B3-vitamiin: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
Mariina (arutelu | kaastöö)
24 052 muudatust
Resümee puudub
P Valikulised grammatikaparandused.
2. rida: 2. rida:


[[Pilt:Niacinstr.png|right|thumb|Niatsiini struktuurvalem]]
[[Pilt:Niacinstr.png|right|thumb|Niatsiini struktuurvalem]]
'''B<sub>3</sub>-vitamiin''' ehk '''niatsiin''' on [[ravimi geneeriline nimetus|geneeriline nimetus]] vitamiinse aktiivsusega '''nikotiinhappe''' ja '''nikotiinamiidi''' kohta.<ref>Litwack 2008:808</ref>B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka erineva struktuuriga orgaanilised [[biomolekul]]id ja eksogeensed [[mikrotoitaine]]d kui ka endogeensed metaboliidid ja keemilised ühendid mis evivad B<sub>3</sub>-vitamiinilaadset toimet. B<sub>3</sub>-vitamiin loetakse [[B-rühma vitamiinid|B-rühma]] [[vitamiinid]]e rühma ja ta on mikrokogustes igapäevaselt vajalik valdava enamiku [[organism]]ide mitmete bioloogiliste ja füsioloogiliste protsesside normaalseks toimiseks. B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka tunnustatud [[söödalisandid]] ning [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]]. B<sub>3</sub>-vitamiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid. Paljude organismide mikrofloora sünteesib teatud koguses B<sub>3</sub>-vitamiini kuid peetakse siiski oluliseks selle saamist ka toiduga.<ref>ORLANDO OLCESE, P. B. PEARSON ja PATRICIA SPARKS, [http://jn.nutrition.org/content/39/1/93.full.pdf INTESTINAL SYNTHESIS OF NIACIN AND THE METABOLIC INTERRELATIONSHIP OF TEYPTOPHAN AND NIACIN IN THE RABBIT''] , 1949, Veebiversioon (vaadatud 10.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
'''B<sub>3</sub>-vitamiin''' ehk '''niatsiin''' on [[ravimi geneeriline nimetus|geneeriline nimetus]] vitamiinse aktiivsusega '''nikotiinhappe''' ja '''nikotiinamiidi''' kohta.<ref>Litwack 2008:808</ref>B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka erineva struktuuriga orgaanilised [[biomolekul]]id ja eksogeensed [[mikrotoitaine]]d kui ka endogeensed metaboliidid ja keemilised ühendid mis evivad B<sub>3</sub>-vitamiinilaadset toimet. B<sub>3</sub>-vitamiin loetakse [[B-rühma vitamiinid|B-rühma]] [[vitamiinid]]e rühma ja ta on mikrokogustes igapäevaselt vajalik valdava enamiku [[organism]]ide mitmete bioloogiliste ja füsioloogiliste protsesside normaalseks toimiseks. B<sub>3</sub>-vitamiinid on ka tunnustatud [[söödalisandid]] ning [[ravimpreparaat|ravimpreparaadid]]. B<sub>3</sub>-vitamiini täielik puudumine (ka [[bioaktiivsus]]e minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid. Paljude organismide mikrofloora sünteesib teatud koguses B<sub>3</sub>-vitamiini, kuid peetakse siiski oluliseks selle saamist ka toiduga.<ref>ORLANDO OLCESE, P. B. PEARSON ja PATRICIA SPARKS, [http://jn.nutrition.org/content/39/1/93.full.pdf INTESTINAL SYNTHESIS OF NIACIN AND THE METABOLIC INTERRELATIONSHIP OF TEYPTOPHAN AND NIACIN IN THE RABBIT''] , 1949, Veebiversioon (vaadatud 10.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>


==Nomenklatuur ja süstemaatika==
==Nomenklatuur ja süstemaatika==
16. rida: 16. rida:


=== Vananenud terminid ===
=== Vananenud terminid ===
*''Antipellagra vitamiin'', ''PP vitamiin'', ''antipellagra faktor''.
*''Antipellagra vitamiin'', ''PP vitamiin'', ''antipellagra faktor''.


