Ludvig Nobel: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
'''Ludvig Nobel''' ([[27. juuli]] [[1831]] [[Stockholm]] – [[12. aprill]] [[1888]] [[Cannes]]) oli [[rootsi]] ärimees, kes koos vanema venna [[Robert Nobel|Robertiga]] rajas [[Bakuu]]s [[nafta]]t pumbanud kompanii ja ehitas maailma esimese [[naftatanker]]i "[[Zoroaster]]". Nobelite suguvõsast tuntuim on siiski Ludvigi noorem vend [[Alfred Nobel|Alfred]]. |
'''Ludvig Nobel''' ([[27. juuli]] [[1831]] [[Stockholm]] – [[12. aprill]] [[1888]] [[Cannes]]) oli [[rootsi]] ärimees, kes koos vanema venna [[Robert Nobel|Robertiga]] rajas [[Bakuu]]s [[nafta]]t pumbanud kompanii ja ehitas maailma esimese [[naftatanker]]i "[[Zoroaster (tanker)|Zoroaster]]". Nobelite suguvõsast tuntuim on siiski Ludvigi noorem vend [[Alfred Nobel|Alfred]]. |
||
Ludvig Nobel sündis 1831 Stockholmis, kuid kolis 1842. aasta oktoobris koos ema ning vendade [[Emil Nobel|Emil]]i, [[Robert Nobel|Robert]]i ja [[Alfred Nobel|Alfred]]iga [[Peterburi]], kuhu nende isa [[Immanuel Nobel]] (1801-1896) oli siirdunud äri laiendamiseks juba [[1838]]. Isa tegeles samuti leiutamisega ja töötas [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[sõjalaevastik]]u jaoks välja uut tüüpi [[meremiin]]i, millele saadud riiklik tellimus ja riigi ostetud [[patent]] võimaldasid tal tuua Venemaale oma pere ja asutada koos kindral Ogarjoviga [[mehaanika]]ettevõte Peterburis [[Peterburi saar]]el. [[1851]] asutas ta ettevõtte "Nobel ja pojad", mis saavutas suure kasumlikkuse [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal kaitse-eesmärkidel kasutatavate miinide riiklike tellimuste abil. Kuid pärast sõja lõppu tellimused lõppesid ja ettevõte läks [[1859]] [[pankrot]]ti. Pärast pankrotti lahkus Immanuel Nobel koos naise ja poja Emiliga Venemaalt, kuid seni isa ettevõttes töötanud Ludvig ja Robert Nobel jäid Venemaale. |
Ludvig Nobel sündis 1831 Stockholmis, kuid kolis 1842. aasta oktoobris koos ema ning vendade [[Emil Nobel|Emil]]i, [[Robert Nobel|Robert]]i ja [[Alfred Nobel|Alfred]]iga [[Peterburi]], kuhu nende isa [[Immanuel Nobel]] (1801-1896) oli siirdunud äri laiendamiseks juba [[1838]]. Isa tegeles samuti leiutamisega ja töötas [[Venemaa Keisririik|Venemaa Keisririigi]] [[sõjalaevastik]]u jaoks välja uut tüüpi [[meremiin]]i, millele saadud riiklik tellimus ja riigi ostetud [[patent]] võimaldasid tal tuua Venemaale oma pere ja asutada koos kindral Ogarjoviga [[mehaanika]]ettevõte Peterburis [[Peterburi saar]]el. [[1851]] asutas ta ettevõtte "Nobel ja pojad", mis saavutas suure kasumlikkuse [[Krimmi sõda|Krimmi sõja]] ajal kaitse-eesmärkidel kasutatavate miinide riiklike tellimuste abil. Kuid pärast sõja lõppu tellimused lõppesid ja ettevõte läks [[1859]] [[pankrot]]ti. Pärast pankrotti lahkus Immanuel Nobel koos naise ja poja Emiliga Venemaalt, kuid seni isa ettevõttes töötanud Ludvig ja Robert Nobel jäid Venemaale. |
||
Redaktsioon: 27. august 2014, kell 07:21
Ludvig Nobel (27. juuli 1831 Stockholm – 12. aprill 1888 Cannes) oli rootsi ärimees, kes koos vanema venna Robertiga rajas Bakuus naftat pumbanud kompanii ja ehitas maailma esimese naftatankeri "Zoroaster". Nobelite suguvõsast tuntuim on siiski Ludvigi noorem vend Alfred.
