Tove Jansson: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
64. rida: 64. rida:
*[[1953]] – [[Nils Holgerssoni preemia]]
*[[1953]] – [[Nils Holgerssoni preemia]]
*[[1966]] – [[Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia]]
*[[1966]] – [[Hans Christian Anderseni lastekirjanduspreemia]]
*[[1992]] – [[Selma Lagerlöfi auhind]]
*Mitmed [[Rootsi Akadeemia]] auhinnad
*Mitmed [[Rootsi Akadeemia]] auhinnad



Redaktsioon: 24. august 2014, kell 12:14

Tove Jansson 1956. aastal

Tove Marika Jansson (9. august 1914 Helsingi27. juuni 2001 Helsingi) oli soomerootsi kirjanik, raamatuillustraator, paljude koomiksite autor ning kunstnik. Tema loodud on kuulsad Muumitrollid.

Elukäik

Tove Jansson sündis ning ka suri Soomes Helsingis.

Ta oli skulptor Viktor Janssoni ning illustraator Signe Hammarsten-Janssoni tütar. Ka tema vennad olid kunstnikud: Per Olof Jansson oli fotograaf ning Lars Jansson koomiksite autor.

Soomerootslasena kirjutas Jansson kõik oma raamatud algselt rootsi keeles.

Meri andis kirjanikule kõige enam inspiratsiooni. Lapsena veetis ta oma perega kõik suved Soome väikestel saartel. Hiljem oli tal küll ateljee Helsingis, kuid ta eelistas suurema osa ajast veeta siiski väikesel Klovharu saarel. See on üks Pellinki saarestiku saar[küsitav], mis asub Porvoo linna lähistel. Seal elas Tove Jansson koos oma partneri, graafik Tuulikki Pietilä'ga.

Tema raamat "Bildhuggarens dotter" (1968) (eesti keeles "Kujuri tütar") on autobiograafiline teos tema nooruspõlvest.

Looming

Raamatud

Tove Jansson kirjutas oma esimese muumiraamatu "Väikesed trollid ja suur veeuputus" Teise maailmasõja ajal 1945. aastal. Ise ütles ta, et sõda viis teda suurde masendusse ning seetõttu tahtis ta kirjutada midagi süütut ja naiivset.

Kirjastaja keeldus esialgu kasutamast nime Muumid, kuna arvas, et see võiks lugejaid segadusse ajada ning kasutas selle asemel sõnaühendit "Väikesed trollid". Esimene raamat erilist tähelepanu ei pälvinud, kuid juba järgmised muumiraamatud "Sabatäht" (1946) ning "Võlukübar" (1948) tõid autorile kuulsuse.

Muumilugude stiil on aja jooksul muutunud. Esimesed raamatud kuni "Trollitalveni" (1957) olid seiklusliku sisuga, kus tuli ette uputusi, komeete ning üleloomulikke nähtusi.

"Sabatäht" on lugu sellest, kuidas üks komeet oleks äärepealt Muumioru hävitanud (mõnede kriitikute arvates on see allegooria tuumasõjale).

"Võlukübar" on kogumik suvejutte.

"Muumipapa memuaarid" (1950) räägib lugusid Muumipapa seiklusterohkest noorusest ning on ühtlasi humoorikas paroodia memuaaride kirjutamise stiilile.

"Ohtlik jaanipäev" (1955) näitab teatrimaailma veidrusi: muumitrollid leiavad mahajäetud teatri ning etendavad seal suurejoonelise etenduse, mille on heksameetris kokku kirjutanud Muumipapa. Nendes raamatutes ei toimu tegelastes mingeid psühholoogilisi muutusi.

"Trollitalv" on murdepunkt, millest alates muutuvad raamatud realistlikumaks (seda eelkõige Muumimaailma kontekstis) ning tegelased hakkavad omandama omanäolist psühholoogilist sügavust, eemaldudes seeläbi aina enam esimeste raamatute kergest südamlikkusest ning lapselikust rõõmust.

Peale raamatut "Hilja novembris" loobus Tove Jansson muumilugude loomisest ning asus kirjutama täiskasvanutele.

Muumilugude ja -lühijuttude kõrval on Tove Jansson kirjutanud ja illustreerinud ka neli populaarset Muumide pildiraamatut: "Muumiraamat", "Mymla ja väike My" (1952), "Kes trööstib Tillut?" (1960); "Ohtlik reis" (1977) ning "Kutsumata külaline" (1980).

Teosed kronoloogiliselt

Eesti keeles ilmunud teosed

Tunnustused