Vitamiinid: erinevus redaktsioonide vahel

Muuda linke
Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
P Valikulised grammatikaparandused.
3. rida: 3. rida:
{{keeletoimeta}}
{{keeletoimeta}}
{{toimeta}}
{{toimeta}}
'''Vitamiinid''' on väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaaniliste]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsete]] [[biomolekul]]ide rühmad ja asendamatute [[mikrotoitaine]]d, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku [[organism]]ide pea kõikide [[füsioloogilised protsessid|füsioloogiliste protsesside]] toimiseks.
'''Vitamiinid''' on väga erineva struktuuriga [[orgaaniline ühend|orgaaniliste]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsete]] [[biomolekul]]ide rühmad ja asendamatud [[mikrotoitaine]]d, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku [[organism]]ide pea kõikide [[füsioloogilised protsessid|füsioloogiliste protsesside]] toimimiseks.


Termini 'vitamine' võttis [[1912]]. aastal kasutusele poola päritolu [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[biokeemik]] [[Kazimierz Funk]]. Termin on arenenud aja jooksul ning tänasel päeval on vitamiine raske üheselt ning ammendavalt defineerida.
Termini 'vitamine' võttis [[1912]]. aastal kasutusele poola päritolu [[Ameerika Ühendriigid|USA]] [[biokeemik]] [[Kazimierz Funk]]. Termin on aja jooksul arenenud ning tänapäeval on vitamiine raske üheselt ja ammendavalt defineerida.


Enamik vitamiine ja vitamiinirühmade [[vitameer]]e ning [[isomeer]]e (sealhulgas fotoisomeere) on ka [[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon|prohormoonid]], [[eelvitamiinid]],
Enamik vitamiine ja vitamiinirühmade [[vitameer]]e ning [[isomeer]]e (sealhulgas fotoisomeere) on ka [[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon|prohormoonid]], [[eelvitamiinid]],
[[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id, [[koensüümid]], [[kofaktor]]id, [[kromoproteiinid]], [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]], [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]], [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]] aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].
[[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id, [[koensüümid]], [[kofaktor]]id, [[kromoproteiinid]], [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]], [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]], [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]] aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].


38. rida: 38. rida:
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>


===[[David A. Bender(õppejõud)|D.A.Benderi]] definitsioon ([[2003]]) ===
===[[David A. Bender(õppejõud)|D.A. Benderi]] definitsioon ([[2003]]) ===


Vitamiinid on erineva keemilise koostisega ühendite rühm, millesse kuuluvad ained on [[keha]]le asendamatud [[toitaine]]d ning vajalikud metaboolsetes funktsioonides väga väikestes kogustes. Metaboolsete protsesside kulgemises on neil mitmeid funktsioone: [[koensüümid]]ena, [[hormoonid]]ena, [[antioksüdandid|antioksüdantidena]], rakkude [[signaalaine]]tena ja [[rakk]]ude ning [[koed|kudede]] [[kasv]]u ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]] reguleerivate ainetena.<ref>David A. Bender, http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, 2003, ISBN 978-0-511-06365-7 eBook (NetLibrary) Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
Vitamiinid on erineva keemilise koostisega ühendite rühm, millesse kuuluvad ained on [[keha]]le asendamatud [[toitaine]]d ning vajalikud metaboolsetes funktsioonides väga väikestes kogustes. Metaboolsete protsesside kulgemises on neil mitmeid funktsioone: [[koensüümid]]ena, [[hormoonid]]ena, [[antioksüdandid|antioksüdantidena]], rakkude [[signaalaine]]tena ja [[rakk]]ude ning [[koed|kudede]] [[kasv]]u ja [[diferentseerumine|diferentseerumist]] reguleerivate ainetena.<ref>David A. Bender, http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf ''Nutritional Biochemistry of the Vitamins'', 2nd ed, 2003, ISBN 978-0-511-06365-7 eBook (NetLibrary) Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>


===[[Mihkel Zilmer|M.Zilmeri]] ''et al'' definitsioon ([[2010]])===
===[[Mihkel Zilmer|M. Zilmeri]] ''et al'' definitsioon ([[2010]])===


{{cquote|Vitamiinid on [[heterogeenne|heterogeensed]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed]] [[madalmolekulaarne|madalmolekulaarsed]] [[orgaanilised ühendid|orgaanilised]] asendamatud [[mikrotoitaine]]d (inimkeha vajab neid väikestes kogustes). Nad on [[liitensüümid]]e [[koensüümid]]ena (ehitusfunktsionaalsete [[koostisosa]]dena) [[hädavajal]]ikud ensüüm[[katalüüs]]is. Koensüümse jt [[biofunktsioonid]]e läbi ongi nad hädavajalikud [[inimkeha]] [[elutegevus]]es.}}<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138-171 (138), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref>
{{cquote|Vitamiinid on [[heterogeenne|heterogeensed]] [[bioaktiivne ühend|bioaktiivsed]] [[madalmolekulaarne|madalmolekulaarsed]] [[orgaanilised ühendid|orgaanilised]] asendamatud [[mikrotoitaine]]d (inimkeha vajab neid väikestes kogustes). Nad on [[liitensüümid]]e [[koensüümid]]ena (ehitusfunktsionaalsete [[koostisosa]]dena) [[hädavajal]]ikud ensüüm[[katalüüs]]is. Koensüümse jt [[biofunktsioonid]]e läbi ongi nad hädavajalikud [[inimkeha]] [[elutegevus]]es.}}<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused">''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused''. [[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]], [[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], peatükk 10, lk 138-171 (138), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1</ref>
48. rida: 48. rida:
===Termin biokeemia kaudu===
===Termin biokeemia kaudu===


Enamik vitamiine ja nende [[vitameer]]e ning [[isomeer]]e on ka:[[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon|prohormoonid]], [[eelvitamiinid]] <ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57).</ref>,[[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>, [[kofaktor]]id<ref>http://www.chemgapedia.de/vsengine/tra/vsc/de/ch/4/cm/chemmed.tra/Vlu/vsc/de/ch/4/cm/vitamine.vlu/Page/vsc/de/ch/4/cm/vitamine/index.vscml.html</ref>, ([[koensüümid]]e<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"/><ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57).</ref> ja/või [[prosteetiline rühm|prosteetiliste rühmade]] olulised osad), [[kromoproteiinid]]<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"/>, [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]],[[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]]<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"/>, [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]] aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].
Enamik vitamiine ja nende [[vitameer]]e ning [[isomeer]]e on ka:[[antioksüdant|antioksüdandid]], [[prohormoon|prohormoonid]], [[eelvitamiinid]] <ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57).</ref>,[[hormoonid]] ([[retinoidhormoon]]id ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiini]] hormoonvormid), [[kasvufaktor]]id, [[kasvuregulaator]]id<ref>[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/4/mode/2up]</ref>, [[kofaktor]]id<ref>http://www.chemgapedia.de/vsengine/tra/vsc/de/ch/4/cm/chemmed.tra/Vlu/vsc/de/ch/4/cm/vitamine.vlu/Page/vsc/de/ch/4/cm/vitamine/index.vscml.html</ref>, ([[koensüümid]]e<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" /><ref>[[Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik]]. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 784, Nr 455 (150/33/57).</ref> ja/või [[prosteetiline rühm|prosteetiliste rühmade]] olulised osad), [[kromoproteiinid]]<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" />, [[metaboliit|metaboliidid]], [[prooksüdant|prooksüdandid]],[[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]]<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"/>, [[toidulisaained]], [[vitamiinipreparaadid]] (sh [[söödalisandid]]) ja nende sünteetilised [[derivaat|derivaadid]] aga ka [[antivitamiinid]] ja [[vitamiinilaadsed biomolekulid]].


== Vitamiini vajadus organismide füsioloogias ==
== Vitamiini vajadus organismide füsioloogias ==
64. rida: 64. rida:
*[[seened|seentele]]- enamik neist on looduses [[kemoheterotroof]]id ja suudavad paljusid bioloogisteks protsessideks vajalikke vitamiine kas täielikult ja/või osaliselt (enamikku klassifitseeritud B-kompleksi vitamiine, D-vitamiini jms) ka mullakeskkonna kaudu, sünteesida aga näit [[pagaripärm]]i ''Saccharomyces cerevisiae'' rakud ei suuda looduslikult [[Vitamiin C|L-askorbaat]]i sünteesida.<ref>Paola Branduardi, Tiziana Fossati, Michael Sauer, Roberto Pagani, Diethard Mattanovich, Danilo Porro, ''Biosynthesis of Vitamin C by Yeast Leads to Increased Stress Resistance'', 2007,[http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0001092 Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[seened|seentele]]- enamik neist on looduses [[kemoheterotroof]]id ja suudavad paljusid bioloogisteks protsessideks vajalikke vitamiine kas täielikult ja/või osaliselt (enamikku klassifitseeritud B-kompleksi vitamiine, D-vitamiini jms) ka mullakeskkonna kaudu, sünteesida aga näit [[pagaripärm]]i ''Saccharomyces cerevisiae'' rakud ei suuda looduslikult [[Vitamiin C|L-askorbaat]]i sünteesida.<ref>Paola Branduardi, Tiziana Fossati, Michael Sauer, Roberto Pagani, Diethard Mattanovich, Danilo Porro, ''Biosynthesis of Vitamin C by Yeast Leads to Increased Stress Resistance'', 2007,[http://www.plosone.org/article/info:doi/10.1371/journal.pone.0001092 Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[selgrootud|selgrootutele]] :
*[[selgrootud|selgrootutele]] :
*osadele [[Lestalised(ämblikulaadsed)|lestalistele]] (klassifitseeritud üle 45000 liigi) ''Dermatophagoides pteronyssinus'', ''Acarus siro'' jpt)<ref>Matthew J. Colloff,''Dust Mites'', CSIRO, lk 5,69, 2009, ISBN 978-90-481-2223-3.[http://books.google.ee/books?id=7mmrC3IaNSQC&pg=PA69&dq=artificial+enzymes+and+vitamins&hl=en&sa=X&ei=mOK5UarvLMnSsgaDl4C4DQ&ved=0CCoQ6AEwADgy#v=onepage&q=artificial%20enzymes%20and%20vitamins&f=false Google'i raamat (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*osadele [[Lestalised(ämblikulaadsed)|lestalistele]] (klassifitseeritud üle 4000 liigi) ''Dermatophagoides pteronyssinus'', ''Acarus siro'' jpt)<ref>Matthew J. Colloff,''Dust Mites'', CSIRO, lk 5,69, 2009, ISBN 978-90-481-2223-3.[http://books.google.ee/books?id=7mmrC3IaNSQC&pg=PA69&dq=artificial+enzymes+and+vitamins&hl=en&sa=X&ei=mOK5UarvLMnSsgaDl4C4DQ&ved=0CCoQ6AEwADgy#v=onepage&q=artificial%20enzymes%20and%20vitamins&f=false Google'i raamat (vaadatud 14.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[putukad|putukatele]]- enamik taimetoidulisi (ingl ''phytophagous'') putukaid vajavad toiduga [[C-vitamiin]]i,[[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i,[[vitamiin B4|B<sub>4</sub>-vitamiin]]i,[[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i,[[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i. Paljud putukad vajavad kasvuks, paljunemiseks ning arenguks ja haiguslike seisundite vältimiseks samuti [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuvaid vitamiine]] (ka sipelgad)<ref>Yoshinori Tanada, Harry K. Kaya, ''Insect Pathology'', lk 64,1993, Academic Press, ISBN 0-12-68355-2,[http://books.google.ee/books?id=99YwOQnsgGUC&pg=PA64&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=FnfEUdygHoSLtAbjkYGoDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Reginald Frederick Chapman, ''The Insects: Structure and Function'', 4th ed, lk 78, 1998, Cambridge University Press, ISBN 0 521 578906,[http://books.google.ee/books?id=jHUCdbgW4MAC&pg=PA78&lpg=PA78&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=LMD9UWh-hi&sig=Rsbja9VMK3tPOsh8pHCTz8fWbAs&hl=et&sa=X&ei=0njEUZu_IMXXtAbu1YCABA&ved=0CE4Q6AEwBg#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>M. Prakash, ''Insect Ecology, Encyclopedia of entomology- 5'', lk 133, 2008, Discovery Publishing House, [http://books.google.ee/books?id=Lzgsg_p2dVEC&pg=PA133&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=nn3EUcuGNMzwtQbR2IGwAg&ved=0CCoQ6AEwADgK#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Vincent H. Resh, Ring T. Cardé, ''Encyclopedia of Insects'', lk 716, 2009, Elsevier, ISBN 978-0-12-374144-8,
*[[putukad|putukatele]]- enamik taimetoidulisi (ingl ''phytophagous'') putukaid vajavad toiduga [[C-vitamiin]]i,[[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i,[[vitamiin B4|B<sub>4</sub>-vitamiin]]i,[[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i,[[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i. Paljud putukad vajavad kasvuks, paljunemiseks ning arenguks ja haiguslike seisundite vältimiseks samuti [[rasvlahustuvad vitamiinid|rasvlahustuvaid vitamiine]] (ka sipelgad)<ref>Yoshinori Tanada, Harry K. Kaya, ''Insect Pathology'', lk 64,1993, Academic Press, ISBN 0-12-68355-2,[http://books.google.ee/books?id=99YwOQnsgGUC&pg=PA64&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=FnfEUdygHoSLtAbjkYGoDQ&ved=0CD0Q6AEwAw#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Reginald Frederick Chapman, ''The Insects: Structure and Function'', 4th ed, lk 78, 1998, Cambridge University Press, ISBN 0 521 578906,[http://books.google.ee/books?id=jHUCdbgW4MAC&pg=PA78&lpg=PA78&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=LMD9UWh-hi&sig=Rsbja9VMK3tPOsh8pHCTz8fWbAs&hl=et&sa=X&ei=0njEUZu_IMXXtAbu1YCABA&ved=0CE4Q6AEwBg#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>M. Prakash, ''Insect Ecology, Encyclopedia of entomology- 5'', lk 133, 2008, Discovery Publishing House, [http://books.google.ee/books?id=Lzgsg_p2dVEC&pg=PA133&dq=vitamin+requirements+of+insects&hl=en&sa=X&ei=nn3EUcuGNMzwtQbR2IGwAg&ved=0CCoQ6AEwADgK#v=onepage&q=vitamin%20requirements%20of%20insects&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref><ref>Vincent H. Resh, Ring T. Cardé, ''Encyclopedia of Insects'', lk 716, 2009, Elsevier, ISBN 978-0-12-374144-8,
[http://books.google.ee/books?id=Jk0Hym1yF0cC&pg=PA716&lpg=PA716&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=Tw3LmZx8sL&sig=iqO1_2PFOGtMSskfGRxtGYdv4-Y&hl=et&sa=X&ei=jHrEUdKIM4bbswaFhoGIDA&ved=0CD8Q6AEwAzgK#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
[http://books.google.ee/books?id=Jk0Hym1yF0cC&pg=PA716&lpg=PA716&dq=most+plant+feeding+insects+require+vitamin+C&source=bl&ots=Tw3LmZx8sL&sig=iqO1_2PFOGtMSskfGRxtGYdv4-Y&hl=et&sa=X&ei=jHrEUdKIM4bbswaFhoGIDA&ved=0CD8Q6AEwAzgK#v=onepage&q=most%20plant%20feeding%20insects%20require%20vitamin%20C&f=false Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[selgroogsed|selgroogsete]] normaalsel elutegevusel.<ref>Gerald F. Combs, Jr.,2012.</ref>Valdav enamik [[Imetajad|imetajaid]] vajavad erinevaid vitamiini rühmadesse klassifitseeritud ained, kuid erinevalt nii liigiti kui ka indiviiditi, samuti on erinevusi nii kogustes, vitamiinides jms.<ref>F. Gowland Hopkins, 1912</ref><ref>Institute of Medicine, DRI, 2000</ref><ref>Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National Academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X Veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[selgroogsed|selgroogsete]] normaalsel elutegevusel.<ref>Gerald F. Combs, Jr.,2012.</ref>Valdav enamik [[Imetajad|imetajaid]] vajavad erinevaid vitamiinirühmadesse klassifitseeritud ained, kuid erinevalt nii liigiti kui ka indiviiditi, samuti on erinevusi nii kogustes, vitamiinides jms.<ref>F. Gowland Hopkins, 1912</ref><ref>Institute of Medicine, DRI, 2000</ref><ref>Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National Academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X Veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
:*inimestele<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"/>: tänapäeval loetakse, et valdavas enamikus, inimese organism ei sünteesi või ei sünteesi piisavas koguses: [[A-vitamiin]]i, [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i, [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i, [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i, [[B9-vitamiin|B<sub>9</sub>-vitamiin]]i, [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]i, [[C-vitamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[K-vitamiin]]i, kuid sünteesivad osaliselt [[B3-vitamiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]]i ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i.
:*inimestele<ref name="Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused"/>: tänapäeval loetakse, et enamasti inimese organism ei sünteesi või ei sünteesi piisavas koguses: [[A-vitamiin]]i, [[B1-vitamiin|B<sub>1</sub>-vitamiin]]i, [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]i, [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub>-vitamiin]]i, [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]]i, [[B7-vitamiin|B<sub>7</sub>-vitamiin]]i, [[B9-vitamiin|B<sub>9</sub>-vitamiin]]i, [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]]i, [[C-vitamiin]]i, [[E-vitamiin]]i ja [[K-vitamiin]]i, kuid sünteesivad osaliselt [[B3-vitamiin|B<sub>3</sub>-vitamiin]]i ja [[Kaltsiferoolid|D-vitamiin]]i.


