Tallinna–Keila raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel
P Kasutaja Ymblanter asendas pildi Tondi_raudteeülesõit_.jpg pildiga Tondi_raudteeülesõit.jpg. Põhjus: Robot: Removing space(s) before file extension. |
PResümee puudub |
||
20. rida: | 20. rida: | ||
| rööpmelaius =1520mm ([[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]]) |
| rööpmelaius =1520mm ([[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]]) |
||
| elektrifitseeritud=Jah (3000 V) |
| elektrifitseeritud=Jah (3000 V) |
||
| kiirus = |
| kiirus =Kuni 120km/h |
||
| peatused = |
| peatused = [[Balti jaam|Tallinn]]<br> |
||
[[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla]]<br> |
|||
[[Tondi raudteepeatus|Tondi]]<br> |
|||
[[Järve raudteepeatus|Järve]]<br> |
|||
[[Rahumäe raudteepeatus|Rahumäe]]<br> |
|||
[[Nõmme raudteepeatus|Nõmme]]<br> |
|||
[[Hiiu raudteepeatus|Hiiu]]<br> |
|||
[[Kivimäe raudteepeatus|Kivimäe]]<br> |
|||
[[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla]]<br> |
|||
[[Laagri raudteepeatus|Laagri]]<br> |
|||
[[Urda raudteepeatus|Urda]]<br> |
|||
[[Padula raudteepeatus|Padula]]<br> |
|||
[[Saue raudteepeatus|Saue]]<br> |
|||
[[Valingu raudteepeatus|Valingu]]<br> |
|||
[[Keila raudteejaam|Keila]]<br> |
|||
| kaardi_seis = collapsed |
|||
}} |
}} |
||
Redaktsioon: 18. august 2014, kell 11:38
Tallinna-Keila raudtee | ||||
---|---|---|---|---|
Üldist | ||||
Seis | Kasutusel | |||
Asukoht |
Eesti (Harju maakond) | |||
Alg- ja lõpp-punkt |
Tallinn Keila | |||
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv | 13 | |||
Opereerimine | ||||
Avati | 1870 | |||
Omanik | Eesti Raudtee | |||
Operaator(id) | Eesti Raudtee. | |||
Tehniline | ||||
Raudtee pikkus | 26,8 km | |||
Rööpmelaius | 1520mm (laiarööpmeline) | |||
Elektrifitseeritud | Jah (3000 V) | |||
Kiirus | Kuni 120km/h | |||
|
Tallinn–Keila raudtee on 26,8 kilomeetri pikkune laiarööpmeline raudtee Tallinna (Balti jaama) ja Keila raudteejaama vahel. Raudteelõik on 19,5 kilomeetrit kahe- ja 7,3 kilomeetrit üheteeline. Elektrifitseeritud kogu trassi pikkusel. Kuulub Eesti Raudteele.[1]
Tänaseks Tallinn–Keila raudtee äärde rajatud 5 raudteejaama Balti jaam, Järve, Nõmme, Pääsküla, Keila ja 8 peatuspunkti Lilleküla, Tondi, Rahumäe, Hiiu, Kivimäe, Laagri, Urda, Padula, Saue, Valingu.[2]
Reisijatevedu on raudteel jaotatud kolme tsooni vahel – 1., 2., ja 3. tsoon. 1. tsoon jääb Balti jaama ja Laagri raudteepeatuse vahele, kuni Valingu raudteepeatuseni on juba 2. tsoon. Valingu raudteepeatus asub samaaegselt kahes tsoonis ning Urda ja Padula peatuses rongi sisenemine ja väljumine toimub vaid läbi multifunktsionaalse ala.
Raudteeliinid
Tallinn–Keila raudtee piires toimub reisijatevedu kuni Pääskülani ja Keilani (tava ning ekspressliin). Elektrirongide sõit liinidel algab depoost ja lõpeb depoos see tähendab marsruudil Pääsküla-Tallinn.[3]
Keilast on võimalik edasi sõita elektrirongidega Paldiski, Klooga-Ranna ja Riisipere raudteeliinidel.
