Phobos: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Xqbot (arutelu | kaastöö)
Robotid
101 785 muudatust
P Robot: bs:Fobos (satelit) on eeskujulik artikkel
Rotlink (arutelu | kaastöö)
1327 muudatust
P surnud link
15. rida: 15. rida:
Phobos on kaetud tihedalt kokkupõrke[[kraater|kraatritega]].<ref>{{cite web|title=Phobos|url=http://www.bbc.co.uk/science/space/solarsystem/mars/phobos.shtml}}</ref><!--- unable to access ref & verify the following (User:Drbogdan, 20130905) ---><!--- with one of the craters near the equator having a central peak despite the moon's small size.<ref>{{Cite news|date=21 October 1976|title=Viking looks at Phobos in detail|newspaper=New Scientist|page=158|accessdate=2 November 2011}}</ref> ---> Kõige silmapaistvam pinnavorm Phobosel on [[Stickney (kraater)|Stickney]] kraater, mis on oma nime saanud [[Asaph Hall]]i abikaasa [[Angeline Stickney Hall]]i järgi, kelle neiupõlvenimi oli Stickney. Sarnaselt [[Saturn]]i kaaslasel [[Mimas|Mimas]]el asuva [[Herschel (Mimase kraater)|Herschel]]i kraatriga on selle kraatri tekkel toimunud kokkpõrge olnud nii tugev, et on taevakeha peaaegu purustanud.<ref>{{cite web|title=Stickney Crater-Phobos|url=http://www.solarviews.com/cap/mars/phobos2.htm|quote=One of the most striking features of Phobos, aside from its irregular shape, is its giant crater Stickney. Because Phobos is only {{Convert|28|by|20|km||sp=us}}, the moon must have been nearly shattered from the force of the impact that caused the giant crater. Grooves that extend across the surface from Stickney appear to be surface fractures caused by the impact.}}</ref> Phobose pinda vaadeldes võib näha ka mitmed vagusid ja vöödilisust. Vagude sügavus on keskmiselt väiksem kui 30 m, nende laiuseks on 100 kuni 200 m, pikkuseks kuni 200 m. Algselt arvati, et need vaod on tekkinud sama kokkupõrke tulemusel, mis tekitas ka Stickney kraatri. Kuid [[Mars Express]]iga tehtud vaatlusandmete analüüsimisel tuli välja, et vaod ei asetse Stickney kraatri suhtes radiaalselt. Uuema teooria järgi on need tekkinud Marsi pinnale kukkunud metoriitide poolt Marsilt välja paisatud materjali tulemusena. See võiks seletada ka seda, miks vaod paistavad Phobose orbiidil liikumise suuna suhtes tagumise osa poole hajuvate kraatrikeste kettidena. Vaod Phobosel on grupeeritud ligikaudu 12 perekonnaks, mis osutab Marsi pinnal toimunud vähemalt 12 suuremale kokkupõrkele.<ref name="grooves origin">{{cite web|title=New Evidence on the Origin of Phobos' Parallel Grooves from HRSC Mars Express|author=Murray, J. B.; ''et al.''|publisher=37th Annual Lunar and Planetary Science Conference, March 2006|url=http://www.lpi.usra.edu/meetings/lpsc2006/pdf/2195.pdf|format=PDF}}</ref>
Phobos on kaetud tihedalt kokkupõrke[[kraater|kraatritega]].<ref>{{cite web|title=Phobos|url=http://www.bbc.co.uk/science/space/solarsystem/mars/phobos.shtml}}</ref><!--- unable to access ref & verify the following (User:Drbogdan, 20130905) ---><!--- with one of the craters near the equator having a central peak despite the moon's small size.<ref>{{Cite news|date=21 October 1976|title=Viking looks at Phobos in detail|newspaper=New Scientist|page=158|accessdate=2 November 2011}}</ref> ---> Kõige silmapaistvam pinnavorm Phobosel on [[Stickney (kraater)|Stickney]] kraater, mis on oma nime saanud [[Asaph Hall]]i abikaasa [[Angeline Stickney Hall]]i järgi, kelle neiupõlvenimi oli Stickney. Sarnaselt [[Saturn]]i kaaslasel [[Mimas|Mimas]]el asuva [[Herschel (Mimase kraater)|Herschel]]i kraatriga on selle kraatri tekkel toimunud kokkpõrge olnud nii tugev, et on taevakeha peaaegu purustanud.<ref>{{cite web|title=Stickney Crater-Phobos|url=http://www.solarviews.com/cap/mars/phobos2.htm|quote=One of the most striking features of Phobos, aside from its irregular shape, is its giant crater Stickney. Because Phobos is only {{Convert|28|by|20|km||sp=us}}, the moon must have been nearly shattered from the force of the impact that caused the giant crater. Grooves that extend across the surface from Stickney appear to be surface fractures caused by the impact.}}</ref> Phobose pinda vaadeldes võib näha ka mitmed vagusid ja vöödilisust. Vagude sügavus on keskmiselt väiksem kui 30 m, nende laiuseks on 100 kuni 200 m, pikkuseks kuni 200 m. Algselt arvati, et need vaod on tekkinud sama kokkupõrke tulemusel, mis tekitas ka Stickney kraatri. Kuid [[Mars Express]]iga tehtud vaatlusandmete analüüsimisel tuli välja, et vaod ei asetse Stickney kraatri suhtes radiaalselt. Uuema teooria järgi on need tekkinud Marsi pinnale kukkunud metoriitide poolt Marsilt välja paisatud materjali tulemusena. See võiks seletada ka seda, miks vaod paistavad Phobose orbiidil liikumise suuna suhtes tagumise osa poole hajuvate kraatrikeste kettidena. Vaod Phobosel on grupeeritud ligikaudu 12 perekonnaks, mis osutab Marsi pinnal toimunud vähemalt 12 suuremale kokkupõrkele.<ref name="grooves origin">{{cite web|title=New Evidence on the Origin of Phobos' Parallel Grooves from HRSC Mars Express|author=Murray, J. B.; ''et al.''|publisher=37th Annual Lunar and Planetary Science Conference, March 2006|url=http://www.lpi.usra.edu/meetings/lpsc2006/pdf/2195.pdf|format=PDF}}</ref>