Mõningaid vitamiine sünteesitakse [[eelvitamiin]]idest ja [[fotosüntees]]i kaudu). Vitamiinid, mida elusorganismid ise ei sünteesi (kas puuduvad [[metabolism]]iks geneetilised faktorid ([[aminohapped]], [[ensüümid]], [[geen]]id, metaboolsed rajad jne), või sünteesivad ebapiisavas koguses, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt.
Mõningaid vitamiine sünteesitakse [[eelvitamiin]]idest ja [[fotosüntees]]i kaudu). Vitamiinid, mida elusorganismid ise ei sünteesi (kas puuduvad [[metabolism]]iks geneetilised faktorid ([[aminohapped]], [[ensüümid]], [[geen]]id, metaboolsed rajad jne), või sünteesivad ebapiisavas koguses, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt.
74. rida: 74. rida:
==Kasvufaktorite ja vitamiinide avastuslugu==
==Kasvufaktorite ja vitamiinide avastuslugu==
*[[1881]] professor [[Gustav von Bunge]] õpilane [[Nikolai Lunin]] avastas, et looduslikud toitained sisaldavad, tuntud põhitoitainetele lisaks, tundmatuid ained, mis on eluks hädavajalikud. Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a. 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.<ref>[[Nikolai Lunin]], ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres''. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31-39,lk 37, [[1881]], [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
*[[1881]] professor [[Gustav von Bunge]] õpilane [[Nikolai Lunin]] avastas, et looduslikud toitained sisaldavad, tuntud põhitoitainetele lisaks, tundmatuid ained, mis on eluks hädavajalikud. Ta lisas [[laborihiir]]te sünteetilisele toiduratsioonile kontsentreeritud [[piim]]a. 2 hiirt kasvasid jõudsalt ja said 2,5 kuud hiljem vabadusse lastud.<ref>[[Nikolai Lunin]], ''Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres''. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31-39,lk 37, [[1881]], [http://vlp.mpiwg-berlin.mpg.de/library/data/lit16398/index_html?pn=1&ws=1.5 Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
*[[1895]] – [[1896]] aastail õnnestus [[Adolphe Guillaume Vorderman]]il tõestada, et haigus [[beriberi]] on seotud pikemaajalise nn masintöödeldud (poleeritud)[[valge]] [[riis]]i söömisega, seda kinnitas [[William Leonard Braddon]].<ref>Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/8/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
*[[1895]]–[[1896]] aastail õnnestus [[Adolphe Guillaume Vorderman]]il tõestada, et haigus [[beriberi]] on seotud pikemaajalise nn masintöödeldud (poleeritud)[[valge]] [[riis]]i söömisega, seda kinnitas [[William Leonard Braddon]].<ref>Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/8/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)<small> (saksa keeles)</small>]</ref>
*[[1896]] [[Gerrit Grijns]]i katsed kodulindudega. [[Kodulinnud]] haigestusid [[polüneuriit]]i e [[mitmenärvipõletik]]ku –(eksperimentaalne beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule [[riisiklii]]sid ja/või [[uba|ube]] (''katjang-idjoe'' ''Phaseolus radiatus''), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma jõu kui neid kuumutada üle 120<sup><sub>0</sub></sup>C ja milleta häirub katseloomade [[perifeerne närvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] [[metabolism]] (ainevahetus) ja lind haigestub.<ref>[[Kazimierz Funk]], ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/28/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1896]] [[Gerrit Grijns]]i katsed kodulindudega. [[Kodulinnud]] haigestusid [[polüneuriit]]i e [[mitmenärvipõletik]]ku –(eksperimentaalne beriberi). Grijns arvas, et lisades kodulindude toidule [[riisiklii]]sid ja/või [[uba|ube]] (''katjang-idjoe'' ''Phaseolus radiatus''), saab nende haigestumist ära hoida. Ta leidis, et paljud looduslikud toitained sisaldavad teatavaid kompleksseid aineid, mis kaotavad oma jõu kui neid kuumutada üle 120<sup><sub>0</sub></sup>C ja milleta häirub katseloomade [[perifeerne närvisüsteem|perifeerse närvisüsteemi]] [[metabolism]] (ainevahetus) ja lind haigestub.<ref>[[Kazimierz Funk]], ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann, ([[1914]]). [http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/28/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1897]] [[Christiaan Eijkman]] avaldas kodulindudega läbiviidud katsetuste, millede käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914</ref> Kodulinnud haigestusid polüneuriiti. Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt, sisaldab mingisugust ''neutraliseerivat faktorit'', mis aitab ära hoida haigestumist beriberisse, kuna lisades riisikliisid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas Grijns.<ref>Funk, ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'', lk 10,27-28, 1914</ref><ref>
*[[1897]] [[Christiaan Eijkman]] avaldas kodulindudega läbiviidud katsetuste, mille käigus ta söötis [[kana]]dele, [[part]]idele, [[hani|hanedele]] ja [[tuvi]]dele järjekindlalt valget riisi, tulemused.<ref>[[Kazimierz Funk]], "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914</ref> Kodulinnud haigestusid polüneuriiti. Eijkman arvas, et riisikliide vesi-ekstrakt, sisaldab mingisugust ''neutraliseerivat faktorit'', mis aitab ära hoida haigestumist beriberisse, kuna lisades riisikliisid kodulindude toidule nad tervenesid, selle kinnitas Grijns.<ref>Funk, ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'', lk 10,27-28, 1914</ref><ref>
[[Elmer Verner McCOLLUM]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)]</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
[[Elmer Verner McCOLLUM]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)]</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[1906]] – [[1912]] aastail uuris ''Sir'' [[Frederick Gowland Hopkins]] toitainetega seonduvat ja leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (näit [[piim]]as) lisa toidufaktorid ( ''accessory factors'' ka ''accessory food substances''), millede puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiino rotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.<ref>[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref>
*Aastail [[1906]]–[[1912]] uuris ''Sir'' [[Frederick Gowland Hopkins]] toitainetega seonduvat ja leidis laboriloomade sünteetilisele toidule lisatavates looduslikes toitainetes (nt [[piim]]as) lisatoidufaktorid (''accessory factors'' ka ''accessory food substances''), mille puudumine võib põhjustada organismidel (katsete läbiviimise ajal albiino rotid, kanad, sead ning vabatahtlikud ja määratud inimkatsealused) haiguslikke seisundeid.<ref>[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref>
*[[1907]] [[Henry Eraser]] ja [[Ambroise Thomas Stanton]] ekstraheerisid ja töötlesid riisitera koori kange [[alkohol]]iga. Elimineerides seejärel alkoholis lahustuvad [[valgud]] leidsid nad, et lisades saadud ainet [[toit|toidule]], on ainel raviv toime beriberile.<ref>Funk, lk 11,19,28 , 1914</ref><ref>[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[1907]] [[Henry Eraser]] ja [[Ambroise Thomas Stanton]] ekstraheerisid ja töötlesid riisitera koori kange [[alkohol]]iga. Elimineerides seejärel alkoholis lahustuvad [[valgud]] leidsid nad, et lisades saadud ainet [[toit|toidule]], on ainel raviv toime beriberile.<ref>Funk, lk 11,19,28 , 1914</ref><ref>[[Elmer Verner McCollum]], ''THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS'', The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. [[Chicago]], [[1917]], [http://www.mv.helsinki.fi/home/hemila/history/McCollum_1917_ch.pdf Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)] (pdf)</ref><ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, [[1921]], Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[1908]] [[Elmer Verner McCollum]] kaasati [[Wisconsini ülikool]]is [[Edwin Bret Hart]]i poolt juhitavasse eksperimenti ''single-grain experiment'', mille käigus eksperimenteeriti [[süsivesikud|süsivesikute]], [[rasvad]]e ja [[valgud|valkude]] keemiliselt tasakaalustatud dieeti [[produktiivloom]]ade ([[lehm]]ad, [[vasikas|vasikad]]) [[reproduktsioon]]i ning [[postnataalne areng|postnataalset arenguga]] seonduvalt.<ref>[http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/mccollum-elmer.pdf ''Elmer Verner McCollum A Biographical Memoir'', Harry G.Day, National Academy of Sciences, Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>Edaspidi otsustas McCollum katseid läbi viia [[rott]]idega.<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 16, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref> Katseid analüüsides leidis ta, et [[kasvufaktorid|kasvufaktoriteks]] olid [[toiduaine]]tes [[või]]s ja [[munakollane|munakollases]] sisalduvad [[rasvaine]]d, kuid mitte [[loomarasv]]as ega [[oliivõli]]s sisalduvad rasvained. McCollum nimetas tol ajal ''tundmatud toitumisfaktorid''- [[rasvlahustuv A]]-ks (''fat-soluble A'').<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 18, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1908]] [[Elmer Verner McCollum]] kaasati [[Wisconsini ülikool]]is [[Edwin Bret Hart]]i poolt juhitavasse eksperimenti ''single-grain experiment'', mille käigus eksperimenteeriti [[süsivesikud|süsivesikute]], [[rasvad]]e ja [[valgud|valkude]] keemiliselt tasakaalustatud dieeti [[produktiivloom]]ade ([[lehm]]ad, [[vasikas|vasikad]]) [[reproduktsioon]]i ning [[postnataalne areng|postnataalset arenguga]] seonduvalt.<ref>[http://www.nasonline.org/publications/biographical-memoirs/memoir-pdfs/mccollum-elmer.pdf ''Elmer Verner McCollum A Biographical Memoir'', Harry G.Day, National Academy of Sciences, Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>Edaspidi otsustas McCollum katseid läbi viia [[rott]]idega.<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 16, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref> Katseid analüüsides leidis ta, et [[kasvufaktorid|kasvufaktoriteks]] olid [[toiduaine]]tes [[või]]s ja [[munakollane|munakollases]] sisalduvad [[rasvaine]]d, kuid mitte [[loomarasv]]as ega [[oliivõli]]s sisalduvad rasvained. McCollum nimetas tol ajal ''tundmatud toitumisfaktorid''- [[rasvlahustuv A]]-ks (''fat-soluble A'').<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 18, [[1921]], Chap 1. ''How Vitamines Were Discovered'',[http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1909]] – [[1910]] [[Thomas Burr Osborne]] ja [[Lafayette Benedict Mendel]] katsetasid [[laborirott]]idel erinevaid toiduaineid ja avastasid kahte tüüpi lisafaktorid, milleta laborirotid ei kasva, hiljem ([[1913]]) nimetati need faktorid, McCollumi klassifikatsiooni järgides, rasvlahustuvaks faktor ''A''ks ja vesilahustuvaks faktor ''B''ks.<ref>Walter Hollis Eddy.''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[1909]]–[[1910]] [[Thomas Burr Osborne]] ja [[Lafayette Benedict Mendel]] katsetasid [[laborirott]]idel erinevaid toiduaineid ja avastasid kahte tüüpi lisafaktorid, milleta laborirotid ei kasva, hiljem ([[1913]]) nimetati need faktorid, McCollumi klassifikatsiooni järgides, rasvlahustuvaks faktor ''A''ks ja vesilahustuvaks faktor ''B''ks.<ref>Walter Hollis Eddy.''The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref>
*[[1909]] [[Wilhelm Stepp]] viis samuti läbi loomkatseid, selgitamaks välja [[lipoid]]idega seotud [[faktor]]eid, mis on tähtsad toitumisel.
*[[1909]] [[Wilhelm Stepp]] viis samuti läbi loomkatseid, selgitamaks välja [[lipoid]]idega seotud [[faktor]]eid, mis on tähtsad toitumisel.
*[[1910]] [[Umetarō Suzuki]] eraldas koos kaastöötajate [[Odake]] ja [[Shimura]]ga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse [[ekstrakt]]i mille ta nimetas algselt ''aberi(c) acid''iks.<ref>Ragnar Berg, tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,[http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors'']</ref>Aru saades, et aine pole [[hape]] nimetas ta aine ''[[Oryza sativa]] L.'' kaudu ''[[oryzanin]]''iks ja ühtlasi ka uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''[[The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors]]'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 9-10, ''How Vitamines Were Discovered'', [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref><ref>Th. Dietrich, ''Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie'', Dritte Folge, XVI, [[1913]], Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, [[1914]], [http://archive.org/stream/jahresberichtb56berl#page/312/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)] </ref>Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja [[beriberi]] raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et beriberi on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.
*[[1910]] [[Umetarō Suzuki]] eraldas koos kaastöötajate [[Odake]] ja [[Shimura]]ga, riisiterade koorest (''rice bran'') kontsentreeritud aktiivse [[ekstrakt]]i mille ta nimetas algselt ''aberi(c) acid''iks.<ref>Ragnar Berg, tõlkijad [[Cedar Paul|Cedar]] ja [[Eden Paul]], New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,[http://mdesc.co/wp-content/uploads/2012/11/vitamins.pdf ''Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors'']</ref>Aru saades, et aine pole [[hape]], nimetas ta aine ''[[Oryza sativa]] L.'' kaudu ''[[oryzanin]]''iks ja ühtlasi ka uueks [[mikrotoitaine]]ks.<ref>[[Walter Hollis Eddy]].''[[The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors]]'', Baltimore, [[Williams & Wilkins Company]], [[1921]], Chap 1., lk 9-10, ''How Vitamines Were Discovered'', [http://www.archive.org/stream/vitaminemanuala00eddygoog#page/n14/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)]</ref><ref>Th. Dietrich, ''Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie'', Dritte Folge, XVI, [[1913]], Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, [[1914]], [http://archive.org/stream/jahresberichtb56berl#page/312/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)] </ref>Ta kasutas nimetatud ekstrakti ([[polüneuriit|polüneuriidi]] ja [[beriberi]] raviks. Tema avastus jäi aga tähelepanuta, kuna valitses arusaam, et beriberi on bakteriaalse päritoluga haiguslik seisund.
*Aastail [[1910]] – [[1912]] uuris [[Kazimierz Funk]] [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]] mitmeid [[toiduaine]]tes sisalduvaid faktoreid, millede puudumine toidus võib haiguslikke seisundeid põhjustada. Toetudes [[Christiaan Eijkman]]i, [[Frederick Gowland Hopkins]]i, [[Umetarō Suzuki]] ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsetele, ekstraheeris ja töötles Kazimierz Funk esmalt riisiterade koortest (riisikliist)(katseid alustas ta 380 kg riisikliidega<ref>Funk, lk 34, 1914</ref>) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilost kuivpärmist sai ta 0,6 gr kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4-5 mg intramuskulaarselt süstituna [[tuvi]]dele, nende seisund muutus paremaks juba 2-3 tunni pärast<ref>Funk, lk 34,38, 1914</ref>) ravitoime mitmetele haigustele.<ref>Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921</ref>Ta avaldas nn [[vitamiiniteooria]] ([[1912]]). Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste poolt pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutne|antiskorbuutsete]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 l [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:<ref>Funk, lk 80, 1914</ref>
*Aastail [[1910]]–[[1912]] uuris [[Kazimierz Funk]] [[Listeri Ennetava Meditsiini Instituut|Listeri Instituudis]] mitmeid [[toiduaine]]tes sisalduvaid faktoreid, mille puudumine toidus võib haiguslikke seisundeid põhjustada. Toetudes [[Christiaan Eijkman]]i, [[Frederick Gowland Hopkins]]i, [[Umetarō Suzuki]] ja teiste teadlaste uurimistulemustele ning laboratoorsete katsetele, ekstraheeris ja töötles Kazimierz Funk esmalt riisiterade koortest (riisikliist)(katseid alustas ta 380 kg riisikliidega<ref>Funk, lk 34, 1914</ref>) väikese koguse kepikujulistest osadest koosnevat kristalset ainet. Riisikliist ja hiljem ka [[pagaripärm]]ist (75 kilost kuivpärmist sai ta 0,6 gr kristalset ainet) eraldatud ainel oli väikestes kogustes (4-5 mg intramuskulaarselt süstituna [[tuvi]]dele, nende seisund muutus paremaks juba 2-3 tunni pärast<ref>Funk, lk 34,38, 1914</ref>) ravitoime mitmetele haigustele.<ref>Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921</ref>Ta avaldas nn [[vitamiiniteooria]] ([[1912]]). Funk uuris ja katsetas ka teiste teadlaste poolt pakutud hüpoteese [[sidrun]]imahlas leiduvate [[antiskorbuutne|antiskorbuutsete]] ainete kohta. Tal õnnestus 400 l [[sidrun]]imahlast eraldada üksnes ainete jäljed, millised ta arvas [[puriinid]]e (ingl k ''purinen'') hulka kuuluvateks:<ref>Funk, lk 80, 1914</ref>
*[[1912]] [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] eraldasid Funki poolt kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 gr aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk, ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, [[1914]],[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1912]] [[Umetarō Suzuki]], [[Shimamura]] ja [[Odake]] eraldasid Funki poolt kirjeldatud metoodika alusel 300 g riisikliidest valmistatud vedelast ainest 1,2 gr aktiivset ainet, mille nad nimetasid ''rohoryzanin I''-ks.<ref>Casimir Funk, ''Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem''. Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, [[1914]],[http://archive.org/stream/dievitamineihreb00funk#page/36/mode/2up Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (inglise keeles)</small>]</ref>
*[[1913]] [[Elmer Verner McCollum]] ekstraheeris [[või]]st ning munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt [[Funk]]i poolt eraldatud kristalsele ainele, on vajalik [[kasv]]uks, lisaks veel ka haigusliku seisundi ''dry eye'' ennetamisel ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki poolt pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine ''tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktor A-ks'' ( ''unidentified dietary factor fat-soluble A'').<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 9-10, 1941,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
*[[1913]] [[Elmer Verner McCollum]] ekstraheeris [[või]]st ja munakollasest rasvlahustuva aine, mis sarnaselt [[Funk]]i poolt eraldatud kristalse ainega on vajalik [[kasv]]uks, lisaks veel ka haigusliku seisundi ''dry eye'' ennetamisel ja raviks. Mcollum, keeldudes ainet Funki poolt pakutud vitamiiniks nimetamast, nimetas aine ''tundmatuks rasvlahustuvaks toidufaktor A-ks'' ( ''unidentified dietary factor fat-soluble A'').<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. ''We need vitamins'', Reinhold Publishing Corporation, lk 9-10, 1941,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n3/mode/2up]</ref>
Kuna erinevate teadlaste poolt (Schaumann (''Ergänzungstoffe''), [[Umetaro Suzuki]] (''oryzanin''), [[W.B.Bottomley]] (''auximones''), [[Abderhalden]] (''nutramines''), [[Frederick Gowland Hopkins]] (''accessory food substances''), [[Ragnar Berg]] (''complettines''),
Kuna erinevate teadlaste poolt (Schaumann (''Ergänzungstoffe''), [[Umetaro Suzuki]] (''oryzanin''), [[W.B.Bottomley]] (''auximones''), [[Abderhalden]] (''nutramines''), [[Frederick Gowland Hopkins]] (''accessory food substances''), [[Ragnar Berg]] (''complettines''),
[[Eijkman]], [[Elmer Verner McCollum]] (rasvlahustuv ''A'' ja vesilahustuv ''B'', jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud [[Kazimierz Funk]]i poolt nimetatud samasse klassi kuuluvaid aineid (''vita-amine'') mitte alati siis asendasid briti teadlaskonna liikmed [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul, lõpu –”e”, ”ine”-iga. Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga ''vitamiin'' ehk A,B,C-vitamiin, tähistamaks sellega, kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni, keemilist päritolu kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.<ref>Jack Cecil Drummond, ''The Nomenclature of the so-called Accessory Food Factors (Vitamins)'', Biochem J. 1920 October; 14(5): 660., PMCID: PMC1258930, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1258930/pdf/biochemj01182-0127.pdf Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
[[Eijkman]], [[Elmer Verner McCollum]] (rasvlahustuv ''A'' ja vesilahustuv ''B'', jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud [[Kazimierz Funk]]i poolt nimetatud samasse klassi kuuluvaid aineid (''vita-amine'') mitte alati siis asendasid briti teadlaskonna liikmed [[Jack Cecil Drummond]]i ettepanekul, lõpu –”e”, ”ine”-iga. Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga ''vitamiin'' ehk A,B,C-vitamiin, tähistamaks sellega, kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni, keemilist päritolu kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.<ref>Jack Cecil Drummond, ''The Nomenclature of the so-called Accessory Food Factors (Vitamins)'', Biochem J. 1920 October; 14(5): 660., PMCID: PMC1258930, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1258930/pdf/biochemj01182-0127.pdf Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>