Nikotiinamiid on [[koensüüm]]ide [[nikotiinamiidadeniindinukleotiid|NAD]] ja [[Nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat|NADP]] reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks).
Nikotiinamiid on [[koensüüm]]ide [[nikotiinamiidadeniindinukleotiid|NAD]] ja [[Nikotiinamiidadeniindinukleotiidfosfaat|NADP]] reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks).
23. rida: 23. rida:
===Inimene===
===Inimene===
==Saamine==
==Saamine==
Toidus on mõlemad [[püridiin]]i [[derivaat|derivaadid]]<ref>Fox,McSweeney 1998:279</ref> [[koensüümid]]ena. Need [[hüdrolüüs]]itakse [[seedekulgla]]s. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin, mis imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa [[difusioon]]i teel.
Toidus on mõlemad [[püridiin]]i [[derivaat|derivaadid]]<ref>Fox,McSweeney 1998:279</ref> [[koensüümid]]ena. Need [[hüdrolüüs]]itakse [[seedekulgla]]s. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin; need imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa [[difusioon]]i teel.


Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks.
Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks.
58. rida: 58. rida:
Kestev defitsiit tekitab [[pellagra]], mida iseloomustab [[dermatiit]], [[diarröa]] ja [[dementsus]] (nõdrameelsus).
Kestev defitsiit tekitab [[pellagra]], mida iseloomustab [[dermatiit]], [[diarröa]] ja [[dementsus]] (nõdrameelsus).
----
----
Tema funktisonaalset taset hinnatakse [[erütrotsüüt]]ide NAD sisalduse määramise kaudu.
Tema funktsionaalset taset hinnatakse [[erütrotsüüt]]ide NAD sisalduse määramise kaudu.


==Manustamine==
==Manustamine==
67. rida: 67. rida:
Manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, stressi, dermatiidi, akne, peavalude, neuriitide, diabeedi jt haiguste korral.
Manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, stressi, dermatiidi, akne, peavalude, neuriitide, diabeedi jt haiguste korral.


Toksilisust normaalsel tarbimisel pole. Päevane ohutu totaalkogus '''korduval''' manustamisel nikotiinhappel 100 mg, nikotiinamiidil 250mg; '''ühekordsel''' manustamisel vastavalt 150mg ja 400mg.
Toksilisust normaalsel tarbimisel pole. Päevane ohutu üldkogus '''korduval''' manustamisel nikotiinhappel 100 mg, nikotiinamiidil 250 mg; '''ühekordsel''' manustamisel vastavalt 150 mg ja 400 mg.


Niatsiini väga suuri annuseid on kasutatud [[hüperlipoproteineemia]]te ravis.
Niatsiini väga suuri annuseid on kasutatud [[hüperlipoproteineemia]]te ravis.
83. rida: 83. rida:


==Kassid==
==Kassid==
[[Kass]]ide seede-elundkond ei oma biovõimekust [[aminohape|aminohappe]] [[trüptofaan]]i [[biomuundus]]eks niatsiiniks.<ref>''[http://maxshouse.com/feline_nutrition.htm Feline Nutrition''] Max's House Animal Rescue Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>
[[Kass]]ide seedeelundkonnal ei ole biovõimekust [[aminohape|aminohappe]] [[trüptofaan]]i [[biomuundus]]eks niatsiiniks.<ref>''[http://maxshouse.com/feline_nutrition.htm Feline Nutrition''] Max's House Animal Rescue Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)<small> (inglise keeles)</small></ref>


