Sinihape: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P Valikulised grammatikaparandused. |
||
| 4. rida: | 4. rida: | ||
'''Sinihape''' ehk '''vesiniktsüaniidhape''' ehk '''tsüaanvesinikhape''' ([[keemiline valem]] '''HCN''') on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva [[mürk|mürgina]]. Mürgine toime on tingitud [[hapnik]]u kasutamist reguleerivate [[rakk]]ude rauda sisaldavate [[ensüüm]]ide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, [[süda]]metegevuse häired, [[kesknärvisüsteem]]i halvatus ja [[surm]]. Inimesele suukaudne surmav kogus sinihapet on 50–90 mg <ref> Hydrogen cyanide Toxicological overview, http://www.hpa.org.uk/webc/hpawebfile/hpaweb_c/1202487078453 Vaadatud 24.02.2014</ref>. |
'''Sinihape''' ehk '''vesiniktsüaniidhape''' ehk '''tsüaanvesinikhape''' ([[keemiline valem]] '''HCN''') on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva [[mürk|mürgina]]. Mürgine toime on tingitud [[hapnik]]u kasutamist reguleerivate [[rakk]]ude rauda sisaldavate [[ensüüm]]ide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, [[süda]]metegevuse häired, [[kesknärvisüsteem]]i halvatus ja [[surm]]. Inimesele suukaudne surmav kogus sinihapet on 50–90 mg <ref> Hydrogen cyanide Toxicological overview, http://www.hpa.org.uk/webc/hpawebfile/hpaweb_c/1202487078453 Vaadatud 24.02.2014</ref>. |
||
Sinihapet on kasutatud nii [[keemiarelv]]ades kui hukkamistel; samuti mõningate [[kõrgmolekulaarne ühend|kõrgmolekulaarsete ühendite]] sünteesimiseks, [[taimekahjur]]ite tõrjeks jne. |
Sinihapet on kasutatud nii [[keemiarelv]]ades kui ka hukkamistel; samuti mõningate [[kõrgmolekulaarne ühend|kõrgmolekulaarsete ühendite]] sünteesimiseks, [[taimekahjur]]ite tõrjeks jne. |
||
[[Luuviljad]]e ([[ploom]]id, [[kirss|kirsid]], [[virsik]]ud, [[aprikoos]]id) seemned sisaldavad [[amügdaliin]]i, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, [[glükoos]]i ja [[bensaldehüüd]]i. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on |
[[Luuviljad]]e ([[ploom]]id, [[kirss|kirsid]], [[virsik]]ud, [[aprikoos]]id) seemned sisaldavad [[amügdaliin]]i, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, [[glükoos]]i ja [[bensaldehüüd]]i. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on soovitatav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada{{lisa viide}}. |
||
== Viited == |
== Viited == |
||
Redaktsioon: 1. august 2014, kell 13:26
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Sinihape ehk vesiniktsüaniidhape ehk tsüaanvesinikhape (keemiline valem HCN) on värvitu lenduv mõrumandlilõhnaline vedelik, mis mõjub loomsetele organismidele tugeva mürgina. Mürgine toime on tingitud hapniku kasutamist reguleerivate rakkude rauda sisaldavate ensüümide blokeerimisest. Mürgitusnähud on kõrvetustunne, hingamisraskused, südametegevuse häired, kesknärvisüsteemi halvatus ja surm. Inimesele suukaudne surmav kogus sinihapet on 50–90 mg [1].
Sinihapet on kasutatud nii keemiarelvades kui ka hukkamistel; samuti mõningate kõrgmolekulaarsete ühendite sünteesimiseks, taimekahjurite tõrjeks jne.
Luuviljade (ploomid, kirsid, virsikud, aprikoosid) seemned sisaldavad amügdaliini, mis ensüümide ja vee toimel kergesti hüdrolüüsub, andes sinihappe, glükoosi ja bensaldehüüdi. Seetõttu tuleks luuviljaliste seemnetuumi süües olla ettevaatlik ning hoidistamisel on soovitatav ploomidest ja kirssidest kivid eemaldada[viide?].
Viited
- ↑ Hydrogen cyanide Toxicological overview, http://www.hpa.org.uk/webc/hpawebfile/hpaweb_c/1202487078453 Vaadatud 24.02.2014