Järvselja õppe- ja katsemetskond: erinevus redaktsioonide vahel
Kruusamägi (arutelu | kaastöö) P Kruusamägi teisaldas lehekülje Järvselja Õppe- ja katsemetskond pealkirja Järvselja õppe- ja katsemetskond alla |
P Valikulised grammatikaparandused. |
||
| 6. rida: | 6. rida: | ||
==Ajalugu== |
==Ajalugu== |
||
15. augustil 1920 asutati [[Tartu Ülikool]]i juurde metsaosakond. Koos sellega tekkis |
15. augustil 1920 asutati [[Tartu Ülikool]]i juurde metsaosakond. Koos sellega tekkis ka õppepraktikate läbiviimise vajadus. 13. aprillil 1921 kinnitati Vabariigi Valitsuse otsusega määramata ajaks Kastre-Peravalla metsad Tartu Ülikooli metsaosakonna õppebaasiks ja seda kohta hakati nimetama Tartu Ülikooli õppemetskonnaks. Õppemetskonna juhatajaks määrati [[Andres Mathiesen]]. Õppemetskonna asutamisel oli A. Mathieseni sõnul kaks põhieesmärki: korraldada üliõpilastele vastavaid õppepraktikume ja võimaldada õppejõududel korraldada katseid mitmesuguste metsanduslike probleemide uurimiseks. 1921. aastal oli metskonna pindala 6968 ha, millest metsa oli 4090 ha. |
||
Pärast |
Pärast ülikooliseaduse vastuvõtmist 18. juunil 1925 muutus õppemetskond Tartu Ülikooli omanduseks ja sai nimeks Tartu Ülikooli õppe- ja katsemetskond. |
||
1951. aastal läks Järvselja koos endise Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskonnaga üle äsja loodud [[Eesti Maaülikool|Eesti |
1951. aastal läks Järvselja koos endise Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskonnaga üle äsja loodud [[Eesti Maaülikool|Eesti Põllumajanduse Akadeemia]] koosseisu. 1953. aastal nimetati metskond ümber õppe- ja katsemetsamajandiks. 1962. aastal liideti metsamajandiga kolhoosi Nõmme maad, millega suurenes tunduvalt metsamajandi pindala. |
||
1993. aasta metsakorralduse järgi oli metsamajandi pindala 11 325 ha, millest metsamaad 6595 ha. Soodena oli arvel 3530 ha. |
1993. aasta metsakorralduse järgi oli metsamajandi pindala 11 325 ha, millest metsamaad 6595 ha. Soodena oli arvel 3530 ha. |
||
Üle kaheksakümneaastase ajalooga Järvselja Õppe- ja katsemetskond on |
Üle kaheksakümneaastase ajalooga Järvselja Õppe- ja katsemetskond on praegu sihtasutus, mille asutas 25. septembril 1997 Eesti Põllumajandusülikool. Metskond koosneb 18 katastriüksusest, mille pindala kokku on 10 539 ha ja millest 5966 ha on metsamaa. |
||
Hetkel koosneb metskond 18 katastriüksusest, millede pindala kokku on 10 539,0 ha ning millest 5966,1 ha on metsamaa. |
|||
== Õppepraktika == |
== Õppepraktika == |
||
1921. aasta |
1921. aasta mais saabusid esimesed 29 üliõpilast koos õppejõud A. Mathieseniga. Esimeseks praktikumiks oli 7 nädalat geodeesiat. Üliõpilased kaardistasid kokku 4600 ha. Järgmisel aastal viibis praktikal juba 66 üliõpilast. Siis toimusid lisaks geodeesiale ka metsakasvatuse ja metsatakseerimise praktikumid. Üliõpilased ööbisid 1912. aastal valminud jahilossis. |
||
Praegu võimaldab Järvselja majutada korraga sadakond tudengit. Praktikumid algavad mai keskel ning viimastel Maaülikooli tudengitel on praktikum juuli lõpus. Sealt edasi kasutavad Järvseljat oma praktikumideks Tartu Ülikooli tudengid. |
|||
==Välislingid== |
==Välislingid== |
||
Redaktsioon: 26. juuli 2014, kell 14:31
 | See artikkel vajab toimetamist. (November 2013) |
Järvselja õppe- ja katsemetskond asub Meeksi vallas Tartu maakonnas.
Ajalugu
15. augustil 1920 asutati Tartu Ülikooli juurde metsaosakond. Koos sellega tekkis ka õppepraktikate läbiviimise vajadus. 13. aprillil 1921 kinnitati Vabariigi Valitsuse otsusega määramata ajaks Kastre-Peravalla metsad Tartu Ülikooli metsaosakonna õppebaasiks ja seda kohta hakati nimetama Tartu Ülikooli õppemetskonnaks. Õppemetskonna juhatajaks määrati Andres Mathiesen. Õppemetskonna asutamisel oli A. Mathieseni sõnul kaks põhieesmärki: korraldada üliõpilastele vastavaid õppepraktikume ja võimaldada õppejõududel korraldada katseid mitmesuguste metsanduslike probleemide uurimiseks. 1921. aastal oli metskonna pindala 6968 ha, millest metsa oli 4090 ha.
Pärast ülikooliseaduse vastuvõtmist 18. juunil 1925 muutus õppemetskond Tartu Ülikooli omanduseks ja sai nimeks Tartu Ülikooli õppe- ja katsemetskond.
1951. aastal läks Järvselja koos endise Tartu Riikliku Ülikooli metsandusteaduskonnaga üle äsja loodud Eesti Põllumajanduse Akadeemia koosseisu. 1953. aastal nimetati metskond ümber õppe- ja katsemetsamajandiks. 1962. aastal liideti metsamajandiga kolhoosi Nõmme maad, millega suurenes tunduvalt metsamajandi pindala.
1993. aasta metsakorralduse järgi oli metsamajandi pindala 11 325 ha, millest metsamaad 6595 ha. Soodena oli arvel 3530 ha.
Üle kaheksakümneaastase ajalooga Järvselja Õppe- ja katsemetskond on praegu sihtasutus, mille asutas 25. septembril 1997 Eesti Põllumajandusülikool. Metskond koosneb 18 katastriüksusest, mille pindala kokku on 10 539 ha ja millest 5966 ha on metsamaa.
Õppepraktika
1921. aasta mais saabusid esimesed 29 üliõpilast koos õppejõud A. Mathieseniga. Esimeseks praktikumiks oli 7 nädalat geodeesiat. Üliõpilased kaardistasid kokku 4600 ha. Järgmisel aastal viibis praktikal juba 66 üliõpilast. Siis toimusid lisaks geodeesiale ka metsakasvatuse ja metsatakseerimise praktikumid. Üliõpilased ööbisid 1912. aastal valminud jahilossis.
Praegu võimaldab Järvselja majutada korraga sadakond tudengit. Praktikumid algavad mai keskel ning viimastel Maaülikooli tudengitel on praktikum juuli lõpus. Sealt edasi kasutavad Järvseljat oma praktikumideks Tartu Ülikooli tudengid.