On ennustatud ka Phobose ja Deimose poolt Marsi ümber tekitatud hõredate tolmurõngaste olemasolu, kuid praegusajani pole neid tolmurõngaid siiski nähtud.<ref>{{Cite journal|doi=10.1016/j.pss.2006.05.009|last=Showalter|first= M. R.|coauthors=Hamilton, D. P. and Nicholson, P. D.|title=A Deep Search for Martian Dust Rings and Inner Moons Using the Hubble Space Telescope|journal=Planetary and Space Science|volume=54|year=2006|issue=9-10|pages=844–854|url=http://www.astro.umd.edu/~hamilton/research/reprints/ShoHamNic06.pdf|format=PDF|bibcode=2006P&SS...54..844S}}</ref> Hiljutisem pilt, mis tehti [[Mars Global Surveyor]]iga, viitab, et Phobos on kaetud peeneteralise regoliidikihiga, mille paksus võib olla vähemalt 100 m. Arvatakse, et regoliit on tekkinud kokkupõrgete tulemusena. Samas jääb siiani selgusetuks, kuidas see materjal on jäänud Phobosele pidama, kuna taevakeha gravitatsiooniväli on peaaegu olematu.<ref>{{cite web|last=Britt|first=Robert Roy| title=Forgotten Moons: Phobos and Deimos Eat Mars' Dust|url=http://www.space.com/scienceastronomy/forgotten_moons_010313-3.html|publisher=space.com|date=13 March 2001|accessdate=12 May 2010}}</ref>
On ennustatud ka Phobose ja Deimose poolt Marsi ümber tekitatud hõredate tolmurõngaste olemasolu, kuid praegusajani pole neid tolmurõngaid siiski nähtud.<ref>{{Cite journal|doi=10.1016/j.pss.2006.05.009|last=Showalter|first= M. R.|coauthors=Hamilton, D. P. and Nicholson, P. D.|title=A Deep Search for Martian Dust Rings and Inner Moons Using the Hubble Space Telescope|journal=Planetary and Space Science|volume=54|year=2006|issue=9-10|pages=844–854|url=http://www.astro.umd.edu/~hamilton/research/reprints/ShoHamNic06.pdf|format=PDF|bibcode=2006P&SS...54..844S}}</ref> Hiljutisem pilt, mis tehti [[Mars Global Surveyor]]iga, viitab, et Phobos on kaetud peeneteralise regoliidikihiga, mille paksus võib olla vähemalt 100 m. Arvatakse, et regoliit on tekkinud kokkupõrgete tulemusena. Samas jääb siiani selgusetuks, kuidas see materjal on jäänud Phobosele pidama, kuna taevakeha gravitatsiooniväli on peaaegu olematu.<ref>{{cite web|last=Britt|first=Robert Roy| title=Forgotten Moons: Phobos and Deimos Eat Mars' Dust|url=http://www.space.com/scienceastronomy/forgotten_moons_010313-3.html|publisher=space.com|date=13 March 2001|accessdate=12 May 2010|archiveurl=http://web.archive.org/web/20010619042654/http://www.space.com/scienceastronomy/forgotten_moons_010313-3.html|archivedate=19 Jun 2001}}</ref>