Jaamad ja peatuskohad
Et raudtee rajamine soodustas uute asunduste tekkimist, sai raudteelõigul kõige tulusamaks veoliigiks pärast avamist reisijate vedu. Esimesed uued peatuspunktid Keila ja Tallinn (mõlemad avati 1870) vahel rajati 1872 aastal Sauele (Friedrichshof) ja Nõmmele. 1876. aastast saab Nõmmest pooljaam, kuhu ehitati 1888 uus platvorm ja kõrvaltee. [4]
Tallinn–Keila raudtee elektrifitseerimine (1924) soodustas uute peatuskohtade rajamist. Juba olemasolevatele Pääskülale (1915) ja Järvele (1923) lisandusid Kivimäe (1924), Rahumäe (1926), Hiiu (1926), Laagri (1928), Lilleküla (1929) ning Tondi (1934). Kaasajal on rajatud Valingu (?), Urda (2008) ja Padula raudteepeatus (2008).[5]
Viaduktid, sillad ja ülesõidud
- Rohu viadukt. Ületab Rohu tänavat Põhja-Tallinna linnaosas Pelgulinna ja Kelmiküla asumis
- Paldiski viadukt Ületab Paldiski maanteed
- Endla viadukt. Ületab Endla tänavat
- Tondi tänava raudteeülesõit
- Järve tänava raudteeülesõit. Tänaseks suletud
- Tammsaare tee raudteesild. Ületab A. H. Tammsaare teed
- Rahumäe viadukt. Kergliiklustee viadukt Nõmme linnaosas Tallinnas (endise Liiva–Vääna raudtee viadukt)
- Pärnu maantee raudteeülesõit. Raudtee ületab Pärnu maantee kahel korral. Esimene koht jääb Rahumäe- ja Nõmme raudteepeatuste ning teine Pääsküla ja Laagri raudteepeatuste vahele. Nõmme linnaosa, Tallinn
- Hiiu tänava raudteeülesõit. Nõmme linnaosa, Tallinn
- Kivimäe raudteepeatuse raudteeülesõit. Tänaseks suletud. Nõmme linnaosa, Tallinn
- Veskitammi tänava raudteeülesõit. Laagri, Nõmme linnaosa, Tallinn
- Raudteesild üle Pääsküla jõe
- Raudteesild üle Vääna jõe
- Suurevälja tee raudteeülesõit. Saue, Harju maakond
- Kanama-Keila maantee raudteeülesõit
- Valingu viadukt
- Raudteesild üle Keila jõe
- Tuula tee raudteeülesõit. Keila
- Ülesõidu tänava raudteeülesõit. Keila
Ajalugu
- Raudteelõik rajati aastail 1869–1870 Balti Raudtee Seltsi poolt Balti raudtee (Paldiski-Tallinna-Peterburi raudteeliin) peatee ühe osana. Veidike enne 45. versta lõppes peatee Tallinnas Balti jaamas, jätkudes Peterburi suunal juba uue teena.[6] Balti raudtee ehitustööde kordineerimiseks oli kogu tee jaotatud 5 jaoskonna ja 40 ehituspunkti vahel. Tallinn–Keila raudteelõik kuulus I. jaoskonda, mis hõlmas teelõiku Paldiskist Aegviiduni (umbes 100 versta).[7] Aprillist novembrini kestnud töödest võttis osa 6018 inimest, kellest 4711 olid Venemaalt värvatud töötajad.[8] Balti raudtee ametlik avamine toimus 24. oktooberil (5. november) 1870 Narvas.[9]
- Alates 1. aprillist 1893 kuulus Balti raudtee riigile ja sõltus täielikult riiklikust haldusaparaadist. [10]
- Aastatel 1906–1917 kuulus Looderaudtee alla ja alates 1918 aastast iseseisvalt Eesti Raudtee valitsuse alla.[11]
- Aastatel 1918–1940 toimus sellel rauteelõigul kiire areng seoses regulaarse elektrirongiliini avamisega. 1925–1927 rajati raudteeviaduktid Paldiski maanteel, Rohu tänaval ja Rahumäel. 1932 aastal ehitati Tallinn–Nõmme liinil teine rööpapaar ning järgmisel aastal pikendati seda Pääskülani. 1939 ehitati Järvele uus veoalajaam.[12]
- 1940 aastate esimene pool mõjus elektrirongiliiklusele laastavalt. Taganevad Nõukogude liidu väed viisid 1941 veeremi Permi (siis Molotov). Saksa okupatsiooni ajal elektriraudtee kontaktvõrgud demonteeriti.[12]
- Rongiliiklus Tallinn-Nõmme liinil taastati 23 septembril 1944, mõni päev hiljem sõitsid rongid ka Keilani. Tallinna–Pääsküla elektriraudteeliini korrastamine lõppes 1946 aastal. 22. juulil 1958 avati liikluseks uus 15,7 km pikkune Pääsküla-Keila elektrifitseeritud raudteeliin.[13] Sellega oli Tallinn-Keila raudteeliin elektrifitseeritud.
