Rohuküla raudteejaam: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
P Valikulised grammatikaparandused. |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
Mõnedel andmetel hakati [[Haapsalu]]-Rohuküla raudtee pikendust ehitama [[1913]]. aastal. Tõenäoliselt leidis see aset siiski [[1915]]. aastal seoses Rohuküla kui keiserliku sõjasadama (osa [[Peeter Suure merekindlus|Peeter Suure merekindlusest]]) laiendusega.<ref>[http://www.saarteliinid.ee/ports/rohukyla/?articleID=142 Saarte Liinid - Sadamad - Rohuküla sadama ajalugu]</ref> |
|||
Planeeringu visandi järgi pidi Rohukülla rajatama võimalusterohke raudteevõrgustik |
Planeeringu visandi järgi pidi Rohukülla rajatama võimalusterohke raudteevõrgustik koos raudteepersonali elamute, vaguniremondi-depoohoonete, manööverdusplatsi, jaamahoone ja paljude haruteedega sadama muulidele. |
||
Haapsalu-Rohuküla raudteelõik valmis tõenäoliselt 1915. aasta sügisel. |
Haapsalu-Rohuküla raudteelõik valmis tõenäoliselt 1915. aasta sügisel. |
||
Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas [[I maailmasõda]], kui taganevad [[Vene Keisririik|Vene Keisririigi]] väed sadama |
Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas [[I maailmasõda]], kui taganevad [[Vene Keisririik|Vene Keisririigi]] väed sadama koos selle juurde kuulunud rajatistega [[1917]]. aasta oktoobris hävitasid. Muu hulgas hävitati siis ka tellistest [[jaamahoone]]. |
||
Aastatel |
Aastatel 1920–1930 kasutati sadamat ja raudteed aktiivselt tsiviilotstarbel ning käigus oli [[Haapsalu]]-[[Rohuküla]] [[reisirong]]. Kaupa veeti 1920. aastate alguses Rohuküla teeharul samade rongidega, millega veeti reisijaid ja pagasit. [[1923]]. aasta andmetel oli Rohuküla peatuses kaks [[raudtee]]d (peatee ja kõrvaltee) koos kahe [[Pööre (raudtee)|pöörang]]u ja jupi tupikupukiga lõppevat umbteed. Rohukülas oli ka puidust reisiplatvorm (0,80 x 71,6 m) ja selle ääres (Haapsalust tulles paremal pool) peatuskohahoone. [[1925]]. aastal arvati Rohuküla raudteeharu peateeks. |
||
[[1933]]. aastal valmis raudtee servas uus madal [[perroon]] ja lihtsa |
[[1933]]. aastal valmis raudtee servas uus madal [[perroon]] ja lihtsa arhitektuuriga palkidest sõrestikehitis, mis oli laudvoodriga ja köetav. Vaksalihoones (mis õigemini oli ootepaviljon-varjualune) asus lisaks ooteruumile ka piletikassa. Samasugune hoone ehitati samal ajal ka [[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla peatusesse]]. |
||
Kohalik elanik Evald Saar on meenutanud: |
Kohalik elanik Evald Saar on meenutanud: |
||
{{tsitaat|Lastena teenisime raha kohvrite laadimisel rongist laeva ja laevalt rongi (kohvri eest andsid reisijad tavaliselt 20 senti).|<ref>Monika Eensalu "Rohuküla: Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum 2013</ref>}} |
{{tsitaat|Lastena teenisime raha kohvrite laadimisel rongist laeva ja laevalt rongi (kohvri eest andsid reisijad tavaliselt 20 senti).|<ref>Monika Eensalu "Rohuküla: Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum 2013</ref>}} |
||
[[File:Rohuküla raudtee foor Haapsalus.JPG|pisi|Vana Rohuküla raudtee sissesõidufoor Haapsalus.]] |
[[File:Rohuküla raudtee foor Haapsalus.JPG|pisi|Vana Rohuküla raudtee sissesõidufoor Haapsalus.]] |
||
Pärast [[II maailmasõda]] kasutati raudteed peamiselt sõjaväebaaside teenindamiseks ja kaubaveoks sadamast sisemaale. Haapsalu-Rohuküla raudteele rajati lisaks harutee sõjaväebaasi, [[Kiltsi lennuväli|Kiltsi lennuvälja]] varustamiseks. |
|||
Viimased sõjaväeveod toimusid Rohuküla raudteel tõenäoliselt [[1993]]. aastal, kui [[Haapsalu raudteejaam|Haapsalu jaam]]a toimetati äraviimiseks nõukogude sõjaväetehnikat.<ref>[[Eesti Raudteemuuseum]]/ Tõnu Tammearu</ref> |
Viimased sõjaväeveod toimusid Rohuküla raudteel tõenäoliselt [[1993]]. aastal, kui [[Haapsalu raudteejaam|Haapsalu jaam]]a toimetati äraviimiseks nõukogude sõjaväetehnikat.<ref>[[Eesti Raudteemuuseum]]/ Tõnu Tammearu</ref> |
||
Pärast võõrvägede lahkumist jäi teeharu kasutult seisma ja langes kiiresti metallivaraste rüüste objektiks. |
|||
[[1995]]. aasta lõpuks oli raudtee suures osas üles võetud ja teetamm võsastunud. <ref>Postimees, 05.12.1995</ref> |
[[1995]]. aasta lõpuks oli raudtee suures osas üles võetud ja teetamm võsastunud. <ref>Postimees, 05.12.1995</ref> |
||
Redaktsioon: 23. august 2014, kell 13:57
Rohuküla raudteejaam oli raudteejaam Läänemaal Ridala vallas Rohukülas, ligi 8 km kaugusel Haapsalust.