'''Mõningate tuntumate vitamiinide ja kasvufaktorite ning keemiliste vitamiinide avastamine'''
'''Mõningate tuntumate vitamiinide ja kasvufaktorite ning keemiliste vitamiinide avastamine'''


{| class="wikitable"
{| class="wikitable"
116. rida: 116. rida:
| [[1913]] || Rasvlahustuv faktor „A“ ja vesilahustuv faktor „B“ || [[Thomas Burr Osborne (biokeemik)|Thomas Burr Osborne]], [[Lafayette Benedict Mendel]], [[Elmer Verner McCollum]], [[Marguerite Davis]] || Kahte tüüpi lisafaktorid
| [[1913]] || Rasvlahustuv faktor „A“ ja vesilahustuv faktor „B“ || [[Thomas Burr Osborne (biokeemik)|Thomas Burr Osborne]], [[Lafayette Benedict Mendel]], [[Elmer Verner McCollum]], [[Marguerite Davis]] || Kahte tüüpi lisafaktorid
|-
|-
| [[1919]] – [[1920]] || faktorite „A“,“B“,“C“ jne ühtlustamine || Sir [[Jack Cecil Drummond]] || A,B,C,D vitamiin - vitamiinide nomenklatuur
| [[1919]]– [[1920]] || faktorite „A“,“B“,“C“ jne ühtlustamine || Sir [[Jack Cecil Drummond]] || A,B,C,D vitamiin - vitamiinide nomenklatuur
|-
|-
| [[1922]] || [[Antisteriilne toitumisfaktor X]] ka [[X-vitamiin]] || [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] || Antisteriilne faktor, hilisem [[E-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])<ref>Gerald Litwack, Vitamin A, ''Vitamines and Hormones'', lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, [http://books.google.ee/books?id=Nl2kn9D0b9sC&pg=PA290&lpg=PA290&dq=Food+Factor+named+Vitamin+E+by+B.+Sure.&source=bl&ots=D0p1WlG5XI&sig=svYGk6w_6nEc5VxvtbW2WSvcD7Y&hl=et&sa=X&ei=2ELiUdPnJ8fEsgbyxIGwDg&ved=0CDoQ6AEwAQ#v=onepage&q=Food%20Factor%20named%20Vitamin%20E%20by%20B.%20Sure.&f=false Google'i raamat(vaadatud 14.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
| [[1922]] || [[Antisteriilne toitumisfaktor X]] ka [[X-vitamiin]] || [[Herbert McLean Evans]] ja [[Katharine Scott Bishop]] || Antisteriilne faktor, hilisem [[E-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])<ref>Gerald Litwack, Vitamin A, ''Vitamines and Hormones'', lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, [http://books.google.ee/books?id=Nl2kn9D0b9sC&pg=PA290&lpg=PA290&dq=Food+Factor+named+Vitamin+E+by+B.+Sure.&source=bl&ots=D0p1WlG5XI&sig=svYGk6w_6nEc5VxvtbW2WSvcD7Y&hl=et&sa=X&ei=2ELiUdPnJ8fEsgbyxIGwDg&ved=0CDoQ6AEwAQ#v=onepage&q=Food%20Factor%20named%20Vitamin%20E%20by%20B.%20Sure.&f=false Google'i raamat(vaadatud 14.07.2013)<small> (inglise keeles)</small>]</ref>
|-
|-
| [[1928]] || [[D-vitamiin]] ([[ergosterool]]) || [[Adolf Otto Reinhold Windaus]] || [[Nobeli keemiaauhind]] ''tehtud töö eest [[steroid]]ide struktuuri (sh [[ergosterool]]) ja vitamiinidega seonduvalt''
| [[1928]] || [[D-vitamiin]] ([[ergosterool]]) || [[Adolf Otto Reinhold Windaus]] || [[Nobeli keemiaauhind]] ''tehtud töö eest [[steroid]]ide struktuuri (sh [[ergosterool]]) ja vitamiinidega seonduvalt''
132. rida: 132. rida:
| [[1929]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub> vitamiini]] keemiline eraldamine || [[Richard Kuhn]], [[Paul György]], [[Theodor Wagner-Jauregg]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub> vitamiini]] keemiline eraldamine<ref>Paul György, Perspectives in nutrition, The American Journal of Clinical Nutrition 24: OCTOBER 1971, pp. 1250-1256. Printed in U.S.A., ''Developments leading to the metabolic role of vitamin B6'',[http://ajcn.nutrition.org/content/24/10/1250.full.pdf]</ref>
| [[1929]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub> vitamiini]] keemiline eraldamine || [[Richard Kuhn]], [[Paul György]], [[Theodor Wagner-Jauregg]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub> vitamiini]] keemiline eraldamine<ref>Paul György, Perspectives in nutrition, The American Journal of Clinical Nutrition 24: OCTOBER 1971, pp. 1250-1256. Printed in U.S.A., ''Developments leading to the metabolic role of vitamin B6'',[http://ajcn.nutrition.org/content/24/10/1250.full.pdf]</ref>
|-
|-
| [[1930]]. aastad || kasvufaktori ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi avastamine || [[E.L. Robert Stockstad]] ''et al'' || [[Kasvufaktor]]i ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi eraldamine looma[[sõnnik]]us ([[inglise keel]]es ''manure'') elunevast [[mikroorganism]]ist, hilisem [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])
| [[1930]]. aastad || kasvufaktori ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi avastamine || [[E.L. Robert Stockstad]] ''et al'' || [[Kasvufaktor]]i ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi eraldamine looma[[sõnnik]]us ([[inglise keel]]es ''manure'') elunevast [[mikroorganism]]ist, hilisem [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] (biotest: [[rott|rotid]])
|-
|-
| [[1931]] || [[H-vitamiin]] || [[Paul György]] || [[Naha faktor]]i kirjeldamine, hiljem [[H-vitamiin|biotiin]]
| [[1931]] || [[H-vitamiin]] || [[Paul György]] || [[Naha faktor]]i kirjeldamine, hiljem [[H-vitamiin|biotiin]]
138. rida: 138. rida:
| [[1933]] || [[L-vitamiin]] (sh [[L1-vitamiin|L<sub>1</sub>-vitamiin]] ja [[L2-vitamiin|L<sub>2</sub>-vitamiin]]) || [[Warō Nakahara]] ''et al'' || [[Imetamisfaktor]] (biotest: [[rott|rotid]])
| [[1933]] || [[L-vitamiin]] (sh [[L1-vitamiin|L<sub>1</sub>-vitamiin]] ja [[L2-vitamiin|L<sub>2</sub>-vitamiin]]) || [[Warō Nakahara]] ''et al'' || [[Imetamisfaktor]] (biotest: [[rott|rotid]])
|-
|-
| [[1933]] || [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub> vitamiini]] ehk [[pantoteenhape|pantoteenhappe]] avastamine ja eraldamine || [[Roger John Williams]] || [[Pantoteenhape|pantoteenhappe]] kui [[kasvufaktor]]i avastamine ja eraldamine (biotest: ''[[Saccharomyces cerevisiae]]'')
| [[1933]] || [[B5-vitamiin|B<sub>5</sub> vitamiini]] ehk [[pantoteenhape|pantoteenhappe]] avastamine ja eraldamine || [[Roger John Williams]] || [[Pantoteenhape|pantoteenhappe]] kui [[kasvufaktor]]i avastamine ja eraldamine (biotest: ''[[Saccharomyces cerevisiae]]'')
|-
|-
| [[1934]] || [[Pernitsioosne aneemia]] || [[George Hoyt Whipple]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] [[maksafaktor]]i uurimustöö ja pernitsioosse aneemia ravimise eest
| [[1934]] || [[Pernitsioosne aneemia]] || [[George Hoyt Whipple]] || [[Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind]] [[maksafaktor]]i uurimustöö ja pernitsioosse aneemia ravimise eest
159. rida: 159. rida:
| [[1937]] || [[C-vitamiin]]i ja suhkrute struktuur || Sir [[Walter Norman Haworth]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[sahhariidid|süsivesik]]ute ja [[Askorbiinhape|C-vitamiin]]i uurimisel"
| [[1937]] || [[C-vitamiin]]i ja suhkrute struktuur || Sir [[Walter Norman Haworth]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[sahhariidid|süsivesik]]ute ja [[Askorbiinhape|C-vitamiin]]i uurimisel"
|-
|-
| [[1937]] || [[A-vitamiin]], [[beeta-karoteen]], [[B-vitamiin]] || [[Paul Karrer]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[karotenoidid]]e, [[flaviin]]ide, [[vitamiin A|A-vitamiini]] ja [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]iga" seonduvalt<ref>[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html "Paul Karrer - Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 27 Aug 2013.]</ref>
| [[1937]] || [[A-vitamiin]], [[beeta-karoteen]], [[B-vitamiin]] || [[Paul Karrer]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[karotenoidid]]e, [[flaviin]]ide, [[vitamiin A|A-vitamiini]] ja [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]]iga" seonduvalt<ref>[http://www.nobelprize.org/nobel_prizes/chemistry/laureates/1937/karrer-bio.html "Paul Karrer - Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 27 Aug 2013.]</ref>
|-
|-
| [[1938]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ja [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]] || [[Richard Kuhn]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest vitamiinide ja karotenoidide vallas"
| [[1938]] || [[B2-vitamiin|B<sub>2</sub>-vitamiin]] ja [[B6-vitamiin|B<sub>6</sub>-vitamiin]] || [[Richard Kuhn]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest vitamiinide ja karotenoidide vallas"
171. rida: 171. rida:
| [[1947]] || [[T-vitamiin]] ka ''toruline'' || [[W.Goetsch]] || [[putukad|putukate]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] vesilahustuv [[kasvufaktor]]<ref>Kumar Krishna, Frances M. Weesner,[http://books.google.ee/books?id=zSHMz5OwevwC&pg=PA414&dq=W.Goetsch+vitamin+from+insects&hl=et&sa=X&ei=JvX0UfD-H4iztAb004HwCw&ved=0CD0Q6AEwAg#v=onepage&q=W.Goetsch%20vitamin%20from%20insects&f=false ''Biology of Termites''] Academic Press, lk 414, 1969, London, Card nr 68-26643, Google'i raamat (vaadatud 28.07.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
| [[1947]] || [[T-vitamiin]] ka ''toruline'' || [[W.Goetsch]] || [[putukad|putukate]] ja [[selgroogsed|selgroogsete]] vesilahustuv [[kasvufaktor]]<ref>Kumar Krishna, Frances M. Weesner,[http://books.google.ee/books?id=zSHMz5OwevwC&pg=PA414&dq=W.Goetsch+vitamin+from+insects&hl=et&sa=X&ei=JvX0UfD-H4iztAb004HwCw&ved=0CD0Q6AEwAg#v=onepage&q=W.Goetsch%20vitamin%20from%20insects&f=false ''Biology of Termites''] Academic Press, lk 414, 1969, London, Card nr 68-26643, Google'i raamat (vaadatud 28.07.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
|-
|-
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || Sir [[Alexander Robertus Todd]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[nukleosiid]]ide, [[nukleotiid]]ide ja nukleotiidi koensüümide sünteesimisel"
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || Sir [[Alexander Robertus Todd]] || [[Nobeli keemiaauhind]] "töö eest [[nukleosiid]]ide, [[nukleotiid]]ide ja nukleotiidi koensüümide sünteesimisel"
|-
|-
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || [[Dorothy Crowfoot Hodgkin]] || [[Nobeli keemiaauhind]] tähtsate biomolekulide struktuuri kindlaks määramise eest röntgenikiirte meetodil-[[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[penitsilliin]], [[insuliin]]
| [[1957]] || [[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]] || [[Dorothy Crowfoot Hodgkin]] || [[Nobeli keemiaauhind]] tähtsate biomolekulide struktuuri kindlaks määramise eest röntgenikiirte meetodil-[[B12-vitamiin|B<sub>12</sub>-vitamiin]], [[penitsilliin]], [[insuliin]]
571. rida: 571. rida:
|[[nikotiinhape]]
|[[nikotiinhape]]
|vesi
|vesi
|anti-''black tongue'' ja inimeste pellagra (1937)
|anti-''black tongue'' ja inimeste pellagra (1937)
<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n49/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 46, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
<ref>Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley,[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n49/mode/2up ''We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 46, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>


654. rida: 654. rida:
Enne keemiliselt valmistatud puhaste [[vitamiinipreparaat]]ide laialdast [[turustamine|turustamist]], peeti vajalikuks ainete potentsi hinnata tarvitamiskogusena, mis oli eelnevalt [[katseloom]]ade [[biotest]]ide [[kasvufaktor]]ite foonil välja töötatud.<ref>Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, ''[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n15/mode/2up We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941 Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
Enne keemiliselt valmistatud puhaste [[vitamiinipreparaat]]ide laialdast [[turustamine|turustamist]], peeti vajalikuks ainete potentsi hinnata tarvitamiskogusena, mis oli eelnevalt [[katseloom]]ade [[biotest]]ide [[kasvufaktor]]ite foonil välja töötatud.<ref>Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, ''[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n15/mode/2up We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941 Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>


Teadaolevalt esimese IU vitamiini potensikuse biotesti, mis põhines kasvul, töötas välja Dr. [[H.C.Sherman]] [[A-vitamiin]]i ja [[B-vitamiin]]i jaoks. IU kogus Shermani kaudu on teatud kindla vitamiinipreparaadi kogus, mida lisatakse täiesti vitamiinivabale (kindel vitamiin) toidule, mis aga sisaldab adekvaatsetes kogustes kõiki teisi tuntud [[toitumisfaktor]]eid. Vitamiinipreparaadi IU koguse lisamise tulemusel tagatakse rottidel, kellede vitamiinivaru (lisatav preparaadi tüüp) eelnevalt ammendatud, 4 nädalase perioodi vältel kaalutõus 3 gr/nädala kohta. Nii töötati välja Shermani ühikud A- ja B-vitamiinile.<ref>Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, ''[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n15/mode/2up We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941 Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
Teadaolevalt esimese IU vitamiini potensikuse biotesti, mis põhines kasvul, töötas välja Dr. [[H.C.Sherman]] [[A-vitamiin]]i ja [[B-vitamiin]]i jaoks. IU kogus Shermani kaudu on teatud kindla vitamiinipreparaadi kogus, mida lisatakse täiesti vitamiinivabale (kindel vitamiin) toidule, mis aga sisaldab adekvaatsetes kogustes kõiki teisi tuntud [[toitumisfaktor]]eid. Vitamiinipreparaadi IU koguse lisamise tulemusel tagatakse rottidel, kellede vitamiinivaru (lisatav preparaadi tüüp) eelnevalt ammendatud, 4 nädalase perioodi vältel kaalutõus 3 gr/nädala kohta. Nii töötati välja Shermani ühikud A- ja B-vitamiinile.<ref>Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, ''[http://archive.org/stream/weneedvitamins031849mbp#page/n15/mode/2up We need vitamins''], Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941 Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*''U.S.P'' (United States Pharmacopeia) Units
*''U.S.P'' (United States Pharmacopeia) Units
666. rida: 666. rida:


Paljud üheaegselt kasutusel olevad ühikud põhjustasid segadust ja need otsustati ühte standardisse koondada. Vitamiini standardi koostamist hakkas koordineerima [[Rahvaste Liidu Tervise Organisatsioon|Rahvaste Liidu Tervise Organisatsiooni]] (''League of Nations Health Organization'') Bioloogilise Standardiseerimise Komisjon (''Commission on Biological Standardization'').
Paljud üheaegselt kasutusel olevad ühikud põhjustasid segadust ja need otsustati ühte standardisse koondada. Vitamiini standardi koostamist hakkas koordineerima [[Rahvaste Liidu Tervise Organisatsioon|Rahvaste Liidu Tervise Organisatsiooni]] (''League of Nations Health Organization'') Bioloogilise Standardiseerimise Komisjon (''Commission on Biological Standardization'').
*17. – [[20. juuni]] [[1931]] võeti [[London]]is toimunud konverentsil vastu ajutised A-,B-,C- ja [[D-vitamiin]]i soovituslikud standardid (''Standards of Reference'').<ref>''[http://books.google.ee/books?id=H6keAQAAIAAJ&pg=RA3-PA12&dq=International+Units+defined+by+a+Committee+of+the+League+of+Nations&hl=et&sa=X&ei=a5UwUsGQCcmE4ASXyoGoBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=International%20Units%20defined%20by%20a%20Committee%20of%20the%20League%20of%20Nations&f=false Miscellaneous Publication''], Issues 270-277, lk 12, [[1937]], United States Department of Agriculture Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
*17.–[[20. juuni]] [[1931]] võeti [[London]]is toimunud konverentsil vastu ajutised A-,B-,C- ja [[D-vitamiin]]i soovituslikud standardid (''Standards of Reference'').<ref>''[http://books.google.ee/books?id=H6keAQAAIAAJ&pg=RA3-PA12&dq=International+Units+defined+by+a+Committee+of+the+League+of+Nations&hl=et&sa=X&ei=a5UwUsGQCcmE4ASXyoGoBQ&redir_esc=y#v=onepage&q=International%20Units%20defined%20by%20a%20Committee%20of%20the%20League%20of%20Nations&f=false Miscellaneous Publication''], Issues 270-277, lk 12, [[1937]], United States Department of Agriculture Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>


