtsi-Tõramaal, mis on avatud alates 6. augustist [[1998]]. Külastuskeskus tutvustab külastajatele Soomaa rahvusparki ja korraldab ekskursioone. Hoones saab korraldada konverentse ja seminare.
 == Suure-Kõpu mõis ==
@@ 36. rida: / 27. rida: @@
 == Kõpu Külastuskeskus ==
-. märtsil 2014.a avati Kõpu Külastuskeskus, mis asub Viljandimaal, Kõpu alevikus, Viljandi-Pärnu maantee ääres, endises Meierei
+. märtsil 2014. a avati Kõpu Külastuskeskus, mis asub Kõpu alevikus Viljandi-Pärnu maantee ääres endises meierei hoones. Külastuskeskus jagab infot Viljandimaa turismipiirkonna ja turismiettevõtjate kohta ning vahendab kohalike turismiettevõtjate teenuseid ja koostatud teenusepakette. Samuti kogutakse ja jagatakse teavet piirkonna vaatamisväärsuste ning sündmuste kohta.
-hoones. Külastuskeskuse vahetusse lähedusse jääb renoveeritud Suure-Kõpu mõis, Kõpu Peetri kirik ning Soomaa Rahvuspark.Kõpu Külastuskeskus jagab infot Viljandimaa turismipiirkonna ja turismiettevõtjate kohta ning vahendab kohalike turismiettevõtjate teenuseid ja koostatud teenusepakette. Samuti kogutakse ja jagatakse teavet piirkonna vaatamisväärsuste ning sündmuste kohta.
 == Vaatamisväärsused ==
 <gallery>