17. sajand Eestis

17. sajand Eestis oli ajastu Eesti ajaloos, osa Eesti varauusajast.

Ajaloosündmustele 17. sajandil Eestis osutasid kõige suuremat mõju Rootsi kuningriigi suurvõimu ajastu areng ning Rootsi ja Rzeczpospolita vaheline konkurents Kesk ja Ida-Euroopa ning Läänemere regioonis domineerimise üle.

Rootsi Läänemereäärsed dominioonid 17. sajandil

Rootsi impeerium pärast 1658. aasta Roskilde rahulepingut.

---

██ Rootsimaa

██ Kexholmi/Käkisalmi maakond

██ Ingerimaa

██ Eestimaa

██ Liivimaa

██ Rootsi Pomeraania, Wismar, Breemeni piiskopkond ja Verdeni piiskopkond

██ Scania, Gotland, Bohuslän ja Halland

██ Trøndelag ja Møre og Romsdal

██ Jämtland, Härjedalen, Idre ja Särna

17. sajandi esimesel kolmandikul (täpsemalt 1600–1629) mõjutasid endise Vana-Liivimaa alasi ehk Eestit ja Lätit Rootsi päritolu Poola kuninga ning Rootsi kuninga vahelised sõjad: Poola-Rootsi sõda 1600–1611, 1617–1618, 1621–1625 ja 1626–1629.

Rootsi aeg

Liivimaa sõja käigus alistusid Rootsile Harju-, Viru- ja Järvamaa rüütelkonnad ning Tallinn. 1581. aastal, pärast Paide vallutamist Rzeczpospolitalt, läks kogu Põhja-Eesti ja Hiiumaa Rootsile.

 Pikemalt artiklis Rootsi dominioonid, Läänemereprovintsid, Rootsi aeg, Ingeri sõda

 Pikemalt artiklis Academia Gustaviana, Mõisate reduktsioon, Forseliuse seminar

 Pikemalt artiklis Eestimaa rüütelkond, Liivimaa rüütelkond, Saaremaa rüütelkond

1629. aasta Altmargi vaherahuga loovutas Rzeczpospolita kõik Väina jõest põhja pool asuvad Rzeczpospolita alad Rootsile. Selle tulemusel läks kogu mandri-Eesti Rootsi võimu alla. 1645. aastal Brömsebro rahuga sai Rootsi Taani kuningriigilt Saaremaa ja Muhu saare. 1660. aastal Oliwa rahuga omandas Rootsi Rzeczpospolitalt Ruhnu saare.

Poola aeg

 Pikemalt artiklis Poola aeg, Liivimaa hertsogkond

Rzeczpospolita, 1619. aastal. Lõuna-Eestis on eraldi välja toodud: Pärnu vojevoodkond, Tartu vojevoodkond ja Võnnu vojevoodkond

Liivimaa sõja, Vene-Poola sõja lõpetanud Jam-Zapolski vaherahuga läksid Lõuna-Eesti ja Liivimaa (endised Liivimaa ordu ja Riia peapiiskopkonna ning Tartu piiskopkonna alad) Rzeczpospolitale.

Rootsi ja Poola valdusi märkiv piir pandi paika 1582. aastal, sellest jaotusest kujuneski välja Eestimaa jaotus Eesti- ja Liivimaaks, mis likvideeriti alles 1917. aastal ühise Eestimaa kubermangu moodustamisega.

Taani valdused Saaremaal

 Pikemalt artiklis Taani valdused Eestis, Saaremaa ajalugu

16. sajandi lõpul ning 17. sajandi alguses oli Taani Läänemere piirkonnas suurvõimuks: kuningriik hõlmas Ojamaad, Skånet tänapäeva Lõuna-Rootsis, Hallandit ja Blekinget, lisaks Norra ja Schleswig-Holsteini hertsogkondi ning ka Saaremaad. Taani krooni alla kuulusid ka Fääri saared ja Island, millele lisandus ülemvõimu taotlus Gröönimaa üle.

