Nõid

Nõiaks nimetavad paljud rahvad isikut, keda usutakse suutvat oma teadmiste, oskuste ning eriliste võimete või sidemete abil suutvat mõjutada maailma ja seda kontrollivaid jõude. Eri rahvaste usundid seletavad nõidade, šamaanide, manatarkade, võlurite, teadmameeste, posijate, ravitsejate, "meditsiinimeeste" jts võimete allikaid ja olemust erineval viisil.

Nõidust seostatakse tänapäeval enamjaolt ebausuga ning põhjendatakse uskumisega maagilistesse jõududesse ning nende inimliku mõjutamise võimalikkusse. Siiski nimetatakse tänapäevani nõidadeks ka inimesi, kes maarohtude ja muude alternatiivse meditsiini vahenditega inimesi ravivad.

Ristiusk suhtub nõidusesse taunivalt ning peab nõidade nõiavõimete allikaks tavaliselt ühendust saatanaga. Keskajal kasutati kristlikus Euroopas mitemsuguseid meetodid nõidade tuvastamiseks. Kuna nõidumine oli karistatav ilmaliku või kirikliku seadustiku alusel, peeti nõidade üle kohtuprotsesse (vt nõiajaht, nõiaprotsessid), mille süüdimõistva tulemuse korral nõidu sageli hukati. Eestis põletati esimene nõid väidetavalt 1588. aastal. Hukatud nõidade arvu hinnangud eri allikais kõiguvad väga laialt.

Muinasjuttude ning nendest mõjutatud ilukirjanduse, filmide jms põhjal on populaarkultuuris välja kujunenud ettekujutus nõiast, kes kannab teravatipulist kübarat, loeb salapäraseid nõiaraamatuid, keedab katlas nõiarohtusid ja lendab luua seljas ning kelle seltsilisteks on must kass, vares, öökull või kärnkonn. Head ja kurjad nõiad on mitmete populaarsete lasteraamatute peategelasteks.