Seedeelundkond: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
24. rida: 24. rida:


Seedeelundite süsteem on kantud ''Terminologia Anatomica''-sse.
Seedeelundite süsteem on kantud ''Terminologia Anatomica''-sse.

==Vaata ka==
*[[Seedekulgla]]


== Viited ==
== Viited ==

Redaktsioon: 18. august 2014, kell 21:39

Seedeelundite süsteem ehk seedeaparaat (ka seedeelundkond, ladina keeles systema digestorium, apparatus digestorius) on enamike organismide elundsüsteem, mis koosneb elunditest, millede ülesandeks on ainevahetuseks vajalike põhitoitainete, mineraalide, vitamiinide ja vee mehaaniline ja keemiline töötlemine ning mitteseeditavate jääkide väljutamine.

Seedeaparaadi olemasolu, areng, anatoomia, morfoloogia, histoloogia ja patoloogia võivad erineda nii liigiti, indiviiditi kui ka arenguastmeti.

Roomajatel

Maolistel

 Pikemalt artiklis Maolised#Seedeaparaat

Madude seedeaparaati liigitatud elundite morfoloogilised näitajad (näiteks kuju, suurus jms) ja ka asend võivad suuresti varieeruda nii perekonniti kui ka liigiti ja indiviiditi. Seedeaparaat koosneb ka vastavatest kudedest ja rakkudest.

Seedeaparaati kuuluvad suuõõs, süljenäärmed, keel, hambad, söögitoru, magu (sh maolukuti), sooled, maks, sapipõis, kõhunääre ning kloaak. Inimeste suhtes mürkmadudeks liigitatud madude puhul liigitatakse siia ka mürgiaparaat.

Enamik seedeaparaadi elunditest on seestpoolt vooderdatud limaskestaga.

Imetajatel

Inimestel

 Pikemalt artiklis Inimese seedeelundkond

Inimese seedeelundite süsteem koosneb seedekanalist ja seedenäärmetest. Täiskasvanud inimese seedekanal on keskmisel 8 - 10 meetrit pikk. Seedekanalisse kuuluvad suuõõs koos hammaste ja keelega, neel, söögitoru, magu, peensool, jämesool ja pärak. Seedeelundite süsteemi kuulub veel kaks nääret - maks ja kõhunääre.

Terminoloogia

Varem on elundsüsteem kandnud nimetust seedeelundkond.[1] Seedeelundkond ei kuulu kehtivasse rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica.

Seedeelundite süsteem on kantud Terminologia Anatomica-sse.

Vaata ka

Viited

  1. Meeli Roosalu. "Inimese anatoomia", Kirjastus Koolibri, lk 106, 2010, ISBN 978-9985-0-2606-9.

Veebikirjandus