Maagaas: erinevus redaktsioonide vahel
Resümee puudub |
P Valikulised grammatikaparandused. |
||
| 9. rida: | 9. rida: | ||
Maagaas kuulub [[fossiilne kütus|fossiilsete kütuste]] hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse [[elektrienergia|elektri-]] ja [[soojusenergia]] tootmiseks, [[kütus]]ena [[mootorsõiduk]]ites, [[pliit]]ides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti [[keemiatööstus]]es mitmesuguste toodete ([[väetis]]ed, kangad, [[klaas]], [[teras]], [[plastmass]], [[värv]]id jne) valmistamisel. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse [[täoelik põlemine|täieliku põlemise]] ilma kahjulike [[põlemisjääk]]ideta. Maagaasi [[torutransport]] säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning [[heitgaasid]]e ja müra hulk. <ref name="gaas"> http://www.gaas.ee/Maagaas 30. aprill 2012 </ref> |
Maagaas kuulub [[fossiilne kütus|fossiilsete kütuste]] hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse [[elektrienergia|elektri-]] ja [[soojusenergia]] tootmiseks, [[kütus]]ena [[mootorsõiduk]]ites, [[pliit]]ides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti [[keemiatööstus]]es mitmesuguste toodete ([[väetis]]ed, kangad, [[klaas]], [[teras]], [[plastmass]], [[värv]]id jne) valmistamisel. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse [[täoelik põlemine|täieliku põlemise]] ilma kahjulike [[põlemisjääk]]ideta. Maagaasi [[torutransport]] säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning [[heitgaasid]]e ja müra hulk. <ref name="gaas"> http://www.gaas.ee/Maagaas 30. aprill 2012 </ref> |
||
Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt [[soojusenergia]] saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes |
Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt [[soojusenergia]] saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes mitmesugusteks tehnoloogilisteks vajadusteks ja koduses majapidamises. Eestisse tuleb maagaas läbi torustike [[Venemaa]]lt. <ref name="gaas" /> |
||
Maagaasi [[eripõlemisssoojus]] on olenevalt koostisest 32, |
Maagaasi [[eripõlemisssoojus]] on olenevalt koostisest 32,5–54,5 MJ/m³. <ref name="ee6">EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995</ref> |
||
Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×10<sup>13</sup> m³. |
Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×10<sup>13</sup> m³. |
||
Redaktsioon: 31. juuli 2014, kell 18:06
Maagaas on orgaanilise aine lagunemise tagajärjel tekkinud gaasiliste süsivesinike segu, mis asub maakoore tühikuis ja poorseis kihtides. Suurema osa maagaasist moodustab metaan.
Tekkimise järgi jaotatakse maagaasi biokeemiliseks, vulkaaniliseks, metamorfoosseks, atmosfääriliseks, keemiliseks, radioaktiivseks ja termoruumseks. Maagaas on harilikult tekkinud orgaaniliste ainete biokeemilisel lagunemisel ja sellele järgnenud muundumisel geogeemiliste tegurite mõjul.
Maagaasi leidub peamiselt kas koos naftaga naftamaardlates (naftagaas) või gaasikondensaadiga (gaasikondensaadigaasid) või eraldi gaasimaardlates (kuiv põlev gaas). Vähemal määral ka söemaardlates kaevandusgaasina. Maagaasi tekib ka märgalade, prügimägede jms hapnikuvaestes tingimustes orgaanilise aine mittetäielikul lagunemisel. Kuivade põlevate maagaaside põhikomponent on metaan, nafta ja gaasikondensaadigaasid sisaldavad märgatavas koguses ka kõrgemaid süsivesinikke.
Maagaas kuulub fossiilsete kütuste hulka. Suurim majanduslik tähtsus on põlevatel maagaasidel. Maagaasi kasutatakse elektri- ja soojusenergia tootmiseks, kütusena mootorsõidukites, pliitides ja lokaalsetes kütteseadmetes; samuti keemiatööstuses mitmesuguste toodete (väetised, kangad, klaas, teras, plastmass, värvid jne) valmistamisel. Maagaas on puhas ja küllaltki keskkonnasõbralik energiaallikas, sest tema gaasiline olek tagab kütuse täieliku põlemise ilma kahjulike põlemisjääkideta. Maagaasi torutransport säästab loodust – väheneb auto- ja raudteetranspordi koormus ning heitgaaside ja müra hulk. [1]
Maagaasi kasutavad Eesti tarbijad peamiselt soojusenergia saamiseks, elektri tootmiseks, tootmisettevõtetes mitmesugusteks tehnoloogilisteks vajadusteks ja koduses majapidamises. Eestisse tuleb maagaas läbi torustike Venemaalt. [1]
Maagaasi eripõlemisssoojus on olenevalt koostisest 32,5–54,5 MJ/m³. [2]
Maagaasi ülemaailmne varu on umbes 15×1013 m³.
Suured maagaasi leiukohad asuvad Venemaa territooriumil. Neist suurim on Urengoi gaasimaardla, mis asub Jamali Neenetsi autonoomses ringkonnas. Seal leidub umbes 1013 m³ maagaasi. Maardla kuulub Vene gaasikompaniile Gazprom.
Lisaks Venemaale kuuluvad peamiste maagaasi tootjate hulka Ameerika Ühendriigid, Kanada, Suurbritannia, Alžeeria, Holland, Norra, Indoneesia, Iraan ja Usbekistan.
Viited
- ↑ 1,0 1,1 http://www.gaas.ee/Maagaas 30. aprill 2012
- ↑ EE 6, Tallinn: Eesti entsüklopeediakirjastus, 1995
Vaata ka
Välislingid
 |
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Maagaas |