Soome: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Stgwltd (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
105. rida: 105. rida:
Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ning stabiilsemaks. Riik muutus tehnoloogiliselt arenenuks ning omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Peale [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemist aastal [[1991]] tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ning hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] aastal [[1995]].
Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ning stabiilsemaks. Riik muutus tehnoloogiliselt arenenuks ning omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Peale [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidu]] lagunemist aastal [[1991]] tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ning hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus [[Euroopa Liit|Euroopa Liiduga]] aastal [[1995]].


==Demograafia==
Soomes on umbes 5.2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 asukat [[ruutkilomeeter|ruutkilomeetri]] kohta. See teeb Soomest [[Norra]] ja [[Island]]i järel hõredaimalt asustatud riigi [[Euroopa]]s. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti peale linnastumist [[20. sajand]]il. Soome tähtsaimad linnad on [[Helsingi]], [[Espoo]], [[Vantaa]], [[Tampere]], [[Turu]] ja [[Oulu]].
Peale [[Talvesõda]] ([[1939]].a.) pidi 12% Soome elanikkonnast ümberasuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt [[Rootsi]]. Neist tulid tagasi umbes pooled.


[[1990]]-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu mitmeid pagulasi ja immigrante.

===Keel===
''Peamine artikkel:'' [[Soome keel]]

Enamik soomlasi (92%) räägib emakeelena [[soome keel]]t, suurimaks vähemuskeeleks on [[rootsi keel]] (5.5%). Riigi põhjaosas räägitakse [[saami keel]]i. [[Rootsi keel]]el on Soomes ametliku [[keel]]e staatus.

Enamus soomlasi räägib ka [[inglise keel]]t. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka [[saksa keel|saksa]], [[prantsuse keel|prantsuse]] ja [[rootsi keel]], harvemalt on teadmisi [[eesti keel|eesti]], [[vene keel|vene]] ja [[norra keel]]est.

Immigrandid moodustavad 2% elanikkonnast. Suurimad rühmad on [[venelased]], [[eestlased]], [[rootslased]], [[somaallased]] ja erinevad [[Jugoslaavia|jugoslaavlased]]. On ka [[inglise keel|inglise]] ja [[tatari keel]]t rääkivaid vähemusi.

===Usk===
Enamik soomlasi (83.1%) kuuluvad Soome Evangeelsesse Luterikirikusse, 1.1% Soome Ortodoksi kirikusse. Need on ka Soome ametlikud kirikud. Vähemused kuuluvad [[protestantlus|protestantite]], [[katoliiklus|katoliiklaste]], [[islam|muslimite]] ja [[juudid|juutide]] hulka (14.7%).


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 22. oktoober 2006, kell 13:32

Suomen tasavalta,
Republiken Finland
Soome Vabariik

Mall:PiltRaamiga
Soome vapp
Soome lippSoome vapp
Riigikeeledsoome ja rootsi
PealinnHelsingi
PresidentTarja Halonen
PeaministerMatti Vanhanen
Pindala338 145 km²
 Rahvaarv (2005)
 Rahvastiku tihedus
5 261 000
17,1 in/km²
Iseseisvus6. detsember 1917
Rahaühikeuro
AjavööndIda-Euroopa aeg
RiigihümnMaamme (Vårt land)
Üladomeen.fi
Maakood 358

Soome Vabariik paikneb Põhja-Euroopas Rootsi ja Venemaa vahel. Piirneb idast Venemaaga (1313 km piiri), põhjast Norraga (727 km piiri) ja läänest Rootsiga (586 km piiri).

Soome on üks Põhjamaadest.

Ahvenamaa saared kuuluvad küll Soome koosseisu, kuid neil on laialdane autonoomia.

Soome kuulub maailma hõredamalt asustatud riikide hulka.

Soome on ÜRO 2005. aasta inimarengu indeksi järgi maailma riikidest 13. kohal.

Soome keel on eesti, ungari ja malta keelega üks vähestest Euroopa Liidu ametlikest keeltest, mis ei ole indo-euroopa päritolu.

Soome pindala on 337 030 km² (305 470 km² maad, 31 560 km² siseveekogusid). Soome pindala kasvab umbes 7 km² aastas maapinna kerkimise tõttu.