Põhjamaade seitsmeaastase sõja lõpetanud Stettini rahulepingu tulemusena jäi Saaremaa Taani valdusse. Aastatel 1611–1613 toimunud Kalmari sõja käigus sooritasid rootslaste väed Saaremaa vastu kaks suuremat rüüsteretke. Taani-Rootsi sõja (1643–1645) tagajärjel kaotas Taani 1645. aastal sõlmitud Brömsebro rahulepinguga oma valdused Eestis. Taani võimu all kujunes Saaremaa aadlist kujunes omaette Saaremaa rüütelkond, kellele Taani kuningas kinnitas suured õigused, mistõttu nad korraldasid kohaliku elu juhtimist maapäeva ja maanõunike kaudu.

Vene-Rootsi sõda

 Pikemalt artiklis Vene-Rootsi sõda (1656–1658) ja Vallisaare vaherahu ning Kärde rahu

Aastatel 1656–1658 toimunud Rootsi-Moskoovia sõjas tungisid moskoviidid tungivad Eestimaale. Rüüstatati maa idaosasid, Tartu- ja Võrumaad, riivates ka Valga-, Pärnu- ja Virumaad. Tartu kapituleerus ja jäi Moskoovia valdusse kuni 1661. aastani, ehkki 1657. aastal püüdsid Rootsi väed Tartut vallutada. 1661. aastal sõlmitud Kärde rahu tühistas Vallisaare vaherahu ja taastas selle eelse Stolbovo rahuga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva suurvürstiriigi vahel.

 Pikemalt artiklis Teine Põhjasõda

Kronoloogia

"Kaart Rootsi, Taani ja Poola valdustest 1700. aastal".
Nicolas de Feri kaart aastast 1700.