Raudteejaam rajati seoses laiarööpmelise Keila–Haapsalu raudtee pikendusega Vene Keisririigi sõjasadamasse Rohukülla.
Ajalugu
Mõnedel andmetel hakati Haapsalu-Rohuküla raudtee pikendust ehitama 1913. aastal. Tõenäoliselt leidis see aset siiski 1915. aastal seoses Rohuküla kui keiserliku sõjasadama (osa Peeter Suure merekindlusest) laiendusega.[1] Planeeringu visandi järgi pidi Rohukülla rajatama võimalusterohke raudteevõrgustik koos raudteepersonali elamute, vaguniremondi-depoohoonete, manööverdusplatsi, jaamahoone ja paljude haruteedega sadama muulidele. Haapsalu-Rohuküla raudteelõik valmis tõenäoliselt 1915. aasta sügisel.
Ulatuslike plaanide lõpuleviimise katkestas I maailmasõda, kui taganevad Vene Keisririigi väed sadama koos selle juurde kuulunud rajatistega 1917. aasta oktoobris hävitasid. Muu hulgas hävitati siis ka tellistest jaamahoone.
Aastatel 1920–1930 kasutati sadamat ja raudteed aktiivselt tsiviilotstarbel ning käigus oli Haapsalu-Rohuküla reisirong. Kaupa veeti 1920. aastate alguses Rohuküla teeharul samade rongidega, millega veeti reisijaid ja pagasit. 1923. aasta andmetel oli Rohuküla peatuses kaks raudteed (peatee ja kõrvaltee) koos kahe pöörangu ja jupi tupikupukiga lõppevat umbteed. Rohukülas oli ka puidust reisiplatvorm (0,80 x 71,6 m) ja selle ääres (Haapsalust tulles paremal pool) peatuskohahoone. 1925. aastal arvati Rohuküla raudteeharu peateeks.
1933. aastal valmis raudtee servas uus madal perroon ja lihtsa arhitektuuriga palkidest sõrestikehitis, mis oli laudvoodriga ja köetav. Vaksalihoones (mis õigemini oli ootepaviljon-varjualune) asus lisaks ooteruumile ka piletikassa. Samasugune hoone ehitati samal ajal ka Lilleküla peatusesse.
Kohalik elanik Evald Saar on meenutanud:
„Lastena teenisime raha kohvrite laadimisel rongist laeva ja laevalt rongi (kohvri eest andsid reisijad tavaliselt 20 senti).“
– [2]
Pärast II maailmasõda kasutati raudteed peamiselt sõjaväebaaside teenindamiseks ja kaubaveoks sadamast sisemaale. Haapsalu-Rohuküla raudteele rajati lisaks harutee sõjaväebaasi, Kiltsi lennuvälja varustamiseks.
Viimased sõjaväeveod toimusid Rohuküla raudteel tõenäoliselt 1993. aastal, kui Haapsalu jaama toimetati äraviimiseks nõukogude sõjaväetehnikat.[3] Pärast võõrvägede lahkumist jäi teeharu kasutult seisma ja langes kiiresti metallivaraste rüüste objektiks. 1995. aasta lõpuks oli raudtee suures osas üles võetud ja teetamm võsastunud. [4]
Praegu asub vanal raudteetammil Läänemaa Tervisetee.[5]
Viited
- ↑ Saarte Liinid - Sadamad - Rohuküla sadama ajalugu
- ↑ Monika Eensalu "Rohuküla: Vene impeeriumi unustatud sõjasadam ja selle säilinud arhitektuuripärlid", Tallinn: Eesti Arhitektuurimuuseum 2013
- ↑ Eesti Raudteemuuseum/ Tõnu Tammearu
- ↑ Postimees, 05.12.1995
- ↑ Läänemaa Tervisetee, Lääne maakond