On võimalik, et 3. detsembril 1980 [[Jeemen]]isse kukkunud [[Kaiduni meteoriit]] on pärit Phoboselt. Samas on seda raske tõestada, kuna Phobose koostise kohta on liiga vähe teada.<ref>{{Cite journal| last=Ivanov| first=Andrei V.| bibcode=2004SoSyR..38...97I| title=Is the Kaidun Meteorite a Sample from Phobos?|date=March 2004| journal=Solar System Research| volume=38| issue=2| pages=97–107| doi=10.1023/B:SOLS.0000022821.22821.84}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Ivanov | first=Andrei | coauthors=Michael Zolensky | title=The Kaidun Meteorite: Where Did It Come From?|url=http://www.lpi.usra.edu/meetings/lpsc2003/pdf/1236.pdf|journal=Lunar and Planetary Science | year=2003 |volume=34 | quote=The currently available data on the lithologic composition of the Kaidun meteorite– primarily the composition of the main portion of the meteorite, corresponding to CR2 carbonaceous chondrites and the presence of clasts of deeply differentiated rock&nbsp;– provide weighty support for considering the meteorite’s parent body to be a carbonaceous chondrite satellite of a large differentiated planet. The only possible candidates in the modern solar system are Phobos and Deimos, the moons of Mars.|format=PDF}}</ref>
On võimalik, et 3. detsembril 1980 [[Jeemen]]isse kukkunud [[Kaiduni meteoriit]] on pärit Phoboselt. Samas on seda raske tõestada, kuna Phobose koostise kohta on liiga vähe teada.<ref>{{Cite journal| last=Ivanov| first=Andrei V.| bibcode=2004SoSyR..38...97I| title=Is the Kaidun Meteorite a Sample from Phobos?|date=March 2004| journal=Solar System Research| volume=38| issue=2| pages=97–107| doi=10.1023/B:SOLS.0000022821.22821.84}}</ref><ref>{{Cite journal|last=Ivanov | first=Andrei | coauthors=Michael Zolensky | title=The Kaidun Meteorite: Where Did It Come From?|url=http://www.lpi.usra.edu/meetings/lpsc2003/pdf/1236.pdf|journal=Lunar and Planetary Science | year=2003 |volume=34 | quote=The currently available data on the lithologic composition of the Kaidun meteorite– primarily the composition of the main portion of the meteorite, corresponding to CR2 carbonaceous chondrites and the presence of clasts of deeply differentiated rock&nbsp;– provide weighty support for considering the meteorite’s parent body to be a carbonaceous chondrite satellite of a large differentiated planet. The only possible candidates in the modern solar system are Phobos and Deimos, the moons of Mars.|format=PDF}}</ref>

Redaktsioon: 14. august 2014, kell 01:46

 See artikkel räägib Marsi kaaslasest; vanakreeka jumala kohta vaata artiklit Phobos (jumal)
Phobos

Phobos on Marsi üks kahest kaaslasest ehk kuust. Planeedi teiseks kaaslaseks on Phobosest väiksem ja Marsist kaugemal asuv Deimos.

Phobos ja Deimos avastati mõlemad aastal 1877. Phobos on saanud nime Arese (Marsi) ja Aphrodite (Venuse) poja Deimose kaksikvenna Phobose (Φόβος) järgi, kes kehastab vanakreeka mütoloogias hirmu.