Ludvig Nobel sündis 1831 Stockholmis, kuid kolis 1842. aasta oktoobris koos ema ning vendade Emili, Roberti ja Alfrediga Peterburi, kuhu nende isa Immanuel Nobel (1801-1896) oli siirdunud äri laiendamiseks juba 1838. Isa tegeles samuti leiutamisega ja töötas Venemaa Keisririigi sõjalaevastiku jaoks välja uut tüüpi meremiini, millele saadud riiklik tellimus ja riigi ostetud patent võimaldasid tal tuua Venemaale oma pere ja asutada koos kindral Ogarjoviga mehaanikaettevõte Peterburis Peterburi saarel. 1851 asutas ta ettevõtte "Nobel ja pojad", mis saavutas suure kasumlikkuse Krimmi sõja ajal kaitse-eesmärkidel kasutatavate miinide riiklike tellimuste abil. Kuid pärast sõja lõppu tellimused lõppesid ja ettevõte läks 1859 pankrotti. Pärast pankrotti lahkus Immanuel Nobel koos naise ja poja Emiliga Venemaalt, kuid seni isa ettevõttes töötanud Ludvig ja Robert Nobel jäid Venemaale.
Pärast isa lahkumist alustas Ludvig Nobel iseseisvat majandustegevust ja rentis 1859 Peterburis mehaanikatöökoja, mille ostis juba 1861 välja ja moodustas selle baasil "Mehaanikaettevõtte Ludvig Nobel", mis asus täitma nii sõjalisi (vintpüssid, mürsud, miinid jne) kui ka tsiviiltellimusi (metallitööpingid jms). See oli kvaliteetne mehaanikaettevõte, kus väljaõpetatud spetsialistid ja välja töötatud tööstuslahendused anti edasi Venemaa teistele sõjatööstusettevõtetele (Tuula, Iževski ja Sestroretški relvatehas). Panuse eest Venemaa relvatööstuse arendamisse autasustati Ludvig Nobelit 2. järgu Püha Anna ordeniga 11. aprillil 1875.
Ludvig Nobel ei piirdunud ainult mehaanikatöödega, vaid ta osales ka oma venna Roberti asutatud Musta mere äärses naftatööstuses Branobel, mille edendamiseks töötas ta välja metallist kütusetsisternid nafta transpordiks puuraukudest mööda raudteed, metallist torujuhtme põhimõtted nafta transpordiks mööda maad ja säilitamiseks ning tankera naftasaaduste transpordiks meritsi. 1915. aastaks oli Nobelite perekonnaga seotud tankerite laevastik kujunenud maailma suurimaks. Need laevad olid valmistatud Nobeli tehases koostatud jooniste järgi Rootsis ja varustatud Nobeli tehase diiselmootoritega.
Ludvig Nobeli Mehaanikatehase leiutised
Ludvig Nobeli Mehaanikatehases töötati välja maailma esimene diiselmootor, millega oli alates 1903 varustatud enamik Venemaa uusi sõjalaevu, jäälõhkujaid ja allveelaevu, sealhulgas maailma esimene mootorlaev "Sarmat" ja 1908. aastal maailma esimene diiselallveelaev "Minoga". 1912. aastal oli maailmas toodetud 16 mootorlaevast 14 varustatud Ludvig Nobeli Mehaanikatehase diiselmootoritega.
Ludvig Nobeli Mehaanikatehases toodetud diiselmootoritega olid varustatud Peterburi, Kiievi, Kaasani ja Vladimiri veevarustuse pumbajaamad [1].
Mälestuse jäädvustamine
Pärast Ludvig Nobeli surma 1888 asutati Peterburi Mäetehnikumis ja Tehnoloogiainstituudis, Tsareevitš Nikolai nimelises kutsekoolis (ремесленное училище Цесаревича Николая), Peterburi Kommertskoolis, Esimeses Reaalkoolis ja Bakuu reaalkoolis Ludvig Nobeli nimeline stipendium. Venemaa Tehnikaühing hakkas välja andma Ludvig Nobeli nimelist auhind väljapaistavate teadustööde ja uuringute eest.