==Avastamine==
==Avastamine==
Avastati seoses [[koer]]tel tekkinud ''musta-keele'' haigusega, mille põhjuseks peeti niatsiini defitsiiti.<ref>Litwack 2008:814</ref>
Avastati seoses [[koer]]tel tekkinud ''musta-keele'' haigusega, mille põhjuseks peeti niatsiinidefitsiiti.<ref>Litwack 2008:814</ref>
*[[1867]]. aastal valmistas saksa keemik C.Huber [[nikotiin]]i töötlemise tulemusel aine, keemilise valemiga C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>NO<sub>2</sub>(nikotiinhape).<ref>David R. Dalton, "Foundations of Organic Chemistry: Unity and Diversity of Structures, Pathways, and Reactions", Wiley; 1 ed, 2011, ISBN 978-0470479087, [http://books.google.ee/books?id=2rxFRgp57_0C&pg=PA1264&dq=C.Huber+and+nicotinic+acid&hl=et&sa=X&ei=DK8LUu-3OozCswbMq4GADA&ved=0CEIQ6AEwAzgK#v=onepage&q=C.Huber%20and%20nicotinic%20acid&f=false Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)]</ref>
*[[1867]]. aastal valmistas saksa keemik C.Huber [[nikotiin]]i töötlemise tulemusel aine, keemilise valemiga C<sub>6</sub>H<sub>5</sub>NO<sub>2</sub>(nikotiinhape).<ref>David R. Dalton, "Foundations of Organic Chemistry: Unity and Diversity of Structures, Pathways, and Reactions", Wiley; 1 ed, 2011, ISBN 978-0470479087, [http://books.google.ee/books?id=2rxFRgp57_0C&pg=PA1264&dq=C.Huber+and+nicotinic+acid&hl=et&sa=X&ei=DK8LUu-3OozCswbMq4GADA&ved=0CEIQ6AEwAzgK#v=onepage&q=C.Huber%20and%20nicotinic%20acid&f=false Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)]</ref>
<ref>C. Huber, "Vorläufige Mittheilung", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft, Volume 3, Issue 2, page 849, Juli–Dezember [[1870]].</ref>
<ref>C. Huber, "Vorläufige Mittheilung", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft, Volume 3, Issue 2, page 849, Juli–Dezember [[1870]].</ref>
* [[1873]]. aastal uuris [[Hugo Weidel]] nikotiini. Teda loetakse niatsiini esmakirjeldajaks.<ref>[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx]</ref>
* [[1873]]. aastal uuris [[Hugo Weidel]] nikotiini. Teda loetakse niatsiini esmakirjeldajaks.<ref>[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx]</ref>
* [[Kazimierz Funk]] arvas enda poolt [[riisklii]]dest keemiliselt sünteesitud ained, millede esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud [[Suzuki]],U., [[Shimamura]],U. ja [[Odake]], S. (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga [[amiinid]]e klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti nikotiinhapeteks (ingl k ''m-Pyridin-karbonsäure'').<ref>Funk, lk 6,35, 1914</ref>
* [[Kazimierz Funk]] arvas enda poolt [[riisklii|riisiklii]]dest keemiliselt sünteesitud ained, mille esinemist looduslikes toitainetes olid esimesena tõestanud [[Suzuki]],U., [[Shimamura]],U. ja [[Odake]], S. (samuti riisikliidest), orgaanilise päritoluga [[amiinid]]e klassi kuuluvateks aineteks, arvatavasti nikotiinhapeteks (ingl k ''m-Pyridin-karbonsäure'').<ref>Funk, lk 6,35, 1914</ref>
* [[1937]]. aastal avastas [[Conrad Arnold Elvehjem]] [[biomolekul]]i, mis hiljem nimetati niatsiiniks.
* [[1937]]. aastal avastas [[Conrad Arnold Elvehjem]] [[biomolekul]]i, mis hiljem nimetati niatsiiniks.


102. rida: 102. rida:


== Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid ==
== Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid ==
*[[Casimir Funk]], ''[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'']. [[Wiesbaden: J.F. Bergmann]], ([[1914]]). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small> (saksa keeles)</small>
*[[Casimir Funk]], ''[http://archive.org/details/dievitamineihreb00funk Die Vitamine, ihre Bedeutung für die Physiologie und Pathologie : mit besonderer Berücksichtigung der Avitaminosen: (Beriberi, Skorbut, Pellagra, Rachitis): Anhang: Die Wachstumsubstanz und das Krebsproblem'']. [[Wiesbaden: J.F. Bergmann]], ([[1914]]). Veebiversioon (vaadatud 25.05.2013) <small>(saksa keeles)</small>''
*[[Patrick F. Fox]], [[Paul L. H. McSweeney]], ''[http://books.google.ee/books?id=6Q8mX8DsDe4C&pg=PA279&dq=niacin+as+photographic+chemical&hl=et&sa=X&ei=zZesUaK4F67a0QWiyICwDg&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=niacin%20as%20photographic%20chemical&f=false Dairy Chemistry and Biochemistry''], Thomson Science, 1998, ISBN 0-412-72000-0. Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>
*[[Patrick F. Fox]], [[Paul L. H. McSweeney]], ''[http://books.google.ee/books?id=6Q8mX8DsDe4C&pg=PA279&dq=niacin+as+photographic+chemical&hl=et&sa=X&ei=zZesUaK4F67a0QWiyICwDg&ved=0CDMQ6AEwAQ#v=onepage&q=niacin%20as%20photographic%20chemical&f=false Dairy Chemistry and Biochemistry''], Thomson Science, 1998, ISBN 0-412-72000-0. Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>
*[[Gerald Litwack]], ''[http://books.google.ee/books?id=Jre-MFhH8V0C&pg=PA818&lpg=PA818&dq=molecularity+of+vitamins&source=bl&ots=lGLB4niYsT&sig=LzkJO5SPgJccFtVP1t-ogp_mB2s&hl=et&sa=X&ei=wZ-hUbPYGJKa0AXk4ICoAg&ved=0CGkQ6AEwCA#v=onepage&q=molecularity%20of%20vitamins&f=false Human Biochemistry and Disease''], Academic Press, 1 ed, 2008, Elsevier, ISBN 978-0-12-452815-4 Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>
*[[Gerald Litwack]], ''[http://books.google.ee/books?id=Jre-MFhH8V0C&pg=PA818&lpg=PA818&dq=molecularity+of+vitamins&source=bl&ots=lGLB4niYsT&sig=LzkJO5SPgJccFtVP1t-ogp_mB2s&hl=et&sa=X&ei=wZ-hUbPYGJKa0AXk4ICoAg&ved=0CGkQ6AEwCA#v=onepage&q=molecularity%20of%20vitamins&f=false Human Biochemistry and Disease''], Academic Press, 1 ed, 2008, Elsevier, ISBN 978-0-12-452815-4 Google'i raamat (vaadatud 03.06.2013)<small> (inglise keeles)</small>
*[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx sissekanne saidil http://www.news-medical.net/ (vaadatud (03.06.2013)]
*[http://www.news-medical.net/health/Niacin-History.aspx sissekanne saidil http://www.news-medical.net/ (vaadatud (03.06.2013)]


