Suitsetamine: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
|||
| 34. rida: | 34. rida: | ||
Kroonilist tubakasuitsetamist seostatakse paljude [[vähk (haigus)|vähisurmadega]]. Krooniline suitsetamine põhjustab [[suuvähk|suu-]], [[kurguvähk|kurgu-]], [[söögitoruvähk|söögitoru-]], [[kopsuvähk|kopsu-]], [[maovähk|mao-]], [[kõhunäärmevähk|kõhunäärme-]], [[neeruvähk|neeru-]], [[kusepõievähk|kusepõie-]], [[rinnavähk|rinna-]]<ref>Paul D. Terry ja Thomas E. Rohan, [http://cebp.aacrjournals.org/content/11/10/953.long Cigarette Smoking and the Risk of Breast Cancer in Women A Review of the Literature], Cancer Epidemiol Biomarkers, oktoober 2002 11; 953, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>, [[emakakaelavähk]]i ja ägedat müeloidleukeemiat.<ref>Riiklik Vähiinstituut, [http://www.cancer.gov/cancertopics/factsheet/Tobacco/cessation Harms of Smoking and Health Benefits of Quitting], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> |
Kroonilist tubakasuitsetamist seostatakse paljude [[vähk (haigus)|vähisurmadega]]. Krooniline suitsetamine põhjustab [[suuvähk|suu-]], [[kurguvähk|kurgu-]], [[söögitoruvähk|söögitoru-]], [[kopsuvähk|kopsu-]], [[maovähk|mao-]], [[kõhunäärmevähk|kõhunäärme-]], [[neeruvähk|neeru-]], [[kusepõievähk|kusepõie-]], [[rinnavähk|rinna-]]<ref>Paul D. Terry ja Thomas E. Rohan, [http://cebp.aacrjournals.org/content/11/10/953.long Cigarette Smoking and the Risk of Breast Cancer in Women A Review of the Literature], Cancer Epidemiol Biomarkers, oktoober 2002 11; 953, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref>, [[emakakaelavähk]]i ja ägedat müeloidleukeemiat.<ref>Riiklik Vähiinstituut, [http://www.cancer.gov/cancertopics/factsheet/Tobacco/cessation Harms of Smoking and Health Benefits of Quitting], veebiversioon (vaadatud 06.08.2014)<small> (''inglise keeles'')</small></ref> |
||
Suitsetamine peetakse riskiteguriks [[Amüotroofne lateraalskleroos|amüotroofsesse lateraalskleroosi]] haigestumisel.<ref>{{netiviide |
|||
| URL = http://www.webmd.com/smoking-cessation/news/20110214/cigarette-smoking-linked-to-lou-gehrigs-disease | Pealkiri = Cigarette Smoking Linked to Lou Gehrig’s Disease | Autor = Jennifer Warner | Väljaanne = WebMD Health News | Aeg = 2011 | Kasutatud = 28.08.2014 | Keel = inglise}}</ref> |
|||
Tubakasuitsetamine ja tubakasuits (nikotiiniga) modulleerivad [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi - nii [[kaasasündinud immuunsus|kaasasündinud]] kui [[omandatud immuunsus|omandatud immuunsust]], tubakasuitsu komponendid omavad inimorganismides [[immunosupressioon|immunosupressivset toimet]]. |
Tubakasuitsetamine ja tubakasuits (nikotiiniga) modulleerivad [[lümfisüsteem|lümfoid]](-[[immuunsüsteem|immuun]])süsteemi - nii [[kaasasündinud immuunsus|kaasasündinud]] kui [[omandatud immuunsus|omandatud immuunsust]], tubakasuitsu komponendid omavad inimorganismides [[immunosupressioon|immunosupressivset toimet]]. |
||
Redaktsioon: 28. august 2014, kell 19:44
Suitsetamine (ka tubakasuitsetamine) on mingi aine, suitsetatavate tubakatoodete või kanepi põletamisel tekkiva suitsu eesmärgipärane tarvitamine (sissehingamine ja väljapuhumine) nautimise eesmärgil.
Paljudes maades on tubakasuitsetamine legaalne ja üsna levinud mõnuainete pruukimise viis. Varem on tubaka suitsetamine olnud levinuim narkomaania liik.
Meditsiinivaldkondades kasutusel olevas rahvusvahelises haiguste klassifikatsioonis on suitsetamine liigitatud krooniliseks sõltuvushaiguseks[1] (X; RHK-F17).
Suitsetamine ja tubakatooted
Tubakat saab suitsetada suitsetatavate tubakatoodetega nagu näiteks sigarettidega, sigarillodega või sigaritega, piibuga või vesipiibuga.