Phobos tiirleb ümber Marsi, jäädes planeedi pinnast 6000 km kaugusele. See vahemaa on väiksem kui ühegi teise Päikesesüsteemi planeedi ja tema kaaslase vahemaa. Phobos tiirleb ümber Marsi kiiremini kui planeet ise pöörleb. Seetõttu võib teda Marsil olles näha tõusmas ja loojumas kaks korda Marsi päeva jooksul. Phobos tõuseb Marsil läänest, liigub umbes 4 tunni ja 15 minutiga üle taeva ning loojub itta. Loodeliste vastasmõjude tõttu läheneb Phobos Marsile iga saja aasta tagant 1 m võrra. On ennustatud, et umbes 50 miljoni aasta pärast põrkab ta planeediga kokku, või puruneb ja moodustab Marsi ümber rõnga.[1]

Phobose keskmine diameeter on 22 km[2] ning tema mass on seitse korda suurem kui Deimosel.

Füüsikalised karakteristikud

Phobose mõõtmed on 27 × 22 × 18 km ning ta on liiga väike selleks, et muutuda ümaraks iseenda gravitatsiooni toimel. Phobose pindala on 1548,3 km2, mis on umbkaudu midagi Saaremaa ja Hiiumaa pindala vahepealset. Phobosel puudub oma väikese massi ja gravitatsiooni tõttu atmosfäär.[3] Samuti on ta üks kõige vähem valgust peegeldavaid objekte Päikesesüsteemis. Spektroskoopiliselt paistab ta olevat sarnane D-tüüpi asteroididega[4] ja on koostiselt ilmselt sarnane süsinikkondriitidega.[5] Phobose tihedus on liiga väike selleks, et tegu võiks olla lihtsalt ühe monoliitse kivikamakaga. Ilmselt on Phobose pinnas üsna poorne ja taevakeha koostises on palju jääd.[6][7][8] Spektraalne analüüs küll ei näita, et Phobose pinnal leiduv regoliit oleks hüdratiseerunud[9][10], kuid jää olemasolu regoliidikihi all pole siiski välistatud.[11][12]

Phobos on kaetud tihedalt kokkupõrkekraatritega.[13] Kõige silmapaistvam pinnavorm Phobosel on Stickney kraater, mis on oma nime saanud Asaph Halli abikaasa Angeline Stickney Halli järgi, kelle neiupõlvenimi oli Stickney. Sarnaselt Saturni kaaslasel Mimasel asuva Herscheli kraatriga on selle kraatri tekkel toimunud kokkpõrge olnud nii tugev, et on taevakeha peaaegu purustanud.[14] Phobose pinda vaadeldes võib näha ka mitmed vagusid ja vöödilisust. Vagude sügavus on keskmiselt väiksem kui 30 m, nende laiuseks on 100 kuni 200 m, pikkuseks kuni 200 m. Algselt arvati, et need vaod on tekkinud sama kokkupõrke tulemusel, mis tekitas ka Stickney kraatri. Kuid Mars Expressiga tehtud vaatlusandmete analüüsimisel tuli välja, et vaod ei asetse Stickney kraatri suhtes radiaalselt. Uuema teooria järgi on need tekkinud Marsi pinnale kukkunud metoriitide poolt Marsilt välja paisatud materjali tulemusena. See võiks seletada ka seda, miks vaod paistavad Phobose orbiidil liikumise suuna suhtes tagumise osa poole hajuvate kraatrikeste kettidena. Vaod Phobosel on grupeeritud ligikaudu 12 perekonnaks, mis osutab Marsi pinnal toimunud vähemalt 12 suuremale kokkupõrkele.[15]

On ennustatud ka Phobose ja Deimose poolt Marsi ümber tekitatud hõredate tolmurõngaste olemasolu, kuid praegusajani pole neid tolmurõngaid siiski nähtud.[16] Hiljutisem pilt, mis tehti Mars Global Surveyoriga, viitab, et Phobos on kaetud peeneteralise regoliidikihiga, mille paksus võib olla vähemalt 100 m. Arvatakse, et regoliit on tekkinud kokkupõrgete tulemusena. Samas jääb siiani selgusetuks, kuidas see materjal on jäänud Phobosele pidama, kuna taevakeha gravitatsiooniväli on peaaegu olematu.[17]

On võimalik, et 3. detsembril 1980 Jeemenisse kukkunud Kaiduni meteoriit on pärit Phoboselt. Samas on seda raske tõestada, kuna Phobose koostise kohta on liiga vähe teada.[18][19]