• 1600–1629 – Rootsi-Poola sõjad Liivimaa pärast ja ülemvõimu pärast Baltikumis.
• Poola-Rootsi sõda (1600–1611)
• 1611–1613 – Rootsi ja Taani vaheline Kalmari sõda ja sõjategevus Saare-, Hiiu-, Muhu ja Läänemaal
• 1617–1618 – Poola-Rootsi sõda (1617–1618)
• 1621–1625 – Poola-Rootsi sõda (1621–1625)
• 1624 – Rootsi võimud viisid läbi ulatusliku maarevisjoni. Eesti rahvaarv oli vähenenud 100 000-le. Põles Tartu toomkirik, mis jäi sestpeale varemetesse.
• 1625 – Tartu langemisega rootslaste kätte lõppes Rzeczpospolita (Poola) valitsusaeg Lõuna-Eestis.
• 1626–1629 – Poola-Rootsi sõda (1626–1629)
  • 1629, 16. september – Rootsi ja Rzeczpospolita sõlmisid Altmargi vaherahu, kogu Eestimaa sai Rootsile.
• 1630 – Avati esimene gümnaasium Tartus (Tartu Akadeemiline gümnaasium).
• 1631 – Asutati Tallinna gümnaasium.
• 1631 – Tartus, Tartu ülikooli juures asutati esimene trükikoda Eestis.
• 1632–1656 – Tartu ülikooli esimene tegevusjärk (Academia Gustaviana).
• 1634 – Liivimaa Konsistoriaal- ja visitatsioonikorraldusega nõuti kihelkondade pastoritelt, et nad õpetaksid talupoegi katekismust lugema, s.o. etteloetud teksti pastori järele üteldes meelde jätma. Korraldust ei saadud täita, kuna pastorid ei osanud eesti keelt ja eestlaste hulgas ei olnud piisavalt kirjaoskajaid.
• 1636 – Haapsalus peeti viimane nõiaprotsess. Nõidumises süüdistati ühte Kastininal elavat naist, Kai Kruuskoppi. Arvati, et Kai käib mustaks kassiks moondununa naabri sahvrist toitu varastamas. 1640. aastal peeti Viru-Nigulas Pada mõisas nõiaprotsess Kongla Anni üle. Ajavahemikul 1520–1818 on 218 ülestähendust nõiasüüdistustest, mille tulemusena 65 isikut mõisteti surma.
• 1637 – Valmis Heinrich Stahli esimene eesti keele grammatika.
• 1638 – 1638. aasta adramaadrevisjon
• 1641 – Anti välja esimene teada olev eestikeelne aabits Joachim Jheringi poolt.
• 1643–1645 – Taani-Rootsi sõda
• 1645 – Brömsebro rahu, millega Taani loovutas Saaremaa Rootsile; juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Eestis.
• 1656–1658 – Vene-Rootsi sõda (1656–1658). Vene väed tungisid Liivimaale vallutades Tartu ja hõivates suure osa Ida-Eestist. Sõjategevus katkes Vallisaare vaherahuga.
• 1660 – Oliwa rahu Rootsi ja Rzeczpospolita vahel: Rzeczpospolita kuningas Jan II Kazimierz Waza loobus nõudest Rootsi troonile.
• 1660–1672 – Rootsi kuninga Karl XI eestkostel ja valitsuse toetusel kindlustusid baltisaksa privileegid. Kuningavõim tugevnes niivõrd, et senine seadusandlike õigustega Rootsi Riigipäev jäi vaid nõuandvaks organiks.
• 1661 – Kärde rahu, Rootsi ja Moskva tsaaririigi vahel, mis tühistas Vallisaare rahu, lõpetas Rootsi-Vene sõja ja taastas selle eelse Stolbovo rahuga määratletud piiri Rootsi kuningriigi ja Moskva tsaaririigi vahel.
• 1671 – Juriidiliselt fikseeriti pärisorjus ja sunnismaisus Liivimaal (keskvõim kinnitas Class Totti politseikorralduse).
• 1671 – lõpetati raekoja ehitus Narvas.
• 1675 – Ajakirjanduse algus Eestis; Tallinnas hakkas ilmuma nädalaleht “Ordinari Freytags Post-Zeitung”.
• 1679 – Soomerootslane Bengt Gottfried Forselius tuli välja uue ideega luua uus talurahva koolivõrk.
• 1680 – Suure mõisate reduktsiooni algus Baltikumis – taasriigistati valdav osa mõisaid.
• 1684–1688 – Tartu lähedal tegutses esimene eesti koolmeistrite kool, nn Forseliuse seminar.
• 1686–1687 – Piiblikonverentsid Võnnus ja Pilistveres. Lükati tagasi Bengt Gottfried Forseliuse idee õpetamise suhtes, olgugi et nende järgi oli kergem lugema õppida.
• 1686 – Ilmus Bengt Gottfried Forseliuse esimene eestikeelne aabitsi.
• 1687 – Algas laialdane talurahvakoolide asutamine.
• 1687 – 1687. aasta adramaadrevisjon
• 1690–1710 – Tartu ülikooli teine tegevusjärk (Academia Gustavo-Carolina, 1699–1710 Pärnus).
• 1693 – Liivimaa kindralkuberner Jacob Johann Hastferi korraldusega 4. oktoobrist 1693 fikseeriti Põhja-Liivimaa maakondade piirid arvestades rahvuslikke printsiipe, eraldades Pärnu maakonnast Salatsi, Väike-Salatsi, Ruhja, Härgmäe, Luke ja Valga ning ühendades nad Riia kohtukonnaga. Alūksne, Gulbene ja Läti osa Adseli kihelkonnast liideti Võnnu või Kokenhuseni maakohtukonda.
• 1693 – Johan Hornung avaldas ladinakeelse eesti keele grammatika ja pani kirja põhjaeesti kirjakeele reeglid, mida tuntakse vana kirjaviisi nime all ja mis oli kasutusel 19. sajandi keskpaigani.
• 1694 – Rootsi võimud piirasid Liivimaa aadli omavalitsust; Liivimaa maanõunike kolleegium saadeti laiali ja allutas maapäevad kindralkuberneri kontrollile. Johann Reinhold von Patkul ja ta kaaslased anti kohtu alla, mõisteti surma koos varanduse konfiskeerimisega.
• 1695 – Eesti rahvaarv oli suurenenud üle 350 000.
• 1695–1697 – Suur Nälg Eestis, suri 70 000–75 000 inimest – viiendik tolleaegsest eesti rahvastikust.
• 1695 – Karl XI andis uue korralduse talurahvakoolide loomiseks.
• 1696 – Liivimaa majandusreglemendi järgi ei tohtinud talumaid enam mõisastada ega talupoegi taludest välja tõsta, piirati mõisnike kodukariõigust.
• 1699 – Vene tsaar Peeter I, Poola kuningas ja Saksi kuurvürst August II ning Taani kuningas Frederik IV sõlmisid sõjalise liidu Rootsi kuninga Karl XII vastu.
• 1700–1710 – Põhjasõda Eesti territooriumil.

Vaata ka

• 16. sajand Eestis ja 18. sajand Eestis ning Eesti varauusaeg