Riigikogu poolt välja antud «Tubakaseaduse» § 7. alusel on suitsetamine sigareti, sigari, sigarillo või suitsetamistubaka eesmärgipärane tarvitamine sõltumata asjaolust, kas ja millist vahendit selleks kasutatakse.[2]
Kanepit suitsetatakse tavaliselt kanepipiibuga või joindi näol.
Tubakaepideemia
2000. aastal olid 1,22 miljardit inimest suitsetajad. 2010. aastaks oli see tõusnud 1,45 miljardini ja oletatakse, et aastaks 2025 suitsetab 1,5 kuni 1,9 miljardit inimest. Tubaka suitsetamine on viis korda rohkem levinud meeste kui naiste seas.[viide?]
Eesti Haigekassa poolt 2005. aastal läbi viidud uuringu andmetel suitsetatakse (nii aktiivselt kui passiivselt) rohkem kui pooltes kodudes.[3]
Tõenduspõhine riskiprofiil tervisega seonduvalt
Tubakasuitsetamise toime ja kaasuvad tervisekahjustused erinevad nii indiviidi, suitsetamise liikide (praegune, endine, passiivne (mittesuitsetaja) suitsetaja jt), vanuse kui ka perekondlike tegurite lõikes.
Ka lühiajaline kokkupuude tubakasuitsuga (kaasa arvatud nn pühapäevasuitsetajad) kujutab endast ohtu nii suitsetajale kui tema lähedal viibivatele inimestele.
Tubakatoodetes leiduvat nikotiini peetakse närvimürgiks. Tubakasuitsetamine on sõltuvushaigus, mis kahjustab närvisüsteemi. Paljudel tubakat sisaldavate toodete suitsetajatel võib esineda tubaka tarvitamisest tingitud psüühika- ja käitumishäireid (äge intoksikatsioon, kuritarvitamine, sõltuvus, võõrutusseisund, amnestiline sündroom jpt) ja kujuneb välja tubakasõltuvus.
Krooniline tubakasuitsetamine kahjustab südame-veresoonkonda[4], hingamis-[5], seede-, kuse-sugu-elundkonda[6] ja meeleelundeid ja on olulisim välditav ohutegur paljude haiguste tekkepõhjuste hulgas.
Kroonilist tubakasuitsetamist seostatakse paljude vähisurmadega. Krooniline suitsetamine põhjustab suu-, kurgu-, söögitoru-, kopsu-, mao-, kõhunäärme-, neeru-, kusepõie-, rinna-[7], emakakaelavähki ja ägedat müeloidleukeemiat.[8]
Suitsetamine peetakse riskiteguriks amüotroofsesse lateraalskleroosi haigestumisel.[9]
Tubakasuitsetamine ja tubakasuits (nikotiiniga) modulleerivad lümfoid(-immuun)süsteemi - nii kaasasündinud kui omandatud immuunsust, tubakasuitsu komponendid omavad inimorganismides immunosupressivset toimet.
Krooniline tubakasuitsetamine põhjustab muutuseid limaskestaimmuunsuses, näiteks BALT-i hüperplaasia.
Veel sündimata laste, vastsündinute ja väikelaste arenevale immuunsüsteemile tekitab tubakasuitsu sissehingamine tõenäoliselt mitmeid häireid immuunvastuses (astma, allergia, bronhiit)[10] ja immunodefitsiidiga seotud haiguslikke seisundeid.
Maailma Terviseorganisatsiooni järgi suri aastal 2004 5,4 miljonit inimest suitsetamisest tingitud haigustesse. 20. sajandil võisid kokku surra nendesse 100 miljonit inimest.[11]
Seadusega kehtestatud terviseohu hoiatused
Eestis
Suitsetatava tubakatoote pakendile kantavad terviseohu üld - ja lisahoiatused, mida kantakse tubakatoodete pakenditele on ära toodud "Tubakaseaduses".