== Vastunäidustused ==
== Vastunäidustused ==
704. rida: 704. rida:
*[http://www.jimmunol.org/content/17/6/local/advertising.pdf , 1929. Viosterol veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)] (pdf)
*[http://www.jimmunol.org/content/17/6/local/advertising.pdf , 1929. Viosterol veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)] (pdf)
*Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 347, Nr 455 (150/33/57).
*Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, [[Leipzig]], [[1957]], lk 347, Nr 455 (150/33/57).
*Judith P. Swazey ja Karen Reeds,''[http://www.baruch.cuny.edu/library/alumni/online_exhibits/digital/2001/swazey_reeds_1978/chap_03.htm TODAY'S MEDICINE, TOMORROW'S SCIENCE ESSAYS ON
*Judith P. Swazey ja Karen Reeds,''[http://www.baruch.cuny.edu/library/alumni/online_exhibits/digital/2001/swazey_reeds_1978/chap_03.htm TODAY'S MEDICINE, TOMORROW'S SCIENCE ESSAYS ON ''
PATHS OF DISCOVERY IN THE BIOMEDICAL SCIENCES''] Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)<small> (inglise keeles)</small> ([[1978]])
PATHS OF DISCOVERY IN THE BIOMEDICAL SCIENCES''] Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)<small> (inglise keeles)</small> ([[1978]])
*Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)]
*Subcommittee on Vitamin Tolerance. ''Vitamin Tolerance of Animals''. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. [[National academy Press]], [[Waschington D.C.]], [[1987]], ISBN 0-309-03728-X. [http://www.nap.edu/openbook.php?isbn=030903728X veebiversioon (vaadatud 21.05.2013)]
*Friedrich, W., ''Vitamins.'', [[1988]], ISBN 3-11-010244-7,[http://books.google.ee/books?id=VS9YWqnMpNsC&pg=PA53&dq=antivitamins&hl=et&sa=X&ei=k7FmUd2QDcq10QXwwYGoBw&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=antivitamins&f=false Google'i raamat (vaadatud 17.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Friedrich, W., ''Vitamins.'', [[1988]], ISBN 3-11-010244-7,[http://books.google.ee/books?id=VS9YWqnMpNsC&pg=PA53&dq=antivitamins&hl=et&sa=X&ei=k7FmUd2QDcq10QXwwYGoBw&ved=0CCwQ6AEwAA#v=onepage&q=antivitamins&f=false Google'i raamat (vaadatud 17.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
713. rida: 713. rida:
*The Landolt-Börnstein Substance Property Index. Springer materials,[http://lb.chemie.uni-hamburg.de/static/CN/2_V_vitam.php?content=105/O0_kLNoP veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)]
*The Landolt-Börnstein Substance Property Index. Springer materials,[http://lb.chemie.uni-hamburg.de/static/CN/2_V_vitam.php?content=105/O0_kLNoP veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)]
*Lee Russell McDowell,''Vitamins in Animal and Human Nutrition.'', 2nd ed, Iowa State University Press, 2000, ISBN 0-8138-2630-6, [http://www.ucv.ve/fileadmin/user_upload/facultad_agronomia/Producion_Animal/Vitamins_in_Animal_and_Human_Nutrition.pdf Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013)] (pdf)
*Lee Russell McDowell,''Vitamins in Animal and Human Nutrition.'', 2nd ed, Iowa State University Press, 2000, ISBN 0-8138-2630-6, [http://www.ucv.ve/fileadmin/user_upload/facultad_agronomia/Producion_Animal/Vitamins_in_Animal_and_Human_Nutrition.pdf Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013)] (pdf)
*[[A. Iriarte]], [[H.M. Kagan]], [[M. Martinez-Carrion]]. ''Biochemistry and Molecular Biology of Vitamin B6 and Pqq-Dependent Proteins''. Birkhõuser Verlag, 2000, ISBN 3-7643-6145-X, [http://books.google.ee/books?id=sg45xaLTW9AC&pg=PA62&lpg=PA62&dq=PQQ+vitamin&source=bl&ots=XnMS-BwoZ3&sig=pqvGlNegE5k-SBRYumXiYWNDWT4&hl=et&sa=X&ei=eoqPUaOaI-ay0QXt7oGQBw&ved=0CHIQ6AEwBzgU Google'i raamat (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[A. Iriarte]], [[H.M. Kagan]], [[M. Martinez-Carrion]]. ''Biochemistry and Molecular Biology of Vitamin B6 and Pqq-Dependent Proteins''. Birkhõuser Verlag, 2000, ISBN 3-7643-6145-X, [http://books.google.ee/books?id=sg45xaLTW9AC&pg=PA62&lpg=PA62&dq=PQQ+vitamin&source=bl&ots=XnMS-BwoZ3&sig=pqvGlNegE5k-SBRYumXiYWNDWT4&hl=et&sa=X&ei=eoqPUaOaI-ay0QXt7oGQBw&ved=0CHIQ6AEwBzgU Google'i raamat (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Berg, JM, Tymoczko, JL., Stryer,L.,''Biochemistry'', W H Freeman, [[New York]], 5th edition, 2002; Section 8.6. ''Vitamins Are Often Precursors to Coenzymes.'', [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK22549/ Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Berg, JM, Tymoczko, JL., Stryer,L.,''Biochemistry'', W H Freeman, [[New York]], 5th edition, 2002; Section 8.6. ''Vitamins Are Often Precursors to Coenzymes.'', [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/books/NBK22549/ Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 29.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>] (pdf)
*[[David A. Bender]], "Nutritional Biochemistry of the Vitamins", 2nd ed, Cambridge University Press, 2003, ISBN 9780521803885, [http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Veebiversioon (vaadatud 29.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>] (pdf)
724. rida: 724. rida:
*Meyers, R.A., ''Encyclopedia of Physical Science and Technology.'', ''[[Elsevier Science]], [[Oxford]], 3 ed, 2010; chapter ''Vitamins and Coenzymes'', pages 509-528, ISBN 978-0-12-227410-7.[http://www.sciencedirect.com/science/referenceworks/9780122274107 Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Meyers, R.A., ''Encyclopedia of Physical Science and Technology.'', ''[[Elsevier Science]], [[Oxford]], 3 ed, 2010; chapter ''Vitamins and Coenzymes'', pages 509-528, ISBN 978-0-12-227410-7.[http://www.sciencedirect.com/science/referenceworks/9780122274107 Osaline veebiversioon (vaadatud 16.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused'',[[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1.
*''Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused'',[[Mihkel Zilmer]], [[Ello Karelson]],[[Tiiu Vihalemm]], [[Aune Rehema]], [[Kersti Zilmer]], [[Biokeemia Instituut]], [[Tartu Ülikool]] [[2010]], ISBN 978-9985-2-1540-1.
*Nathan Bushue, Yu-Jui Ywonne Wan.''Retinoid Pathway and Cancer Therapeutics.'', Adv Drug Deliv Rev., 2010, October ; 62(13): 1285–1298., doi: 10.1016/j.addr.2010.07.003, PMCID: PMC2991380, NIHMSID: NIHMS229611, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2991380/ Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Nathan Bushue, Yu-Jui Ywonne Wan.''Retinoid Pathway and Cancer Therapeutics.'', Adv Drug Deliv Rev., 2010, October ; 62(13): 1285–1298., doi: 10.1016/j.addr.2010.07.003, PMCID: PMC2991380, NIHMSID: NIHMS229611, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2991380/ Veebiversioon (vaadatud 04.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Earl Mindell, Hester Mundis. ''Earl Mindell's New Vitamin Bible'', Grand Central Life & Style; Rev Upd edition, [[2011]], ISBN 0446614092. [http://www.amazon.com/Earl-Mindells-Vitamin-Bible-ebook/dp/B0055PMS7I/ref=sr_1_4?s=books&ie=UTF8&qid=1368348153&sr=1-4&keywords=Vitamins Kindle'i raamat (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*Earl Mindell, Hester Mundis. ''Earl Mindell's New Vitamin Bible'', Grand Central Life & Style; Rev Upd edition, [[2011]], ISBN 0446614092. [http://www.amazon.com/Earl-Mindells-Vitamin-Bible-ebook/dp/B0055PMS7I/ref=sr_1_4?s=books&ie=UTF8&qid=1368348153&sr=1-4&keywords=Vitamins Kindle'i raamat (vaadatud 12.05.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2. [http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA146&dq=chylomicron+in+reptiles&hl=en&sa=X&ei=mPPmUL2eJ-HT0QX7r4GYAQ&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=chylomicron%20in%20reptiles&f=false Google'i raamat (vaadatud 11.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]
*[[Gerald F. Combs, Jr.]].''The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health.'', 2012, [[Elsevier]], [[Oxford]], ISBN: 978-0-12-381980-2. [http://books.google.ee/books?id=D3BT-yqa9pAC&pg=PA146&dq=chylomicron+in+reptiles&hl=en&sa=X&ei=mPPmUL2eJ-HT0QX7r4GYAQ&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=chylomicron%20in%20reptiles&f=false Google'i raamat (vaadatud 11.04.2013)<small> (inglise keeles)</small>]




Redaktsioon: 25. august 2014, kell 03:11

 See artikkel räägib orgaaniliste biomolekulide ja mikrotoitainete rühmaga seonduvast; ansambli kohta vaata artiklit Vitamiin (ansambel); tänava kohta vaata artiklit Vitamiini tänav

Vitamiinid on väga erineva struktuuriga orgaaniliste bioaktiivsete biomolekulide rühmad ja asendamatud mikrotoitained, mis on mikrokogustes igapäevaselt vajalikud valdava enamiku organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside toimimiseks.

Termini 'vitamine' võttis 1912. aastal kasutusele poola päritolu USA biokeemik Kazimierz Funk. Termin on aja jooksul arenenud ning tänapäeval on vitamiine raske üheselt ja ammendavalt defineerida.

Enamik vitamiine ja vitamiinirühmade vitameere ning isomeere (sealhulgas fotoisomeere) on ka antioksüdandid, prohormoonid, eelvitamiinid, hormoonid (retinoidhormoonid ja D-vitamiini hormoonvormid), kasvufaktorid, kasvuregulaatorid, koensüümid, kofaktorid, kromoproteiinid, metaboliidid, prooksüdandid, ravimpreparaadid, toidulisaained, vitamiinipreparaadid (sh söödalisandid) ja nende sünteetilised derivaadid aga ka antivitamiinid ja vitamiinilaadsed biomolekulid.

Vitamiinide rühma kuuluvate ainete hulgas ei ole valgud, rasvad, süsivesikud, vesi, mineraalid, elektrolüüdid ja soolad.

Vitamiinid ei asenda teisi looduslikke asendamatuid toitaineid. Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või organismi kestev vitamiinivaegus võib põhjustada näiteks hüpovitaminoosi ja avitaminoosi ning vitamiiniliigsus hüpervitaminoosi.[1][2][3][4][5][6]

Farmakoterapeutilised rühmad: ATC kood A11 Vitamiinid ja ATCvet kood QA11 Vitamiinid .

Termini kujunemine

Termini kujunemine ajaloo kaudu võttis kauem aega kui tänasel päeval arvatakse, nii on kirjeldatud haiguslikku seisundit skorbuuti ja selle ravi juba üle 1500 a eKr -Ebersi papüüruses.[7][8]

Kazimierz Funki definitsioon (1912)

Vitamiinid on inimese ja paljude selgroogsete normaalseks toitumiseks[9], kasvuks[10], arenguks, paljunemiseks, metabolismiks[11], tervise säilitamiseks ja haiguslike seisundite ennetamiseks ja raviks hädavajalike[12] mikrotoitainete rühm [13], mida elusorganismid, valdavas enamikus, eksogeensete allikateta ei sünteesi, või sünteesivad ebapiisavas koguses.[14][15]

Vitamiinide täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus , või kestev vitamiinivaegus võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades mitmeid haiguslikke seisundeid nagu rahhiit , skorbuut, beriberi, ja pellagra jpt.[16] [17] või koguni surma.[18] Vitamiinide rühma kuuluvad looduslikes toitainetes esinevad eriliste omadustega, temperatuuritundlikud, väga erineva struktuuriga orgaanilised ained[19]bioaktiivsed ühendid, mis on aktiivsed üksnes väga väikestes kogustes.[20]

Eddy ja Hawley definitsioon (1941)

Osa vitamiine on suudetud ekstraheerida ja eraldada, nende koostis ja struktuur keemiliselt kindlaks määrata ning ka kunstlikult (sünteetiliselt) toota. [22] Kuid toiduga saadavaid vitamiine nimetatakse (toiduks), näit C-vitamiin apelsinimahlas ning kui määratakse C-vitamiini sisse võtmiseks siis loetakse seda ravimiks.[23]

D.A. Benderi definitsioon (2003)

Vitamiinid on erineva keemilise koostisega ühendite rühm, millesse kuuluvad ained on kehale asendamatud toitained ning vajalikud metaboolsetes funktsioonides väga väikestes kogustes. Metaboolsete protsesside kulgemises on neil mitmeid funktsioone: koensüümidena, hormoonidena, antioksüdantidena, rakkude signaalainetena ja rakkude ning kudede kasvu ja diferentseerumist reguleerivate ainetena.[24]

M. Zilmeri et al definitsioon (2010)

„ Vitamiinid on heterogeensed bioaktiivsed madalmolekulaarsed orgaanilised asendamatud mikrotoitained (inimkeha vajab neid väikestes kogustes). Nad on liitensüümide koensüümidena (ehitusfunktsionaalsete koostisosadena) hädavajalikud ensüümkatalüüsis. Koensüümse jt biofunktsioonide läbi ongi nad hädavajalikud inimkeha elutegevuses. “

[4]

Termin biokeemia kaudu

Enamik vitamiine ja nende vitameere ning isomeere on ka:antioksüdandid, prohormoonid, eelvitamiinid [25],hormoonid (retinoidhormoonid ja D-vitamiini hormoonvormid), kasvufaktorid, kasvuregulaatorid[26], kofaktorid[27], (koensüümide[4][28] ja/või prosteetiliste rühmade olulised osad), kromoproteiinid[4], metaboliidid, prooksüdandid,ravimpreparaadid[4], toidulisaained, vitamiinipreparaadid (sh söödalisandid) ja nende sünteetilised derivaadid aga ka antivitamiinid ja vitamiinilaadsed biomolekulid.