Viited

  1. ↑ NASA - Phobos
  2. ↑ Mars: Moons: Phobos, NASA Solar System Exploration, 30. september 2003.
  3. ↑ "Solar System Exploration: Planets: Mars: Moons: Phobos: Overview". Solarsystem.nasa.gov. Vaadatud 19. augustil 2013.
  4. ↑ "New Views of Martian Moons".
  5. ↑ Lewis, J. S. (2004). Physics and Chemistry of the Solar System. Elsevier Academic Press. Lk 425. ISBN 0-12-446744-X.
  6. ↑ "Porosity of Small Bodies and a Reassesment of Ida's Density". When the error bars are taken into account, only one of these, Phobos, has a porosity below 0.2...
  7. ↑ "Close Inspection for Phobos". It is light, with a density less than twice that of water, and orbits just Mall:Convert above the Martian surface.
  8. ↑ Busch, M. W. (2007). "Arecibo Radar Observations of Phobos and Deimos". Icarus. 186 (2): 581–584. Bibcode:2007Icar..186..581B. DOI:10.1016/j.icarus.2006.11.003. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)
  9. ↑ Murchie, S. L. (1991). "Disk-resolved Spectral Reflectance Properties of Phobos from 0.3-3.2 microns: Preliminary Integrated Results from PhobosH 2". Abstracts of the Lunar and Planetary Science Conference. 22: 943. Bibcode:1991pggp.rept..249M. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)
  10. ↑ Rivkin, A. S. (märts 2002). "Near-Infrared Spectrophotometry of Phobos and Deimos". Icarus. 156 (1): 64. Bibcode:2002Icar..156...64R. DOI:10.1006/icar.2001.6767. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)
  11. ↑ Fanale, F. P.; Salvail, J. R. (1989). "Loss of water from Phobos". Geophys. Res. Lett. 16: 287–290. Bibcode:1989GeoRL..16..287F. DOI:10.1029/GL016i004p00287.
  12. ↑ Fanale, Fraser P.; Salvail, James R. (detsember 1990). "Evolution of the water regime of Phobos". Icarus. 88: 380–395. Bibcode:1990Icar...88..380F. DOI:10.1016/0019-1035(90)90089-R.
  13. ↑ "Phobos".
  14. ↑ "Stickney Crater-Phobos". One of the most striking features of Phobos, aside from its irregular shape, is its giant crater Stickney. Because Phobos is only Mall:Convert, the moon must have been nearly shattered from the force of the impact that caused the giant crater. Grooves that extend across the surface from Stickney appear to be surface fractures caused by the impact.
  15. ↑ Murray, J. B.; et al. "New Evidence on the Origin of Phobos' Parallel Grooves from HRSC Mars Express" (PDF). 37th Annual Lunar and Planetary Science Conference, March 2006. {{cite web}}: et al.-i üleliigne kasutus kohas: |author= (juhend)
  16. ↑ Showalter, M. R. (2006). "A Deep Search for Martian Dust Rings and Inner Moons Using the Hubble Space Telescope" (PDF). Planetary and Space Science. 54 (9–10): 844–854. Bibcode:2006P&SS...54..844S. DOI:10.1016/j.pss.2006.05.009. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)
  17. ↑ Britt, Robert Roy (13. märts 2001). "Forgotten Moons: Phobos and Deimos Eat Mars' Dust". space.com. Originaali arhiivikoopia seisuga 19. juuni 2001. Vaadatud 12. mail 2010.
  18. ↑ Ivanov, Andrei V. (märts 2004). "Is the Kaidun Meteorite a Sample from Phobos?". Solar System Research. 38 (2): 97–107. Bibcode:2004SoSyR..38...97I. DOI:10.1023/B:SOLS.0000022821.22821.84.
  19. ↑ Ivanov, Andrei (2003). "The Kaidun Meteorite: Where Did It Come From?" (PDF). Lunar and Planetary Science. 34. The currently available data on the lithologic composition of the Kaidun meteorite– primarily the composition of the main portion of the meteorite, corresponding to CR2 carbonaceous chondrites and the presence of clasts of deeply differentiated rock – provide weighty support for considering the meteorite’s parent body to be a carbonaceous chondrite satellite of a large differentiated planet. The only possible candidates in the modern solar system are Phobos and Deimos, the moons of Mars. {{cite journal}}: eiran tundmatut parameetrit |coauthors=, kasuta parameetrit (|author=) (juhend)

Mall:Link FA

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Phobos&oldid=3969616"