== Lisalugemist ==
== Lisalugemist ==

Redaktsioon: 24. juuli 2014, kell 18:58


Niatsiini struktuurvalem

B3-vitamiin ehk niatsiin on geneeriline nimetus vitamiinse aktiivsusega nikotiinhappe ja nikotiinamiidi kohta.[1]B3-vitamiinid on ka erineva struktuuriga orgaanilised biomolekulid ja eksogeensed mikrotoitained kui ka endogeensed metaboliidid ja keemilised ühendid mis evivad B3-vitamiinilaadset toimet. B3-vitamiin loetakse B-rühma vitamiinide rühma ja ta on mikrokogustes igapäevaselt vajalik valdava enamiku organismide mitmete bioloogiliste ja füsioloogiliste protsesside normaalseks toimiseks. B3-vitamiinid on ka tunnustatud söödalisandid ning ravimpreparaadid. B3-vitamiini täielik puudumine (ka bioaktiivsuse minetanuna) toidus või kestev defitsiit võib organismile kahjulik ning koguni ohtlik olla, põhjustades haiguslikke seisundeid. Paljude organismide mikrofloora sünteesib teatud koguses B3-vitamiini, kuid peetakse siiski oluliseks selle saamist ka toiduga.[2]

Nomenklatuur ja süstemaatika

  • IUPAC nimetus – Pyridine-3-carboxylic acid.

Farmakoterapeutiline rühm

Vananenud terminid

  • Antipellagra vitamiin, PP vitamiin, antipellagra faktor.

Nikotiinamiid on koensüümide NAD ja NADP reaktiivseks osaks (bioaktiivsuse realiseerimiseks).

Biokeemilised indiviidid

Inimene

Saamine

Toidus on mõlemad püridiini derivaadid[4] koensüümidena. Need hüdrolüüsitakse seedekulglas. Vabaneb nikotiinhape/nikotiinamiid, aga ka toidus olev vähene vaba niatsiin; need imenduvad maost ja peensoolest põhiliselt lihtsa difusiooni teel.

Imendunud niatsiin viiakse verega kudedesse, samuti salvestub seda vähesel määral maksas. Koerakkudes kasutatakse nikotiinhape ja -amiid NAD ja NADP sünteesiks.

Imendumist pärsivad liigne alkohol, tärklis, kohv.

Vitamiini allikad on maks, munad, piim, kaunviljad.

Seda sünteesitakse ka organismis trüptofaanist. See süntees vajab aga ka tiamiini, riboflaviini ja püridoksiini ning toimub alles siis, kui trüptofaani vajadus valkude ja peptiidide sünteesiks on rahuldatud.

Biofunktsioonid

Tema roll realiseerub läbi koensüümsete vormide, mida vajavad paljud redoksprotsesside ensüümid:

Teda on vaja närvikoe ja naha normaalseks arenguks.