Vitamiini vajadus organismide füsioloogias

Vitamiinide vajalikkus looduslikust keskkonnast (vabast loodusest) eraldatud elusorganismidele [29] võib tuleneda ensüümide, mis koensüümide biosünteesil osalevad, mutatsioonidest.[30][31] Erinevatel organismidel võivad vitamiinidega lähedasi funktsioone täita pisut erinevad biomolekulid, samuti on eri organismidel erinev võime neid aineid sünteesida ja metaboliseerida.

Vitamiinid on vajalikud valdavale enamikule:

Mõningaid vitamiine sünteesitakse eelvitamiinidest ja fotosünteesi kaudu). Vitamiinid, mida elusorganismid ise ei sünteesi (kas puuduvad metabolismiks geneetilised faktorid (aminohapped, ensüümid, geenid, metaboolsed rajad jne), või sünteesivad ebapiisavas koguses, peavad olema sünteesitud teiste organismide poolt.

Kasvufaktorite ja vitamiinide avastuslugu

Kuna erinevate teadlaste poolt (Schaumann (Ergänzungstoffe), Umetaro Suzuki (oryzanin), W.B.Bottomley (auximones), Abderhalden (nutramines), Frederick Gowland Hopkins (accessory food substances), Ragnar Berg (complettines), Eijkman, Elmer Verner McCollum (rasvlahustuv A ja vesilahustuv B, jpt) uuritud fraktsioonid ei sisaldanud Kazimierz Funki poolt nimetatud samasse klassi kuuluvaid aineid (vita-amine) mitte alati siis asendasid briti teadlaskonna liikmed Jack Cecil Drummondi ettepanekul, lõpu –”e”, ”ine”-iga. Sealt edasi hakati eeltoodud ainete klasse tähistama terminiga vitamiin ehk A,B,C-vitamiin, tähistamaks sellega, kuni ainete tegeliku olemuse selgitamiseni, keemilist päritolu kuid neutraalseid ja teadmata päritolu ühendite koostisosi.[75]

Mõningate tuntumate vitamiinide ja kasvufaktorite ning keemiliste vitamiinide avastamine

Aasta Tavatermin Avastaja Nobeli auhind ja/või avastus
1881 Termin unknown substances essential to life Nikolai Lunin Tundmatud ained, mis on eluks hädavajalikud (biotest: hiired)
1882 Beriberi ravi (Jaapanis) parun Takaki Kanehiro Vaheldusrikas toidusedel beriberi ennetamiseks (biotest: koerad, mereväelased)[76]
1901 bios I ja bios II B ehk bios (hilisem biotiin) avastamine Eugene Wildiers Pärmi kasvufaktorid (biotest: pärmikultuur)[77]
1902 antineuriitse happe ehk X happe avastamine Hulshoff-Pol ubadest (katjang-idjoe (Phaseolus radiatus) eraldas ta antineuriitse aine[78]
1906 Termin accessory growth factors Sir Frederick Gowland Hopkins Lisa kasvufaktorid (biotest: rotid, kanad)
1910 Riisiterade koorest valmistatud aktiivne kontsentreeritud faktor oryzanin Umetarō Suzuki oryzanin(hilisem vitamiin B1) polüneuriidi,beriberi ravi, (biotest: kanad)
1912 Termin accessory factors Sir Frederick Gowland Hopkins Lisafaktorid
1912 Termin vitamine Kazimierz Funk vita-amine
1913 Rasvlahustuv faktor „A“ ja vesilahustuv faktor „B“ Thomas Burr Osborne, Lafayette Benedict Mendel, Elmer Verner McCollum, Marguerite Davis Kahte tüüpi lisafaktorid
1919– 1920 faktorite „A“,“B“,“C“ jne ühtlustamine Sir Jack Cecil Drummond A,B,C,D vitamiin - vitamiinide nomenklatuur
1922 Antisteriilne toitumisfaktor X ka X-vitamiin Herbert McLean Evans ja Katharine Scott Bishop Antisteriilne faktor, hilisem E-vitamiin (biotest: rotid)[79]
1928 D-vitamiin (ergosterool) Adolf Otto Reinhold Windaus Nobeli keemiaauhind tehtud töö eest steroidide struktuuri (sh ergosterool) ja vitamiinidega seonduvalt
1928 heksuroonhape (hilisem askorbiinhape)[80][81] Albert Imre Szent-Györgyi Publikatsioon ajakirjas Biochemical Journal 1928 (nimepanek koostöös toimetajaga)
1928 antianeemiline faktor (hilisem Willsi faktor ja foolhape) Lucy Wills suurpunaliblese aneemia ravi
1929 Vitamiin B1 Christiaan Eijkman Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind (vitamiin B1 ja beriberi)
1929 Kasvusoodustavad faktorid toidus Sir Frederick Gowland Hopkins Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind kasvusoodustavate vitamiinide avastamise eest
1929 B2 vitamiini keemiline eraldamine Richard Kuhn, Paul György, Theodor Wagner-Jauregg B2 vitamiini keemiline eraldamine[82]
1930. aastad kasvufaktori ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi avastamine E.L. Robert Stockstad et al Kasvufaktori ja pernitsioosse aneemia ravifaktori vormi eraldamine loomasõnnikus (inglise keeles manure) elunevast mikroorganismist, hilisem B12-vitamiin (biotest: rotid)
1931 H-vitamiin Paul György Naha faktori kirjeldamine, hiljem biotiin
1933 L-vitamiin (sh L1-vitamiin ja L2-vitamiin) Warō Nakahara et al Imetamisfaktor (biotest: rotid)
1933 B5 vitamiini ehk pantoteenhappe avastamine ja eraldamine Roger John Williams pantoteenhappe kui kasvufaktori avastamine ja eraldamine (biotest: Saccharomyces cerevisiae)
1934 Pernitsioosne aneemia George Hoyt Whipple Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind maksafaktori uurimustöö ja pernitsioosse aneemia ravimise eest
1934 Pernitsioosne aneemia George Richards Minot Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind maksafaktori uurimustöö ja pernitsioosse aneemia ravimise eest
1934 Makrotsütaarne aneemia ja pernitsioosne aneemia William Parry Murphy Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind maksafaktori uurimustöö ja pernitsioosse aneemia ravimise eest inimestel
1934 Antihemorraagiline faktor Carl Peter Henrik Dam Antihemorraagiline faktor, hilisem K-vitamiin (biotest: kanad)
1935 J-Vitamiin Hans Karl August Simon von Euler-Chelpin Antipneumooniline faktor tsitruseliste viljadest (tänapäeval koliin ehk vitamiin B4)[83](biotest: merisead)
1936 Grass Juice factor G.O. Kohler, Conrad Arnold Elvehjem, Edwin Bret Hart Värskelt niidetud rohu (muru) lisamine katseloomade toidule ja või sellest valmistatud mahl, sisaldab tundmatut faktorit, mis on vajalik normaalseks kasvuks ning paljunemiseks[84]

[85][86][87] (biotest: rotid)

1937 C-vitamiin Albert Imre Szent-Györgyi Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind "avastuste ja töö eest vitamiinidega" (C- vitamiini eraldamine ja kristalliseerimine)
1937 C-vitamiini ja suhkrute struktuur Sir Walter Norman Haworth Nobeli keemiaauhind "töö eest süsivesikute ja C-vitamiini uurimisel"
1937 A-vitamiin, beeta-karoteen, B-vitamiin Paul Karrer Nobeli keemiaauhind "töö eest karotenoidide, flaviinide, A-vitamiini ja B2-vitamiiniga" seonduvalt[88]
1938 B2-vitamiin ja B6-vitamiin Richard Kuhn Nobeli keemiaauhind "töö eest vitamiinide ja karotenoidide vallas"
1938 B2-vitamiin ja B6-vitamiin Richard Kuhn Nobeli keemiaauhind "töö eest vitamiinide ja karotenoidide vallas"
1943 K-vitamiin Carl Peter Henrik Dam Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind (K-vitamiini avastamine)
1943 K-vitamiin Edward Adelbert Doisy Nobeli füsioloogia- või meditsiiniauhind K-vitamiini keemilise koostise kirjeldamise eest
1947 T-vitamiin ka toruline W.Goetsch putukate ja selgroogsete vesilahustuv kasvufaktor[89]
1957 B12-vitamiin Sir Alexander Robertus Todd Nobeli keemiaauhind "töö eest nukleosiidide, nukleotiidide ja nukleotiidi koensüümide sünteesimisel"
1957 B12-vitamiin Dorothy Crowfoot Hodgkin Nobeli keemiaauhind tähtsate biomolekulide struktuuri kindlaks määramise eest röntgenikiirte meetodil-B12-vitamiin, penitsilliin, insuliin
1957 Q 275 hilisem koensüüm Q üks liikmeist (Q-vitamiini nomenklatuur) Frederick L. Crane ubikinooni avastamine [90]
1965 B12-vitamiin Robert Burns Woodward Nobeli keemiaauhind mitmete molekulide orgaanilise sünteesi eest
1979 PQQ-vitamiin (pyrroloquinoline quinone)[91][92][93] Jaapani teadlased Kasv ja immuunsus
... ... ... ...

Vitamiinide nomenklatuur

 Pikemalt artiklis Vitamiinide nomenklatuur

Ladina tähestiku alusel

Ladina tähestiku suurtähtedega nomenklatuur seati sisse aastatel 1920-1922.[94][95] Mainitud nomenklatuuri aluseks võttes on mitmetele vitamiinidele antud ka mittesüsteemsed põhinimetused. Rahvusvaheliselt on liigitatud vitamiinide hulka üle 20 vitamiini.

Vitamiinide nomenklatuur

Nimetus Keemiline põhinimetus Lahustuvus Seos haigusliku seisundiga
A-vitamiin retinoidid rasv anti-sidekestapõletikuline
A1-vitamiin retinool rasv
A2-vitamiin dehüdroretinool rasv
AD3-vitamiin retinüülatsetaat kolekaltsiferool
B1-vitamiin tiamiin vesi aneuriin, antiberiberi, antineuriitne
B2-vitamiin ka G-vitamiin[96] riboflaviin vesi antistomatiitne, antiglossiitne, antidermatiitne
B2-vitamiini kompleks
B3-vitamiin ka P-vitamiin[97] nikotiinhape, niatsiin, nikotiinamiid vesi antipellagra
B4-vitamiin koliin vesi
B5-vitamiin pantoteenhape vesi
B6-vitamiin püridoksiin, püridoksamiin vesi antidermatiitne
B7-vitamiin ka H-vitamiin (Centanni, 1935)[98] biotiin vesi (kokkuleppeliselt)
B8-vitamiin ka biotiin[99] biotiin vesi (kokkuleppeliselt)
B8-vitamiin inositool müoinositool vesi antisklerootiline
B9-vitamiin ka B11-vitamiin ja M-vitamiin, faktor U, faktor R, Bc-vitamiin[100] folaat vesi antianeemiline
B10-vitamiin ka R-vitamiin pteroüülglutamaat hape foolhape vesi antianeemiline
B11-vitamiin ka S-vitamiin foolhape vesi antianeemiline
B12-vitamiin kobalamiinid vesi antianeemiline
B12a-vitamiin[101] aquacobalamin
B12b-vitamiin[102] hüdroksükobalamiin
B12c-vitamiin[103] nitritocobalamin
B12d-vitamiin[104]
B13-vitamiin oroothape vesi
B14-vitamiin foolhape vesi
B15-vitamiin pangaamhape vesi
B16-vitamiin dimethylglycine vesi
B17-vitamiin laetrile vesi
B22-vitamiin karnitiin vesi
Bc-vitamiin[105]

[106]

folaat vesi antianeemiline
Bp-vitamiin
BT-vitamiin L-karnitiin vesi
Bx-vitamiin ka H1-vitamiin ka P-aminobensoehape[107] 4-aminobensoehape vesi anti - gray hair
Bw-vitamiin (hilisem biotiin)[108] vesi
B-rühma vitamiinid vesi


C-vitamiin askorbiinhape L-askorbaat vesi antiskorbuutne
C2-vitamiin ka J-vitamiin vesi antipneumooniline
D-vitamiin kaltsiferoolid rasv antirahhiitiline
D2-vitamiin ergokaltsiferool rasv antirahhiitiline
D2-sünteetiline vitamiin[109]