Loodus

Soome on üks maailma põhjapoolsemaid riike. Veerand Soome territooriumist asub põhjapolaarjoone taga.

Soome on tuntud kui tuhande järve maa: seal on 187 888 järve (pindalaga üle 500 m²), aga ka 179 584 saart.

Kliima

Põhja-Atlandi hoovuse ja madalikulise pinnamoe tõttu on kliima suhteliselt pehme.

Riik

Soome kaart

Haldusjaotus

Soomes on viis lääni (enne 1997. aastat oli lääne 12) ja üks autonoomne maakond.

  1. Lõuna-Soome lään (Etelä-Suomen lääni)
  2. Lääne-Soome lään (Länsi-Suomen lääni)
  3. Ida-Soome lään (Itä-Suomen lääni)
  4. Oulu lään (Oulun lääni)
  5. Lapimaa lään (Lapin lääni)
  6. Ahvenamaa maakond (Ahvenanmaan maakunta)


Ajalugu

Eelajalugu (8500 eKr -)

Arheoloogiliste allikate järgi asustati Soome ala esmakordselt kiviajal, 8500 eKr. Esimesed inimesed olid kütt-korilased, kes elasid tundra ja mereandidest. Keraamikat on leitud 5300 eKr (kammkeraamika kultuur). Soomeugri keeli rääkivad inimesed saabusid kiviaja jooksul. Nöörkeraamika kultuuri esindajate saabumist Soome lõunaossa 3200 eKr peetakse ka põllumajanduse algusajaks. Jahtimine ja kalastus jäid tähtsaks eriti riigi põhja- ja idaosas.

Pronksiajal (1500-500 eKr) ning rauaajal (500 eKr - 1200) oli asukatel tihedad kokkupuuted Skandinaaviaga, Põhja-Venemaaga ja Balti aladega. Soome asukaid, nagu kveene, ning nende kuningaid mainitakse ajaloolistes kroonikates ning teistes kirjutistes, nagu Skandinaavia saagades. Kirjaallikaid on leitud ka 13. sajandist.

Rootsi võim (1154-1809)

Soome 700 aastane seostus Rootsiga algas aastal 1154, kui Rootsi kuningas Erik algatas ristiusustamist. Arheoloogilised leiud aga näitavad juba varemast ajast pärinevaid kristlikke mõjutusi Soome edela- ja kaguosas. Ajalooliselt algas ühendus Birger jaarli ekspeditsiooniga Soome aastal 1249. Rootsi keel sai peamiseks valitsus- ja hariduskeeleks, soome keel aga jäi talurahva ja kohalike kohtute poolt kasutatavaks.

16. sajandil avaldati Mikael Agricola poolt esimesed soomekeelsed kirjateosed.

Rootsi kuningriik tahtis laiendada riigipiire ida suunas, mis viis sõdadeni Novgorodiga. 18. sajandiks oli Põhjasõja käigus pea kogu Soome vallutatud Vene jõudude poolt.

Soome suurvürstiriik (1809-1917)

29. märtsil 1809.a. loodi Soome aladel, peale nende vallutamist Vene keisri Alexander I poolt, autonoomne Soome Suurvürstiriik, mis jäi püsima aastani 1917. Vana Soome tagastati suurvürstiriigile aastal 1812. Veneajal sai soome keel enam tunnustust, esialgu et vähendada sidemeid Rootsiga ning hiljem rahvusliku liikumise tulemusel.

1835.a. avaldati Soome rahvuseepos Kalevala ja soome keel sai rootsi keelega võrdse staatuse aastaks 1892. Üha enam hakati pürgima iseseisvuse poole.

Vabariik, kodusõda (1917-1918)

6. detsembril 1917.a., peale bolshevike revolutsiooni Venemaal, tunnistas Soome end iseseisvaks. Iseiseisvust tunnustas ka Venemaa, aga kodusõjad, mis järgnesid Venemaal ja Soomes, ning rahvuslik aktivism, halvendasid suhteid. 1918.a. toimus lühike kodusõda mis mõjutas järnevat poliitikat mitme aasta jooksul. Sõda toimus valgete, keda toetas Saksamaa, ning punaste vahel, keda toetas Venemaa. Valged saavutasid võidu punaste üle, kuid sotsiaalne ja poliitiline jagunemine kahe rahvaosa vahel jätkus.