- Raudteede elektrifitseerimine jätkus Keilast edasi. 30. detsember 1958 avati Keila–Paldiski raudteel Keila-Klooga elektrifitseeritud raudteelõik ja 1961 Klooga-Paldiski elektrifitseeritud raudteelõik, mida toideti Keilas paiknenud ajutisest rändalajaamast. 1960 ehitati täiesti uus elektrifitseeritud 2,5 km pikkune Klooga – Klooga-Ranna raudteelõik. 1965 elektrifitseeriti Keila–Haapsalu raudteel Keila-Vasalemma raudteelõik ja 1981 Vasalemma-Riisipere raudteelõik.
- 1967 pingestati Keilas uus statsionaarne veoalajaam.
- 1961–1962 rajati Pääskülasse elektrirongide depoo.[12] Samal ajal ehitatie reisijatele Balti jaama uus linnalähedaste rongide paviljon ning vana (arhitekt Rudolf von Knüpfferi projekteeritud) hoone ehitati ümber.[14]
- 1963–1992 kuuluti Balti Raudtee Eesti Raudteekonna (BRER) koosseisu.[5]
- 1992 reorganiseeriti Balti Raudtee Eesti Raudteekond riigiettevõtteks Eesti Raudtee.[5]
- 1999 aastast tegutseb elektrirongiliiklusega iseseisev organisatsioon – Elektriraudtee AS.[12]
Pildimaterjal
-
Lilleküla raudteepeatus. Taamal jalgpallistaadion A. Le Coq Arena
-
Tondi raudteeülesõit. Vaade Pärnu maantee poolt 22. detsembril 2008
-
Tondi raudteepeatus 22. juulil 2009
-
Trammipeatus Tondi raudteepeatuse kõrval 22. detsember 2008.
-
Järve raudteepeatus
-
1997 suletud Järve raudteeülesõit
-
Rahumäe viadukt 8. mail 2009
-
Rahumäe jaamahoone. Pärnu maantee 288b. Valmis 1930.
-
Nõmme raudteeülesõit Pärnu maanteel.
-
Hiiu jaamahoone ja raudteeülesõidu koht endise Nõmme-Väikse jaama lähedal
-
Kivimäe raudteepeatus 14. juunil 2009
-
Pääsküla jaama hoone Pääsküla raudteepeatuses
-
Keila raudteejaam 2011
Vaata ka
Viited
- ↑ Raudtee infrastruktuuri tehnilised andmed ja kavandatud raudteehoiutööde tähtajad.
- ↑ AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid
- ↑ Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Pääsküla.
- ↑ Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 46
- ↑ 5,0 5,1 5,2 Tallinn : entsüklopeedia. 2., N-Ü / (peatoimetaja Jaan Tamm ; märksõnastiku koostaja Robert Nerman). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. lk. 131–132
- ↑ Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Gussarova, Otto Karma, Georgi Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31
- ↑ Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28
- ↑ Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42
- ↑ Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32
- ↑ Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 50
- ↑ Ajalugu. Eesti Raudtee
- ↑ 12,0 12,1 12,2 12,3 Ajalugu. Elektriraudtee
- ↑ Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Võru : Võru Täht 2007. Lk. 117
- ↑ Jana Kadastik, Siim Sultson. Ainulaadne koorikkatusega hoone. Äripäeva Online – eriväljaanne, 06. oktoober 2008