[110][111]

viosterool rasv
D3-vitamiin kolekaltsiferool rasv
E-vitamiin tokoferoolid rasv antisteriilne
E2-vitamiin 2,3,5-trimethyl-6-decoprenyl-1,4-benzoquinone rasv
F-vitamiin linoleenhape vesi
G-vitamiin ka B2-vitamiin[112] riboflaviin vesi antistomatiitne, antiglossiitne, antidermatiitne
H-vitamiin Biotiin vesi anti-seborröa
H1-vitamiin 4-aminobensoehape vesi anti - gray hair
I-vitamiin ka B7-vitamiin (Centanni, 1935)[113] biotiin vesi (kokkuleppeliselt)
J-Vitamiin vesi antipneumooniline
K-vitamiin naftokinoonid rasv antihemorraagiline
K1-vitamiin füllokinoonid rasv
K2-vitamiin menakinoonid rasv
K3-vitamiin[114] menadioolid vesi
K4-vitamiin[115][116] menadioolid rasv
L-vitamiin o-aminobenzoic acid, carboxyaniline, 2-aminobenzoic acid
L1-vitamiin antraniilhape ka o-aminobenzoic acid
L2-vitamiin
M-vitamiin[117][118] vesi
N-vitamiin ka Vitamiin PABA lipoehape vesi
P-vitamiin (citrin)[119] flavonoidid
PABA-vitamiin ka Bx-vitamiin p-aminobensoehape vesi
P4-vitamiin troxerutin[120][121] vesi
P-P-vitamiin nikotiinhape vesi anti-black tongue ja inimeste pellagra (1937)

[122]

PQQ-vitamiin (2,7,9-tricarboxy-pyrroloquinoline quinone, methoxatin)[123][124][125] vesi
Q-vitamiin ubikinoonid rasv
R-vitamiin ka B10-vitamiin foolhape vesi antianeemiline
S-vitamiin ka B11-vitamiin foolhape vesi antianeemiline
T-vitamiin vesi
U-vitamiin S-metüülmetioniin vesi anti-haavandiline
V-vitamiin[126] NAD
X-vitamiin (hilisem E-vitamiin) rasv antisteriilne[127]

Märkus:

  • Hiljem on lisatud rasvlahustuvate vitamiinide hulka ka ligi 50 karotenoidi (A-vitamiini eelvitamiini);
  • Käesoleval ajal omavad osad vesilahustuvate vitamiinide rühma liikmed (osad B-rühma vitamiinid, C-vitamiin) rasvlahustuvaid derivaate ning osad rasvlahustuvate vitamiinide rühma liikmed vesilahustuvaid derivaate (osad A-vitamiinid ja K-vitamiinid).[128]

Vitamiinide faktor elusorganismi metaboolsetes protsessides

 Pikemalt artiklis Tsitraaditsükkel

Vitamiinide transport ja imendumine

 Pikemalt artiklis Ainete transport

Vitamiinidega seotud laboratoorsete meetodite ning katsetuste baasil loodud in vitro, in vivo jpt loom-ning inimmudelid on aluseks tõenduspõhise meditsiini kaudu organismide vitamiinidega vajaduse ning omastatavuse, defitsiidi ja haiguste, kirjeldamisel.[129] Vitamiinide imendumine rakkudesse ja neid ümbritsevasse väliskeskkonda toimub mitmete protsesside abil:

Vitamiinide allikad inimese jaoks

Iga isiku geneetilised eripärad ja ka vanus, sugu, toitumine, elustiil jpt teised faktorid mõjutavad suuresti organismi võimekust vitamiine metaboliseerida. Inimene saab vitamiine eksogeensetest allikatest, valdavas enamikus, taimset päritolu toiduga. Mõningaid vitamiine (näiteks K-vitamiin, biotiin, pantoteenhape, niatsiin) sünteesib inimese seedekulgla mikrofloora. Vajadusel suudab inimorganism mõnda vitamiini ka endogeenselt sünteesida (näiteks trüptofaani rohkuse korral sünteesitakse temast niatsiini, naharakkudes toimub ultraviolettkiirguse toimel vitamiini D süntees. Kui toidus on piisavalt mingi vitamiini eelühendit ehk eelvitamiini, suudab organism seda vitamiini eelvitamiinidest piisavalt sünteesida (näiteks A-vitamiini laadset toimet omavatest taimsetest karotenoididest, sünteesitakse A-vitamiini).

  • toit annab põhiosa (enamiku vitamiine saab inimene taimsest toidust)
  • seedekulgla mikrofloora tegevus.

Rahvusvaheline ühik

 Pikemalt artiklis Rahvusvaheline ühik

RÜ ehk rahvusvaheline ühik, bioloogiliste ja farmakoloogiliste ainete potentsi määramisel kasutatav ühik. Mõnede vitamiinide päevakogused väljendatakse puhta kemikaali potentsi kaudu rahvusvaheliste ühikutena ehk IU – international unit. Enne keemiliselt valmistatud puhaste vitamiinipreparaatide laialdast turustamist, peeti vajalikuks ainete potentsi hinnata tarvitamiskogusena, mis oli eelnevalt katseloomade biotestide kasvufaktorite foonil välja töötatud.[130]

Teadaolevalt esimese IU vitamiini potensikuse biotesti, mis põhines kasvul, töötas välja Dr. H.C.Sherman A-vitamiini ja B-vitamiini jaoks. IU kogus Shermani kaudu on teatud kindla vitamiinipreparaadi kogus, mida lisatakse täiesti vitamiinivabale (kindel vitamiin) toidule, mis aga sisaldab adekvaatsetes kogustes kõiki teisi tuntud toitumisfaktoreid. Vitamiinipreparaadi IU koguse lisamise tulemusel tagatakse rottidel, kellede vitamiinivaru (lisatav preparaadi tüüp) eelnevalt ammendatud, 4 nädalase perioodi vältel kaalutõus 3 gr/nädala kohta. Nii töötati välja Shermani ühikud A- ja B-vitamiinile.[131]

  • U.S.P (United States Pharmacopeia) Units
  • Sherman–Bourquin Units
  • Sherman-Chase
  • Sherman-Munsell Units
  • Steenbock Units
  • Poulssen Units
  • American Drug Manufacturers Association Units
  • Roti ühik jpt.

Paljud üheaegselt kasutusel olevad ühikud põhjustasid segadust ja need otsustati ühte standardisse koondada. Vitamiini standardi koostamist hakkas koordineerima Rahvaste Liidu Tervise Organisatsiooni (League of Nations Health Organization) Bioloogilise Standardiseerimise Komisjon (Commission on Biological Standardization).

Vastunäidustused

Kasvajavastast ravi (sh keemiaravi ja kiiritusravi) saavatel vähihaigetel ei soovitata, erinevatel põhjustel, mitmeid vitamiine (nagu näiteks (A- ja E- ja C-vitamiin) manustada.[133]


Vitamiini vajadus organismide füsioloogias (kirjandus)

Etümoloogia

Termin ”vita-amine”, on moodustatud ladinakeelsest sõnast vīta ka vītae life + amine, algselt neis sisalduva lämmastiku tõttu.[134]


