Lydia Roots: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Resümee puudub
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{toimeta}}
'''Lydia Roots''' ([[1906]] [[Simferopol]] – [[1997]]) oli eesti ajaloolane.
'''Lydia Roots''' ([[22. aprill]] [[1906]], [[Krimm]] – [[16. märts]] [[1996]], [[Tallinn]]) oli Eesti ajaloolane.<ref name="ETBL">Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide</ref>

==Elulugu==
Lõpetas 1926 Leningradi Eesti Pedagoogilise Tehnikumi ja 1931 Leningradi Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi, oli 1935–38 Leningradi RÜ aspirantuuris; ajalookandidaat (1957, Moskva Ülikool), väitekiri "Шлезвиг-Голштейнский вопрос и европейские державы в 1863–1864". Töötas 1926–27 õpetajana Tomski kubermangu Koltsovka koolis, 1931–38 Leningradi Riikliku Ülikooli töölisfakulteedis; 1938–41 Tšuvaššia Pedagoogilise Instituudi üldajaloo kateedri vanemõpetaja, 1941–42 õpetaja Tatari ANSV-s, 1942–44 EKP KK parteiaktiivi kursuste lektor Mõškinos ja Jegorjevskis. 1944–46 TÜ marksismi-leninismi kateedri vanemõpetaja, 1946–58 üldajaloo kateedri vanemõpetaja, 1958–71 üldajaloo kateedri dotsent, 1951–63 ka kateedrijuhataja. Aastast 1971 pensionil.<ref name="ETBL" />


Roots oli Venemaa eestlane, kes õppis [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastatel]] Leningradi Pedagoogilises Instituudis ajalugu. Teise maailmasõja järel tuli ta Eestisse ning aitas koos [[Hilda Moosberg]]i, [[Viktor Maamägi|Viktor Maamäe]] ja teiste Venemaa eestlastest ajaloolastega Eesti ajalooteadust nõukogulikesse rööbastesse seada. Aastatel [[1950]]–[[1963]] oli ta [[Tartu Ülikool]]i üldajaloo kateedri juhataja, seejärel sealsamas õppejõud kuni [[1971]]. aastani, mil läks pensionile.
Roots oli Venemaa eestlane, kes õppis [[1920. aastad|1920.]] ja [[1930. aastad|1930. aastatel]] Leningradi Pedagoogilises Instituudis ajalugu. Teise maailmasõja järel tuli ta Eestisse ning aitas koos [[Hilda Moosberg]]i, [[Viktor Maamägi|Viktor Maamäe]] ja teiste Venemaa eestlastest ajaloolastega Eesti ajalooteadust nõukogulikesse rööbastesse seada. Aastatel [[1950]]–[[1963]] oli ta [[Tartu Ülikool]]i üldajaloo kateedri juhataja, seejärel sealsamas õppejõud kuni [[1971]]. aastani, mil läks pensionile.


1951. aastal oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i liige.
1951. aastal oli ta [[Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidium]]i liige.

==Teadustöö==
Uurimisvaldkond: sotsialistliku mõtte ja töölisliikumise ajalugu, Schleswig-Holsteini küsimus 1840–1864, rahvusvaheline olukord pärast II maailmasõda ja NSVL välispoliitika. 1956–63 "Skandinaavia kogumiku" peatoim, 1951–58 ENSV ÜN saadik. Üle 30 teadustrükise.<ref name="ETBL" />

==Viited==
{{viited}}

==Teoseid==
* Шлезвиг-Гольштинский вопрос и политика европейских держав в 1863/1864 годах. Тлн, 1957
* О шлезвиг-гольштинском вопросе в некоторых работах современных датских историков. // Skandinaavia kogumik VIII. Tallinn, 1964
* История Швеции (kaasautor). M, 1974
* Kommunistlikud ja töölisparteid. Lühiteatmik. Tallinn, 1989.

==Kirjandus==
* Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 46.


==Välislingid==
==Välislingid==
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=522174 Foto]
*[http://www.ra.ee/fotis/index.php?type=2&id=522174 Foto]


{{ETBL}}
{{DEFAULTSORT:Roots, Lydia}}

{{JÄRJESTA:Roots, Lydia}}
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Eesti ajaloolased]]
[[Kategooria:Sündinud 1906]]
[[Kategooria:Sündinud 1906]]
[[Kategooria:Surnud 1997]]
[[Kategooria:Surnud 1996]]

Redaktsioon: 26. juuli 2014, kell 23:11

Lydia Roots (22. aprill 1906, Krimm16. märts 1996, Tallinn) oli Eesti ajaloolane.[1]

Elulugu

Lõpetas 1926 Leningradi Eesti Pedagoogilise Tehnikumi ja 1931 Leningradi Herzeni-nimelise Pedagoogilise Instituudi, oli 1935–38 Leningradi RÜ aspirantuuris; ajalookandidaat (1957, Moskva Ülikool), väitekiri "Шлезвиг-Голштейнский вопрос и европейские державы в 1863–1864". Töötas 1926–27 õpetajana Tomski kubermangu Koltsovka koolis, 1931–38 Leningradi Riikliku Ülikooli töölisfakulteedis; 1938–41 Tšuvaššia Pedagoogilise Instituudi üldajaloo kateedri vanemõpetaja, 1941–42 õpetaja Tatari ANSV-s, 1942–44 EKP KK parteiaktiivi kursuste lektor Mõškinos ja Jegorjevskis. 1944–46 TÜ marksismi-leninismi kateedri vanemõpetaja, 1946–58 üldajaloo kateedri vanemõpetaja, 1958–71 üldajaloo kateedri dotsent, 1951–63 ka kateedrijuhataja. Aastast 1971 pensionil.[1]

Roots oli Venemaa eestlane, kes õppis 1920. ja 1930. aastatel Leningradi Pedagoogilises Instituudis ajalugu. Teise maailmasõja järel tuli ta Eestisse ning aitas koos Hilda Moosbergi, Viktor Maamäe ja teiste Venemaa eestlastest ajaloolastega Eesti ajalooteadust nõukogulikesse rööbastesse seada. Aastatel 19501963 oli ta Tartu Ülikooli üldajaloo kateedri juhataja, seejärel sealsamas õppejõud kuni 1971. aastani, mil läks pensionile.

1951. aastal oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige.

Teadustöö

Uurimisvaldkond: sotsialistliku mõtte ja töölisliikumise ajalugu, Schleswig-Holsteini küsimus 1840–1864, rahvusvaheline olukord pärast II maailmasõda ja NSVL välispoliitika. 1956–63 "Skandinaavia kogumiku" peatoim, 1951–58 ENSV ÜN saadik. Üle 30 teadustrükise.[1]

Viited

  1. 1,0 1,1 1,2 Eesti Teaduse Biograafiline Leksikon, 3. köide

Teoseid

  • Шлезвиг-Гольштинский вопрос и политика европейских держав в 1863/1864 годах. Тлн, 1957
  • О шлезвиг-гольштинском вопросе в некоторых работах современных датских историков. // Skandinaavia kogumik VIII. Tallinn, 1964
  • История Швеции (kaasautor). M, 1974
  • Kommunistlikud ja töölisparteid. Lühiteatmik. Tallinn, 1989.

Kirjandus

  • Tartu Riikliku Ülikooli õppe-teaduskoosseisu biobibliograafia nimestik 1944–1980. Trt, 1987, 46.

Välislingid

Käesolevas artiklis on kasutatud "Eesti teaduse biograafilise leksikoni" materjale.