Sõdadevaheline ajastu (1918-1939)

Kuigi peale iseseisvumist kuulutati Soome vabariigiks, kuulutas pärast kodusõda parlament välja loodava Soome kuningriigi. Frederik Charles Hessest, Saksa prints, valiti kuningaks nime Väinö I all. Peale Saksamaa kaotust Esimeses maailmasõjas sai Soomest vabariik, mille esimeseks presidendiks valiti 1919.a. Kaarlo Juho Ståhlberg.

Soome-Vene piir lepiti kokku Tartu rahulepinguga aastal 1920. Seadusandjad võitlesid enidiselt kommunismi vastu ning suhted Soome ja Nõukogude Liidu vahel jäid pingelisteks.

Soome Teises maailmasõjas (1939-1945)

Teise maailmasõja ajal võitles Soome Nõukogude Liidu vastu kahel korral: Talvesõjas (1939-1940) ning Jätkusõjas (1941-1944), Operatsiooni Barbarossa käigus, kus Saksamaa väed sisenesid Nõukogude Liitu. Sellele järgnes Lapi sõda (1944-1945), mille käigus tõrjusid soomlased Põhja-Soomest välja sakslased.

Nõukogude Liiduga sõlmitud lepingud aastatel 1947 ja 1948 sisaldasid Soomele mitmeid kohustusi, piiranguid ja reparatsioone, millega anti ära ka maa-alasid. Soome andis ära Karjala, Salla ja Petsamo. Ekvakueeriti 400 000 inimest.

Kaubanduse teke Läänevõmudega, nagu Suurbritanniaga, ning Nõukogude Liidu poolt nõutud reparatsioonid tegid Soomest industrialiseeritud riigi.

Lähiajalugu

Suhete arenemisel Nõukogude Liiduga toimus nn. finlandiseerumine. Soome säilitas demokraatliku valitsuse ning turumajanduse.

Soome hakkas majanduslikult kiiresti arenema ning muutus üha enam rikkamaks ning stabiilsemaks. Riik muutus tehnoloogiliselt arenenuks ning omandas keeruka sotsiaalhoolekande süsteemi. Peale Nõukogude Liidu lagunemist aastal 1991 tekkis bilateraalse majanduse kadumisega tööpuudus. Siiski, majandus paranes ning hakkas taaskord kiiresti arenema. Soome liitus Euroopa Liiduga aastal 1995.

Demograafia

Soomes on umbes 5.2 miljonit elanikku, mis teeb keskmiseks asustustiheduseks 17 asukat ruutkilomeetri kohta. See teeb Soomest Norra ja Islandi järel hõredaimalt asustatud riigi Euroopas. Suurem osa elanikkonnast on alati asunud Soome lõunaosas, eriti peale linnastumist 20. sajandil. Soome tähtsaimad linnad on Helsingi, Espoo, Vantaa, Tampere, Turu ja Oulu.

Peale Talvesõda (1939.a.) pidi 12% Soome elanikkonnast ümberasuma. Emigreerus umbes 500 000 soomlast, peamiselt Rootsi. Neist tulid tagasi umbes pooled.

1990-ndate keskpaigast on Soome võtnud vastu mitmeid pagulasi ja immigrante.

Keel

Peamine artikkel: Soome keel

Enamik soomlasi (92%) räägib emakeelena soome keelt, suurimaks vähemuskeeleks on rootsi keel (5.5%). Riigi põhjaosas räägitakse saami keeli. Rootsi keelel on Soomes ametliku keele staatus.

Enamus soomlasi räägib ka inglise keelt. Tavapärasteks oskuskeelteks on ka saksa, prantsuse ja rootsi keel, harvemalt on teadmisi eesti, vene ja norra keelest.

Immigrandid moodustavad 2% elanikkonnast. Suurimad rühmad on venelased, eestlased, rootslased, somaallased ja erinevad jugoslaavlased. On ka inglise ja tatari keelt rääkivaid vähemusi.

Usk

Enamik soomlasi (83.1%) kuuluvad Soome Evangeelsesse Luterikirikusse, 1.1% Soome Ortodoksi kirikusse. Need on ka Soome ametlikud kirikud. Vähemused kuuluvad protestantite, katoliiklaste, muslimite ja juutide hulka (14.7%).


Vaata ka

Välislingid