Vaata ka

Viited

  1. ↑ Lee Russell McDowell 2000
  2. ↑ Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, Leipzig, 1957, lk 784, Nr 455 (150/33/57)
  3. ↑ A. McGill 1911
  4. ↑ 4,0 4,1 4,2 4,3 4,4 4,5 Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused. Mihkel Zilmer, Ello Karelson, Tiiu Vihalemm, Aune Rehema, Kersti Zilmer, peatükk 10, lk 138-171 (118), Biokeemia Instituut, Tartu Ülikool, 2010, ISBN 978-9985-2-1540-1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt; nime "Inimorganismi biomolekulid ja nende meditsiiniliselt olulisemad ülesanded Inimorganismi metabolism, selle häired ja haigused" on määratud mitu korda erineva sisuga.
  5. ↑ Jan Koolman, KlausHeinrich Röhm, Taschenatlas der Biochemie, 3. Auflage, Georg Thieme Verlag, 2003, ISBN 3-13-759403-0. [Google`i raamat osaline veebiversioon (vaadatud 19.05.2013)
  6. ↑ The Merck Veterinary Manual, Vitamin Deficiencies in Poultry, Veebiversioon (vaadatud 26.08.2013) (inglise keeles)
  7. ↑ Jason Allen Mayberry, Scurvy and Vitamin C, Food and Drug Law, Class and 3L Paper, 2004, (vaadatud 11.06.2013) (inglise keeles)
  8. ↑ Lynne Goebel, George T.Griffing, Scurvy, eMedicine, Sissekanne veebisaidil emedicine.medscape.com (vaadatud 11.06.2013) (inglise keeles)
  9. ↑ Casimir Funk."Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie: mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis), Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem",1914,Wiesbaden:J.F.Bergmann, [1] Veebiversioon, (vaadatud 07.05.2013) (saksa keeles)]
  10. ↑ [2]
  11. ↑ [3]
  12. ↑ [4]
  13. ↑ [5]
  14. ↑ [6]
  15. ↑ [7]
  16. ↑ Kazimierz Funk. THE ETIOLOGY OF THE DEFICIENCY DISEASES.BERI-BERI, POLYNEURITIS IN BIRDS, EPIDEMIC, DROPSY, SCURVY, EXPERIMENTAL SCURVY IN ANIMALS, INFANTILE SCURVY, SHIP BERI-BERI, PELLAGRA, 1912, Veebiversioon vaadatud (03.06.2013) (inglise keeles) (pdf)
  17. ↑ Casimir Funk, Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem. Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4-5, 1914. Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013)
  18. ↑ Casimir Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, lk 4, 1914.Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksakeelne)
  19. ↑ [8]
  20. ↑ [9]
  21. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 7-18, 1941, [10]
  22. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 8, 1941, [11]
  23. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 11, 1941, [12]
  24. ↑ David A. Bender, http://uqu.edu.sa/files2/tiny_mce/plugins/filemanager/files/4300301/Nutritional%20Biochem%20Vitamins%20bender%202003.pdf Nutritional Biochemistry of the Vitamins, 2nd ed, 2003, ISBN 978-0-511-06365-7 eBook (NetLibrary) Veebiversioon (vaadatud 29.08.2013) (inglise keeles)
  25. ↑ Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, Leipzig, 1957, lk 784, Nr 455 (150/33/57).
  26. ↑ [13]
  27. ↑ http://www.chemgapedia.de/vsengine/tra/vsc/de/ch/4/cm/chemmed.tra/Vlu/vsc/de/ch/4/cm/vitamine.vlu/Page/vsc/de/ch/4/cm/vitamine/index.vscml.html
  28. ↑ Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, Leipzig, 1957, lk 784, Nr 455 (150/33/57).
  29. ↑ Subcommittee on Vitamin Tolerance. Vitamin Tolerance of Animals. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. National Academy Press, Waschington D.C., 1987, ISBN 0-309-03728-X. veebiversioon (vaadatud 21.05.2013) (inglise keeles)
  30. ↑ Jan Koolman, Klaus Heinrich Röhm, Taschenatlas der Biochemie, 3. Auflage, Georg Thieme Verlag, 2003, ISBN 3-13-759403-0. [Google'i raamat (vaadatud 19.05.2013) (inglise keeles)
  31. ↑ Gerald F. Combs, Jr.,2012.
  32. ↑ S.S. Bhojwani, M.K. Razdan, Plant Tissue Culture: Theory and Practice, Revised Edition,lk 45-46, 1996, ISBN 0-444-81623-2.Google'i raamat (vaadatud 10.05.2013) (inglise keeles)
  33. ↑ Guy Drouin, Jean-Rémi Godin, and Benoît Pagé, The Genetics of Vitamin C Loss in Vertebrates, Current Genomics, 2011, Vol. 12, No. 5 I, Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013) (inglise keeles)
  34. ↑ Ying Zhong Tang, Florian Koch,Christopher J. Gobler, Most harmful algal bloom species are vitamin B1 and B12 auxotrophs,Published online November 10, 2010, doi: 10.1073/pnas.1009566107 , PNAS November 30, 2010 vol. 107 no. 48 20756-20761, Veebiversioon (vaadatud 25.06.2013) (inglise keeles)
  35. ↑ Martin T. Croft, Martin J. Warren, and Alison G. Smith, [http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC1539151/#!po=20.4545 Algae Need Their Vitamins], Eukaryot Cell. 2006 August; 5(8): 1175–1183., doi: 10.1128/EC.00097-06, PMCID: PMC1539151 Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013) (inglise keeles)
  36. ↑ Kenneth Todar, Nutrition and Growth of Bacteria.,Todar's Online Textbook of Bacteriology,Sissekanne veebisaidil www.textbookofbacteriology.net (inglise keeles)
  37. ↑ Da-Wen Sun, Handbook of Food Safety Engineering, Wiley-Blackwell; 1 ed, 2011, ISBN 978-1444333343.Google'i raamat (vaadatud 14.06.2013) (inglise keeles)
  38. ↑ E.E.Snell, W.H.Peterson, Growth Factors for Bacteria, X. Additional Factors Required by Certain Lactic Acid Bacteria, J Bacteriol, 1940, March; 39(3): 273–285.PMCID: PMC374571, (inglise keeles)
  39. ↑ C. RUSSELL,R. R. BHANDARI, T. K. WALKER, Vitamin requirements of thirty -four Lactic Acid Bacteria associated with Brewery Products, 1953, College of Technology, University of Munchester, Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013) (inglise keeles) (pdf)
  40. ↑ General Bacteriology veebiversioon (vaadatud 07.09.2013) (inglise keeles)
  41. ↑ Paola Branduardi, Tiziana Fossati, Michael Sauer, Roberto Pagani, Diethard Mattanovich, Danilo Porro, Biosynthesis of Vitamin C by Yeast Leads to Increased Stress Resistance, 2007,Veebiversioon (vaadatud 14.06.2013) (inglise keeles)
  42. ↑ Matthew J. Colloff,Dust Mites, CSIRO, lk 5,69, 2009, ISBN 978-90-481-2223-3.Google'i raamat (vaadatud 14.06.2013) (inglise keeles)
  43. ↑ Yoshinori Tanada, Harry K. Kaya, Insect Pathology, lk 64,1993, Academic Press, ISBN 0-12-68355-2,Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013) (inglise keeles)
  44. ↑ Reginald Frederick Chapman, The Insects: Structure and Function, 4th ed, lk 78, 1998, Cambridge University Press, ISBN 0 521 578906,Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013) (inglise keeles)
  45. ↑ M. Prakash, Insect Ecology, Encyclopedia of entomology- 5, lk 133, 2008, Discovery Publishing House, Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013) (inglise keeles)
  46. ↑ Vincent H. Resh, Ring T. Cardé, Encyclopedia of Insects, lk 716, 2009, Elsevier, ISBN 978-0-12-374144-8, Google'i raamat (vaadatud 21.06.2013) (inglise keeles)
  47. ↑ Gerald F. Combs, Jr.,2012.
  48. ↑ F. Gowland Hopkins, 1912
  49. ↑ Institute of Medicine, DRI, 2000
  50. ↑ Subcommittee on Vitamin Tolerance. Vitamin Tolerance of Animals. Subcommitte on Vitamin Tolerance Committee on animal Nutrition Board on Agriculture National Research Council. National Academy Press, Waschington D.C., 1987, ISBN 0-309-03728-X. Veebiversioon (vaadatud 21.05.2013) (inglise keeles)
  51. ↑ Nikolai Lunin, Ueber die Bedeutung der anorganischen Salze für die Ernährung des Thieres. Zeitschrift für Physiologische Chemie 5: 31-39,lk 37, 1881, Veebiversioon (vaadatud 31.07.2013) (saksa keeles)
  52. ↑ Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem". Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksa keeles)
  53. ↑ Kazimierz Funk, Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem. Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (inglise keeles)
  54. ↑ Kazimierz Funk, "Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem", lk 19, 1914
  55. ↑ Funk, Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem, lk 10,27-28, 1914
  56. ↑ Elmer Verner McCOLLUM, THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS, The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. Chicago, 1917, Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013)
  57. ↑ Walter Hollis Eddy.The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors, Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, 1921, Chap 1. How Vitamines Were Discovered,Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
  58. ↑ Elmer Verner McCollum, THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS, The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. Chicago, 1917, Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013) (pdf)
  59. ↑ Funk, lk 11,19,28 , 1914
  60. ↑ Elmer Verner McCollum, THE SUPPLEMENTARY DIETARY RELATIONSHIPS AMONG OUR NATURAL FOODSTUFFS, The Journal of the American Medical Association Published Under the Auspices of the Board of Trustees, VOL. LXVIII, No. 19. Chicago, 1917, Veebiversioon (vaadatud 13.05.2013) (pdf)
  61. ↑ Walter Hollis Eddy.The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors, Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 8, 1921, Chap 1. "How Vitamines Were Discovered",Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
  62. ↑ Elmer Verner McCollum A Biographical Memoir, Harry G.Day, National Academy of Sciences, Veebiversioon (vaadatud 18.08.2013) (inglise keeles)
  63. ↑ Walter Hollis Eddy.The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors, Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 16, 1921, Chap 1. How Vitamines Were Discovered,Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
  64. ↑ Walter Hollis Eddy.The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors, Baltimore, Williams & Wilkins Company, lk 18, 1921, Chap 1. How Vitamines Were Discovered,Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013) (inglise keeles)
