Mantel: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P Valikulised grammatikaparandused. |
||
| 2. rida: | 2. rida: | ||
[[Pilt:1972 Winter Olympics - Mantel Margit Schumann.jpg|thumb|Naistemantel, 1972.]] |
[[Pilt:1972 Winter Olympics - Mantel Margit Schumann.jpg|thumb|Naistemantel, 1972.]] |
||
[[Pilt:Major-General The Hon. James MacDonald large.jpg|thumb|Meestemantel, 1876.]] |
[[Pilt:Major-General The Hon. James MacDonald large.jpg|thumb|Meestemantel, 1876.]] |
||
'''Mantel''' ehk '''palitu''' on pikemat sorti [[rõivas|rõivaese]], mida kantakse teiste riiete peal. |
'''Mantel''' ehk '''palitu''' on pikemat sorti [[rõivas|rõivaese]], mida kantakse ülerõivana teiste riiete peal. Tavaliselt kantakse mantlit külma ja tuulise ilmaga, mistõttu need on enamasti paksust ja soojast riidest. |
||
Mantlite eelkäijaid võib leida juba [[Antiikaeg|antiikajast]], mil kreeklaste pealisrõivaste hulka kuulusid ''[[chlamys]]'' ja ''[[himation]]''. Uusaegsed mantlid muutusid populaarseks 17. sajandil, 18. sajandil võeti need laialdaselt tarvitusele ka sõjaväes. Tänapäeval on soojemates maades mantlitest sõjaväemundri osana siiski loobutud, kuna füüsilise tegevuse seisukohalt on need jäigad ja ebapraktilised. |
Mantlite eelkäijaid võib leida juba [[Antiikaeg|antiikajast]], mil kreeklaste pealisrõivaste hulka kuulusid ''[[chlamys]]'' ja ''[[himation]]''. Uusaegsed mantlid muutusid populaarseks 17. sajandil, 18. sajandil võeti need laialdaselt tarvitusele ka sõjaväes. Tänapäeval on soojemates maades mantlitest sõjaväemundri osana siiski loobutud, kuna füüsilise tegevuse seisukohalt on need jäigad ja ebapraktilised. |
||
Ehkki mantlite põhikuju on pikka aega |
Ehkki mantlite põhikuju on pikka aega püsinud muutumatu, kasutatakse sõltuvalt kliimast ja aastaajast eri mantlitüüpe. Kevad- ja sügismantlid on tavaliselt õhemad kui talvemantlid, samuti võivad need olla lühemad: talvemantel ulatub enamasti allapoole põlvi. Lisaks sünteetilisele ja looduslikule riidele valmistatakse mantleid ka (kunst)nahast. |
||
Tuntumate mantlitüüpide seas on näiteks [[polo]], [[pontšo]], [[redingot]] ja [[sinel]]. |
Tuntumate mantlitüüpide seas on näiteks [[polo]], [[pontšo]], [[redingot]] ja [[sinel]]. |
||
Redaktsioon: 25. august 2014, kell 14:08
|
See artikkel räägib rõivaesemest; teiste tähenduste kohta vaata artiklit Mantel (täpsustus) |
Mantel ehk palitu on pikemat sorti rõivaese, mida kantakse ülerõivana teiste riiete peal. Tavaliselt kantakse mantlit külma ja tuulise ilmaga, mistõttu need on enamasti paksust ja soojast riidest.
Mantlite eelkäijaid võib leida juba antiikajast, mil kreeklaste pealisrõivaste hulka kuulusid chlamys ja himation. Uusaegsed mantlid muutusid populaarseks 17. sajandil, 18. sajandil võeti need laialdaselt tarvitusele ka sõjaväes. Tänapäeval on soojemates maades mantlitest sõjaväemundri osana siiski loobutud, kuna füüsilise tegevuse seisukohalt on need jäigad ja ebapraktilised.
Ehkki mantlite põhikuju on pikka aega püsinud muutumatu, kasutatakse sõltuvalt kliimast ja aastaajast eri mantlitüüpe. Kevad- ja sügismantlid on tavaliselt õhemad kui talvemantlid, samuti võivad need olla lühemad: talvemantel ulatub enamasti allapoole põlvi. Lisaks sünteetilisele ja looduslikule riidele valmistatakse mantleid ka (kunst)nahast.
Tuntumate mantlitüüpide seas on näiteks polo, pontšo, redingot ja sinel.