Defitsiit

Defitsiidi korral on häiritud nii kataboolsed protsessid kui ka redutseerivad sünteesid.

Normaalselt defitsiiti ei teki juba sellepärast, et inimorganism suudab teda ka ise sünteesida. Küll aga tekib kergesti alkoholismi, seedetrakti krooniliste haiguste puhul ja tingimustes, kus toidus on kestvalt ja ülekaalukalt teraviljad.

Defitsiidi esmatunnused:

Kestev defitsiit tekitab pellagra, mida iseloomustab dermatiit, diarröa ja dementsus (nõdrameelsus).

Tema funktsionaalset taset hinnatakse erütrotsüütide NAD sisalduse määramise kaudu.

Manustamine

RDA:

  • meestel 16–20 mg
  • naistel 14–17 mg

Manustamine võib olla ravi ühe komponendina efektiivne alkoholismi, stressi, dermatiidi, akne, peavalude, neuriitide, diabeedi jt haiguste korral.

Toksilisust normaalsel tarbimisel pole. Päevane ohutu üldkogus korduval manustamisel nikotiinhappel 100 mg, nikotiinamiidil 250 mg; ühekordsel manustamisel vastavalt 150 mg ja 400 mg.

Niatsiini väga suuri annuseid on kasutatud hüperlipoproteineemiate ravis.

Nikotiinhappe megadooside kestev manustamine võib põhjustada arütmiat, hüpertensiooni, hüperglükeemiat, peptilist haavandit.

Kliiniline meditsiin

 Pikemalt artiklis Pellagra

RHK – 10 liigitab niatsiinivaeguse avitaminoosi jaotisse Toitumusvaeguse muud liigid E 52 – niatsiinivaegus (pellagra).


Kasutamine

Meditsiinis

  • 1955. aastal avastas Hoffer koos kolleegidega, et suurtes kogustes niatsiin alandab kolesterooli.[5]

Kassid

Kasside seedeelundkonnal ei ole biovõimekust aminohappe trüptofaani biomuunduseks niatsiiniks.[6]

Avastamine

Avastati seoses koertel tekkinud musta-keele haigusega, mille põhjuseks peeti niatsiinidefitsiiti.[7]

  • 1867. aastal valmistas saksa keemik C.Huber nikotiini töötlemise tulemusel aine, keemilise valemiga C6H5NO2(nikotiinhape).[8]

[9]

Vaata ka

Viited

  1. ↑ Litwack 2008:808
  2. ↑ ORLANDO OLCESE, P. B. PEARSON ja PATRICIA SPARKS, INTESTINAL SYNTHESIS OF NIACIN AND THE METABOLIC INTERRELATIONSHIP OF TEYPTOPHAN AND NIACIN IN THE RABBIT , 1949, Veebiversioon (vaadatud 10.09.2013) (inglise keeles)
  3. ↑ Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013)
  4. ↑ Fox,McSweeney 1998:279
  5. ↑ Frances Rachel Frankenburg Vitamin Discoveries and Disasters: History, Science, and Controversies, History, Scinece and Controversies, Greenwood Publishing Group, lk 55, 2009, ISBN 978 0 313 35475 5 Google'i raamat (vaadatud 09.09.2013) (inglise keeles)
  6. ↑ Feline Nutrition Max's House Animal Rescue Veebiversioon (vaadatud 09.09.2013) (inglise keeles)
  7. ↑ Litwack 2008:814
  8. ↑ David R. Dalton, "Foundations of Organic Chemistry: Unity and Diversity of Structures, Pathways, and Reactions", Wiley; 1 ed, 2011, ISBN 978-0470479087, Google'i raamatu osaline veebiversioon (vaadatud 14.06.2013)
  9. ↑ C. Huber, "Vorläufige Mittheilung", Berichte der deutschen chemischen Gesellschaft, Volume 3, Issue 2, page 849, Juli–Dezember 1870.
  10. ↑ [1]
  11. ↑ Funk, lk 6,35, 1914

Kasutatud publikatsioonid ja veebiversioonid

Lisalugemist

THE ISOLATION AND IDENTIFICATION OF THE ANTI-BLACK TONGUE FACTOR, J. Biol. Chem. 1938, 123:137-149, (vaadatud 03.06.2013) (inglise keeles)

Välisallikad

  • B3-vitamiin Sissekanne saidil (vaadatud 03.06.2013) (inglise keeles)
Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=B3-vitamiin&oldid=3953888"