  65. ↑ Walter Hollis Eddy.The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors, Baltimore, Williams & Wilkins Company, 1921, Chap 1., lk 13, "How Vitamines Were Discovered", Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
  66. ↑ Ragnar Berg, tõlkijad Cedar ja Eden Paul, New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923,Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors
  67. ↑ Walter Hollis Eddy.The vitamine manual; a presentation of essential data about the new food factors, Baltimore, Williams & Wilkins Company, 1921, Chap 1., lk 9-10, How Vitamines Were Discovered, Veebiversioon (vaadatud 07.mai 2013)
  68. ↑ Th. Dietrich, Jahresbericht über die Fortschritte auf dem Gesamtgebiete des Agrikultur-Chemie, Dritte Folge, XVI, 1913, Verlagsbuchhnadlung Paul Parey, 1914, Veebiversioon (vaadatud 26.04.2013)
  69. ↑ Funk, lk 34, 1914
  70. ↑ Funk, lk 34,38, 1914
  71. ↑ Walter Hollis Eddy, lk 9, 1921
  72. ↑ Funk, lk 80, 1914
  73. ↑ Casimir Funk, Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem. Wiesbaden: J.F. Bergmann,lk 35-36, 1914,Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (inglise keeles)
  74. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 9-10, 1941,[14]
  75. ↑ Jack Cecil Drummond, The Nomenclature of the so-called Accessory Food Factors (Vitamins), Biochem J. 1920 October; 14(5): 660., PMCID: PMC1258930, Veebiversioon (vaadatud 04.08.2013) (inglise keeles)
  76. ↑ Kazimierz Funk, [http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem, Wiesbaden: J.F. Bergmann, (1914). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) (saksa keeles)]
  77. ↑ Jess G. Thoene, Small Molecule Therapy for Genetic Disease, Cambridge University Press, lk 64, 2010, Google'i raamat (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  78. ↑ Ragnar Berg, tõlkijad Cedar ja Eden Paul, Vitamins; a critical survey of the theory of accessory food factors, New York: A.A. Knopf, lk 21, 1923 Veebiversioon vaadatud (26.08.2013) (inglise keeles) (pdf)
  79. ↑ Gerald Litwack, Vitamin A, Vitamines and Hormones, lk 290, Vol 75, Elsevier, ISBN 978-0-12-709875-3, Google'i raamat(vaadatud 14.07.2013) (inglise keeles)
  80. ↑ Mark J. Ranek, BS, Steven W. Cotten, Monte S. Willis, Albert Szent-Györgyi, MD, PhD, Discoverer of Vitamin C and a Pioneer of Cellular Respiration, Muscle Physiology, and Cancer Development, doi:10.1309/LMM23KS8NKQMHEHE(2011) LabMedicine, 42, 694-698.Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013)
  81. ↑ Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 12, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 Google'i raamat (vaadatud 20.06.2013) (inglise keeles)
  82. ↑ Paul György, Perspectives in nutrition, The American Journal of Clinical Nutrition 24: OCTOBER 1971, pp. 1250-1256. Printed in U.S.A., Developments leading to the metabolic role of vitamin B6,[15]
  83. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 58, 1941, [16]
  84. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, [17]
  85. ↑ G. O. KOHLER, C. A. ELVEHJEM AND E. B. HART, THE RELATION OF THE 'GRASS JUICE FACTOR' TO GUINEA PIG NUTRITION, Department of Agricultural Chemistry, University of Wisconsin, Madison,1937,[18]
  86. ↑ http://www.cancernaturaltherapyfoundation.org/health-articles-view.php?id=29]
  87. ↑ Steve Meyerowitz, Wheatgrass Nature's Finest Medicine: The Complete Guide to Using Grass Foods &Juices to help your health. Sproutman Publications, 7th ed, lk 62, 2006, ISBN 978-1-878736-98-7, Google'i raamat (vaadatud 15.06.2013) (inglise keeles)
  88. ↑ "Paul Karrer - Biographical". Nobelprize.org. Nobel Media AB 2013. Web. 27 Aug 2013.
  89. ↑ Kumar Krishna, Frances M. Weesner,Biology of Termites Academic Press, lk 414, 1969, London, Card nr 68-26643, Google'i raamat (vaadatud 28.07.2013) (inglise keeles)
  90. ↑ Frederick L. Crane, "Discovery of ubiquinone (coenzyme Q) and an overview of function", Mitochondrion 7S (2007) S2-S7, Veebiversioon (vaadatud 15.06.2013)
  91. ↑ Gallop et al 1993
  92. ↑ Earl Mindell et al 2011
  93. ↑ Iriarte et al 2000
  94. ↑ Soraya de Chadarevian et al 2005
  95. ↑ Brockhaus ABC Der Naturwissenschaft und Technik. Veb F.A. Brockhaus Verlag, Leipzig, 1957, lk 784, Nr 455 (150/33/57).
  96. ↑ Waro NAKAHARA ja Furnito INUKAI,Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver , Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, lk 135, 1934, Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013) (inglise keeles)
  97. ↑ Earl Mindell et al 2011
  98. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013) (inglise keeles)
  99. ↑ B-vitamins for Dairy Cows Veebiversioon (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles) (pdf)
  100. ↑ Earl Mindell et al 2011
  101. ↑ E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d, Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013) (inglise keeles)
  102. ↑ E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d, Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013) (inglise keeles)
  103. ↑ E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d, Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013) (inglise keeles)
  104. ↑ E. Lester Smith, K. H. Fantes, S. Ball, J. G. Waller, W. B. Emery, W. K. Anslow, A. D. Walker, B12 vitamins (cobalamins). 1. Vitamins B12c and B12d, Biochem J. 1952 November; 52(3): 389–395. PMCID: PMC1198009, Veebiversioon (vaadatud 23.06.2013) (inglise keeles)
  105. ↑ Gerald F. Combs, Jr..The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health., lk 26, 2012, Elsevier, Oxford, ISBN: 978-0-12-381980-2.Google`i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 20.06.2013)
  106. ↑ Arthur Kornberg, For the Love of Enzymes: The Odyssey of a Biochemist, lk 18, 1989, Harvard University, ISBN 0-674-30776-3 Google'i raamat (vaadatud 20.06.2013) (inglise keeles)
  107. ↑ William Henry Sebrell, Robert Samuel Harris, The vitamins: chemistry, physiology, pathology., Vol III, Academic Press, INC. Publischers, New York, lk 2, 1954, Veebiversioon (vaadatud 31.08.2013) (inglise keeles)
  108. ↑ Lee Russell McDowell, Vitamins in Animal and Human Nutrition, 2nd, lk 446,2000, Iowa State University Press / Ames Google'i raamat (vaadatud 30.08.2013) (inglise keeles)
  109. ↑ Sissekanne saidil http://medical-dictionary.thefreedictionary.com
  110. ↑ Sissekanne saidil http://www.thefreedictionary.com
  111. ↑ veebiversioon (vaadatud 12.05.2013)
  112. ↑ Waro Nakahara ja Furnito Inukai,Studies on Dietary Requirements for Lactation.II.-Presence of Lactation Promoting Substance in Liver , Reprinted from Sci. Pap. I. P. C. R., Vol. 22, pp. 33-38, lk 135, 1934,[https://www.jstage.jst.go.jp/article/bbb1924/10/7-9/10_7-9_129/_pdf Veebiversioon (vaadatud 28.07.2013)
  113. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 59, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013) (inglise keeles)
  114. ↑ Ian K. M. Morton et al 1999
  115. ↑ Ian K. M. Morton et al 1999
  116. ↑ Earl Mindell et al 2011
  117. ↑ William C. Langston, William J. Darby, Carroll F. Shukers, Paul L. Day, NUTRITIONAL CYTOPENIA (VITAMIN M DEFICIENCY) IN THE MONKEY. J Exp Med. 1938 October 31; 68(6): 923–940, PMCID: PMC2133713, http://www.ncbi.nlm.nih.gov/pmc/articles/PMC2133713/
  118. ↑ Gerald F. Combs, Jr..The Vitamins. Fundamental aspects in Nutrition and Health., lk 26, 2012, Elsevier, Oxford, ISBN: 978-0-12-381980-2.Google'i raamat (vaadatud 20.06.2013) (inglise keeles)
  119. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley. We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 87, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013) (inglise keeles)
  120. ↑ Earl Mindell et al 2011
  121. ↑ Sissekanne saidil http://www.chemyq.com
  122. ↑ Eddy, Walter, H., Gessner G. Hawley,We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 46, 1941, Veebiversioon (vaadatud 28.08.2013) (inglise keeles)
  123. ↑ Gallop et al 1993
  124. ↑ Earl Mindell et al 2011
  125. ↑ Iriarte et al 2000
  126. ↑ DAILYHEALTHMAGAZINE Veebiversioon (vaadatud 05.09.2013) (inglise keeles)
  127. ↑ Herbert McLean Evans, Katharine Scott Bishop, On the Existence of a Hitherto Unrecognized Dietary Factor Essential for Reproduction, (December 8, 1922) is an article from Science, Volume 56. Veebiversioon (vaadatud 14.07.2013) (inglise keeles)
  128. ↑ David A. Bender, Nutritional Biochemistry of the Vitamins, 2nd ed, Cambridge University Press, lk 2, 2003, ISBN 9780521803885 Veebiversioon (vaadatud 27.08.2013) (inglise keeles)(pdf)
  129. ↑ Norman 1979
  130. ↑ Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941 Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013) (inglise keeles)
  131. ↑ Walter, H. Eddy, Gessner G. Hawley, We need vitamins, Reinhold Publishing Corporation, lk 13, 1941 Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013) (inglise keeles)
  132. ↑ Miscellaneous Publication, Issues 270-277, lk 12, 1937, United States Department of Agriculture Veebiversioon (vaadatud 11.09.2013) (inglise keeles)
  133. ↑ Novaator, Vähihaiged tarbivad nende tervisele ülimalt ohtlikku noni-mahla, 08.07.2010, veebiversioon (vaadatud 21.07.2014)
  134. ↑ Soraya de Chadarevian et al 2005

Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid

PATHS OF DISCOVERY IN THE BIOMEDICAL SCIENCES] Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013) (inglise keeles) (1978)

Elsevier, Oxford, 2 ed, 2005; chapter: COFACTORS,Organic, ISBN 0-12-150110-8 Osaline veebiversioon (vaadatud 21.04.2013) (inglise keeles)

Mall:Link GA

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Vitamiinid&oldid=3976512"