Tallinna–Keila raudteelõik: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
CommonsDelinker (arutelu | kaastöö)
P Kasutaja Ymblanter asendas pildi Tondi_raudteeülesõit_.jpg pildiga Tondi_raudteeülesõit.jpg. Põhjus: Robot: Removing space(s) before file extension.
Tibukonn (arutelu | kaastöö)
PResümee puudub
20. rida: 20. rida:
| rööpmelaius =1520mm ([[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]])
| rööpmelaius =1520mm ([[laiarööpmeline raudtee|laiarööpmeline]])
| elektrifitseeritud=Jah (3000 V)
| elektrifitseeritud=Jah (3000 V)
| kiirus =
| kiirus =Kuni 120km/h
| peatused =
| peatused = [[Balti jaam|Tallinn]]<br>
[[Lilleküla raudteepeatus|Lilleküla]]<br>
[[Tondi raudteepeatus|Tondi]]<br>
[[Järve raudteepeatus|Järve]]<br>
[[Rahumäe raudteepeatus|Rahumäe]]<br>
[[Nõmme raudteepeatus|Nõmme]]<br>
[[Hiiu raudteepeatus|Hiiu]]<br>
[[Kivimäe raudteepeatus|Kivimäe]]<br>
[[Pääsküla raudteepeatus|Pääsküla]]<br>
[[Laagri raudteepeatus|Laagri]]<br>
[[Urda raudteepeatus|Urda]]<br>
[[Padula raudteepeatus|Padula]]<br>
[[Saue raudteepeatus|Saue]]<br>
[[Valingu raudteepeatus|Valingu]]<br>
[[Keila raudteejaam|Keila]]<br>
| kaardi_seis = collapsed
}}
}}



Redaktsioon: 18. august 2014, kell 11:38

Tallinna-Keila raudtee
Üldist
Seis Kasutusel
Asukoht Eesti
(Harju maakond)
Alg- ja lõpp-punkt Tallinn
Keila
Kasutusel olevate jaamade ja peatuste arv 13
Opereerimine
Avati 1870
Omanik Eesti Raudtee
Operaator(id)

Elektriraudtee,

Eesti Raudtee.
Tehniline
Raudtee pikkus 26,8 km
Rööpmelaius 1520mm (laiarööpmeline)
Elektrifitseeritud Jah (3000 V)
Kiirus Kuni 120km/h
Peatused
Tallinn

Lilleküla
Tondi
Järve
Rahumäe
Nõmme
Hiiu
Kivimäe
Pääsküla
Laagri
Urda
Padula
Saue
Valingu

Keila
Balti jaam
Keila raudteejaam
Raudtee Valingu külas.

Tallinn–Keila raudtee on 26,8 kilomeetri pikkune laiarööpmeline raudtee Tallinna (Balti jaama) ja Keila raudteejaama vahel. Raudteelõik on 19,5 kilomeetrit kahe- ja 7,3 kilomeetrit üheteeline. Elektrifitseeritud kogu trassi pikkusel. Kuulub Eesti Raudteele.[1]

Tänaseks Tallinn–Keila raudtee äärde rajatud 5 raudteejaama Balti jaam, Järve, Nõmme, Pääsküla, Keila ja 8 peatuspunkti Lilleküla, Tondi, Rahumäe, Hiiu, Kivimäe, Laagri, Urda, Padula, Saue, Valingu.[2]

Reisijatevedu on raudteel jaotatud kolme tsooni vahel – 1., 2., ja 3. tsoon. 1. tsoon jääb Balti jaama ja Laagri raudteepeatuse vahele, kuni Valingu raudteepeatuseni on juba 2. tsoon. Valingu raudteepeatus asub samaaegselt kahes tsoonis ning Urda ja Padula peatuses rongi sisenemine ja väljumine toimub vaid läbi multifunktsionaalse ala.

Raudteeliinid

Tallinn–Keila raudtee piires toimub reisijatevedu kuni Pääskülani ja Keilani (tava ning ekspressliin). Elektrirongide sõit liinidel algab depoost ja lõpeb depoos see tähendab marsruudil Pääsküla-Tallinn.[3]

Keilast on võimalik edasi sõita elektrirongidega Paldiski, Klooga-Ranna ja Riisipere raudteeliinidel.

Jaamad ja peatuskohad

Et raudtee rajamine soodustas uute asunduste tekkimist, sai raudteelõigul kõige tulusamaks veoliigiks pärast avamist reisijate vedu. Esimesed uued peatuspunktid Keila ja Tallinn (mõlemad avati 1870) vahel rajati 1872 aastal Sauele (Friedrichshof) ja Nõmmele. 1876. aastast saab Nõmmest pooljaam, kuhu ehitati 1888 uus platvorm ja kõrvaltee. [4]

Tallinn–Keila raudtee elektrifitseerimine (1924) soodustas uute peatuskohtade rajamist. Juba olemasolevatele Pääskülale (1915) ja Järvele (1923) lisandusid Kivimäe (1924), Rahumäe (1926), Hiiu (1926), Laagri (1928), Lilleküla (1929) ning Tondi (1934). Kaasajal on rajatud Valingu (?), Urda (2008) ja Padula raudteepeatus (2008).[5]

Viaduktid, sillad ja ülesõidud

Ajalugu

Pildimaterjal

Vaata ka

Viited

  1. Raudtee infrastruktuuri tehnilised andmed ja kavandatud raudteehoiutööde tähtajad.
  2. AS Eesti Raudtee raudteerajatistel teostatavad operatsioonid
  3. Tallinna ja Harjumaa elektriraudtee: Pääsküla.
  4. Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 46
  5. 5,0 5,1 5,2 Tallinn : entsüklopeedia. 2., N-Ü / (peatoimetaja Jaan Tamm ; märksõnastiku koostaja Robert Nerman). Tallinn : Eesti Entsüklopeediakirjastus, 2004. lk. 131–132
  6. Sada aastat Eesti raudteed (koostajad Veera Gussarova, Otto Karma, Georgi Lukin). Tallinn : Eesti Raamat, 1970. Lk. 30–31
  7. Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 28
  8. Tallinnast. / Eesti Postimees, 18. märts 1870. Lk 42
  9. Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 32
  10. Sada aastat Eesti raudteed. Lk. 50
  11. Ajalugu. Eesti Raudtee
  12. 12,0 12,1 12,2 12,3 Ajalugu. Elektriraudtee
  13. Arved Duvin. Lugusid raudteedest Eestimaal. Võru : Võru Täht 2007. Lk. 117
  14. Jana Kadastik, Siim Sultson. Ainulaadne koorikkatusega hoone. Äripäeva Online – eriväljaanne, 06. oktoober 2008