Finnair: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P parandasin skripti abil kriipsud
WhisperToMe (arutelu | kaastöö)
New HQ
24. rida: 24. rida:
| veebileht = http://finnair.com/
| veebileht = http://finnair.com/
}}
}}
[[Pilt:Headquarter Finnair.jpg|pisi|Finnairi peakorter]]
[[File:Finnair headquarters 01.JPG|pisi|Finnairi peakorter]]
[[Pilt:Finnair Cargo Building 03.jpg|pisi|Finnairi kaubavedude keskus]]
[[Pilt:Finnair Cargo Building 03.jpg|pisi|Finnairi kaubavedude keskus]]
'''Finnair''' on [[Soome]] [[1923]] asutatud [[lennukompanii]]. Tema keskus on [[Helsingi Vantaa lennujaam]].
'''Finnair''' on [[Soome]] [[1923]] asutatud [[lennukompanii]]. Tema keskus on [[Helsingi Vantaa lennujaam]].

Redaktsioon: 27. august 2014, kell 05:11

Finnair
IATA ICAO Kutsung
AY FIN FINNAIR
Asutatud 1. november 1923
Kodulennujaamad Helsingi Vantaa lennujaam
Boonusprogramm Finnair Plus
Äriklassi ootesaal Linda Lounge
Ühendus Oneworld
Lennukeid 63
Sihtkohti 72
Deviis Designed for you
Peakorter Vantaa, Soome Soome
Olulised isikud Mika Vehviläinen (president)
Koduleht http://finnair.com/
Finnairi peakorter
Finnairi kaubavedude keskus

Finnair on Soome 1923 asutatud lennukompanii. Tema keskus on Helsingi Vantaa lennujaam.

2007. aasta seisuga kuulus Soome riigile 57,04% Finnairist. Finnair on noteeritud Helsingi börsil.

Finnair on üks maailma kõige ohutumaid lennukompaniisid. Viimane inimohvritega lennuõnnetus juhtus Finnairil 1963.

Ajalugu

1923 asutas konsul Bruno Lucander ettevõtte Aero O/Y, mis sai Finnairi eelkäijaks. Sellest nimest tuleb ka Finnairi kood AY, mis on lühend sõnadest Aero Yhtiö, kus yhtiö on soome keeles ettevõte. Lucander oli varem juhatanud Eesti ettevõtte "Aeronaut" Soome lende. 1923. aasta keskel saavutas Lucander kokkuleppe Junkers Flugzeugwerke AG-ga, mille järgi Junkers andis Aerole õhukid ja tagas nende tehnilise hoolduse, saades vastutasuks poole ettevõtte aktsiapakist. Ettevõtte asutamisleping sõlmiti Helsingis 12. septembril ja ta kanti äriregistrisse 11. detsembril 1923. Esimene lend toimus 20. märtsil 1924 Helsingist Tallinna vesilennukiga Junkers F13.

Finnair lõpetas vesilennukite kasutamise 1936. aasta detsembris pärast esimese korraliku lennuvälja valmimist Soomes.

Talvesõja ajal rekvireeris Soome lennuvägi poole Finnairi õhukitest. Hinnanguliselt moodustasid poole Finnairi reisijatest Talvesõja ajal lapsed, kes evakueeriti Rootsi.

1946 omandas Soome riik ettevõttes enamusosaluse ja alustas 1. novembril 1947 taas välislende.

Alates 1953 tegutseb ettevõte Finnairi nime all. Alates 25. juunist 1968 on ettevõtte nimi ametlikult Finnair Oy.

1962 omandas Finnair 27% suuruse osaluse Soome eralennukompaniis Karair. Hiljem suurendas ta oma osalust veelgi.

15. mail 1969 korraldas Finnair esimese lennu üle Atlandi ookeani, nimelt New Yorki.

1979 asutas Finnair kodumaiste lendude jaoks tütarettevõtte Finnaviation, milles tal oli 60% osalus.

1983 sai Finnair esimeseks ettevõtteks, mis hakkas korraldama regulaarlende Lääne-Euroopast Jaapanisse ilma vahemaandumiseta. Ta avas lennuliini Helsingi–Tokio, mida teenindas lennuk McDonnell Douglas DC-10-30ER. Seni oli Jaapanisse lennatud kas Moskva kaudu, nagu seda tegid Aeroflot, SAS ja British Airways, või Alaskal asuva Anchorage'i kaudu, nagu seda tegid ülejäänud ettevõtted. Finnair lendas Jaapanisse otse üle põhjapooluse ja Beringi väina, vältides niimoodi Nõukogude Liidu õhuruumi. Lennukile paigaldati lisakütusepaagid, sest lend kestis 13 tundi. Lend koos vahemaandumisega Moskvas kestis samuti 13 tundi, aga vahemaandumisega Anchorage'is 16 tundi, mis andis Finnairile eelise. See kehtis kuni 1986. aasta kevadeni, mil NSV Liit andis Air France'ile ja Japan Airlinesile õiguse lennata liinil Pariis–Tokio läbi NSV Liidu õhuruumi.

1988 avas Finnair lennuliini Helsingi–Peking, saades esimeseks Lääne-Euroopa lennukompaniiks, kes korraldab vahemaandumiseta regulaarlende Euroopast Hiinasse.

1997 lõpetas Finnair lennud Karairi ja Finnaviationi nime all. Mõlemas nendest ettevõtetest oli ta vahepealse aja jooksul omandanud 100% osaluse.

Alates 1999 kuulub Finnair lennufirmade ühendusse oneworld.

2001 moodustas Finnair uue tütarettevõtte Aero Airlines, mis korraldas lende Tallinnast kolme sihtkohta Soomes. Aero Airlines sooritas viimase lennu 6. jaanuaril 2008.

2003 omandas Finnair Rootsi odavlennufirma FlyNordic, mis tegutses peamiselt Skandinaavias. 2007 müüs Finnair oma osaluse FlyNordicus Norwegian Air Shuttle'ile ja omandas vastutasuks 4,8% Norra ettevõttest, saades niiviisi selle suuruselt kolmandaks aktsionäriks.

Aastal 2006 transportis lennufirma 8,8 miljonit inimest 15 riigisisesesse ja 55 välismaisesse sihtkohta. Lisaks on Finnairil ligi 50 hooajalist tšarterlennusihtkohta.

Finnairi kaubavedudega tegelevad kaks tütarettevõtet Finnair Cargo Oy ja Finnair Cargo Terminal Operations Oy. Kummagi ametiruumid asuvad Vantaa lennujaamas.

Lennukipark

Finnairi Boeing 757–200 laskumas Helsingi Vantaa lennuväljale
Finnairi Airbus A319-112 õhkutõusul

Finnairil olid 2010. aasta veebruaris järgmised lennukid:

Lennuk Kokku Tellitud Reisijaid
Airbus A319-100 11 0 123
Airbus A320-200 12 0 159
Airbus A321-200 6 0 193
Airbus A330-300 6 8 271
Airbus A340-300 5 0 265
Airbus A350-900 0 11 315
Boeing 757-200 7 0 227
McDonnell Douglas MD-11 1 0 289
Embraer E-170 8 0 76
Embraer E-190 10 13 95
Kokku 66 32

Sihtkohad

 Pikemalt artiklis Finnairi sihtkohad

Koodijagamise lepingud

Finnairil on koodijagamise lepingud järgmiste lennufirmadega:

^ – Star Alliance'i liige
" – SkyTeami liige

Vaata ka