| „ | § 13. Suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatused
(1) Suitsetatava tubakatoote terviseohu hoiatused jagunevad terviseohu üldhoiatusteks ja terviseohu lisahoiatusteks. (2) Terviseohu üldhoiatused on järgmised eestikeelsed tekstid: 1) «Suitsetamine võib tappa.»; 2) «Suitsetamine kahjustab raskelt sinu ja sind ümbritsevate inimeste tervist.» (3) Terviseohu lisahoiatused on järgmised eestikeelsed tekstid: 1) «Suitsetamine lühendab eluiga.»; 2) «Suitsetamine ahendab artereid ning põhjustab südameinfarkti ja ajurabandust.»; 3) «Suitsetamine põhjustab kopsuvähki.»; 4) «Raseduse ajal suitsetamine kahjustab sinu last.»; 5) «Kaitse lapsi: ära sunni neid hingama tubakasuitsu.»; 6) «Suitsetamisest loobumiseks saad abi arstilt või apteekrilt.»; 7) «Suitsetamine tekitab kergesti sõltuvust. Ära alusta!»; 8) «Suitsetamisest loobumine vähendab ohtu haigestuda südame- ja kopsuhaigustesse.»; 9) «Suitsetamine võib põhjustada aeglase ja valuliku surma.»; 10) «Otsi abi suitsetamisest loobumiseks: küsi nõu oma perearstilt või apteekrilt.»; 11) «Suitsetamine põhjustab vereringehäireid ja impotentsust.»; 12) «Suitsetamisega kaasneb naha kiire vananemine.»; 13) «Suitsetamine kahjustab spermat ja vähendab viljakust.»; 14) «Tubakasuits sisaldab benseeni, nitrosoamiini, formaldehüüdi ja sinihapet.» |
“ | |||
Tubakatoodete tarbimise keelud
Alla kaheksateist aasta vanusel isikul on keelatud omandada ja omada ning suitsetada tubakatooteid (sh suitsuvabu).
Ajaloolist
Ajalooliselt oli rahupiibu suitsetamine Ameerika põlisrahvaste rituaal.
19. sajandil oli populaarne ka oopiumit suitsetada.
Eestisse jõudis tubakatarvitamine suhteliselt hilja. Rootsi aja lõpuks suitsetasid vähesed talupojad.[12]
Vaata ka
Viited
- ↑ Gerli Ramler, Suitsetamine on Eestis vähenemas. Paraku visalt., veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)
- ↑ 2,0 2,1 "Tubakaseadus", Riigikogu seadus, vastu võetud 04.05.2005
- ↑ Tervise Arengu Instituut, Passiivne ehk kaudne suitsetamine, lk 10, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)
- ↑ Highlights: Overview of Findings Regarding Cardiovascular Disease, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014) (inglise keeles)
- ↑ Highlights: Overview of Findings Regarding Respiratory Diseases, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014) (inglise keeles)
- ↑ Highlights: Scientific Review of Findings Regarding Reproductive Health, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014) (inglise keeles)
- ↑ Paul D. Terry ja Thomas E. Rohan, Cigarette Smoking and the Risk of Breast Cancer in Women A Review of the Literature, Cancer Epidemiol Biomarkers, oktoober 2002 11; 953, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014) (inglise keeles)
- ↑ Riiklik Vähiinstituut, Harms of Smoking and Health Benefits of Quitting, veebiversioon (vaadatud 06.08.2014) (inglise keeles)
- ↑ Jennifer Warner (2011). "Cigarette Smoking Linked to Lou Gehrig's Disease". WebMD Health News (inglise). Vaadatud 28.08.2014.
- ↑ Rodney R. Dietert, Janice Dietert, Strategies for Protecting Your Child's Immune System: Tools for Parents and Parents-To-Be, World Scientific, lk 144 –145, 2010, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014) (inglise keeles)
- ↑ who.int vaadatud 24.01.11
- ↑ Aili Karindi "Elust mõisnike ajal: 1503-1919" Luunja, 1999, lk 13
Eesti entsüklopeedia. 7. köide: NÕUK–RAH. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus, 1994, lk 304.
Veebikirjandus
- Riigikogu seadus, Tubakaseadus, vastu võetud 04.05.2005, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)
- Kersti Pärna, Kaja Rahu, Sotsiaal-majanduslikud erinevused suitsetamises, EESTI TERVISEUURING 2006, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)
- Tervise Arengu Instituut, Passiivne ehk kaudne suitsetamine, lk 10, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)
- Robert Vassallo, Paula R Walters, Jeffrey Lamont, Theodore J Kottom, Eunhee S Yi ja Andrew H Limper, Cigarette smoke promotes dendritic cell accumulation in COPD; a Lung Tissue Research Consortium study, Respiratory Research 2010, 11:45 doi:10.1186/1465-9921-11-45, veebiversioon (vaadatud 17.08.2014) (inglise keeles)
- Aivar Kriiska, Suitsetajate horisont. Pilguheit suitsetamise ajaloo algusesse Eestis, Horisont, 6/2010, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014)
- Long-Term Consequences of Fetal and Neonatal Nicotine Exposure: A Critical Review, Toxicol. Sci. (2010) 116 (2): 364-374., doi: 10.1093/toxsci/kfq103, veebiversioon (vaadatud 07.08.2014) (inglise keeles)