Grafiti: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
eraldu rub Eesti tarbeks
Resümee puudub
1. rida: 1. rida:
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}
{{ToimetaAeg|kuu=mai|aasta=2007}}
[[Pilt:03-05-2014 - Graffiti below a railway bridge - Frankfurt Main - Germany - 02.jpg|pisi|Grafiti Saksamaal [[Frankfurt]]is.]]

⚫
[[Pilt:Tartu jalgrattagräfiti Kaarsillal, tundmatu autor, 3. august 2012.jpg|pisi|Grafitikunstnike seas on levinud logode modifitseerimine ja remiksimine. [[Tartu]] kui jalgrattalinna teemaline grafiti [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsillal]] jätkab [[New York|New Yorgi]] logo "[[I Love NY]]" ainetel loodud logode traditsioone.]]
[[Pilt:Wall of Fame Katwijk.jpg|pisi|Grafiti Hollandis [[Katwijk]]is]]
⚫
[[Pilt:Graffiti Tallinna vanalinnas Lühikeses jalas, 8. august 2011.jpg|pisi|Sõnamänguline grafiti viitab [[René Magritte]]'i maalile "Piltide reetlikkus", millel on kiri "See ei ole piip". Tallinna vanalinn, suvi 2011.]]
⚫
[[Pilt:Grafiti Tartu Toomkiriku lõunatornis (1828), 7. juuli 2011.jpg|pisi|Ligi kahe sajandi vanune (1828) grafiti [[Tartu Toomkirik]]u lõunatornis, suvi 2011.]]
'''Grafiti''' (eesti keeles on pakutud ka sõna '''kriipamine''') on [[pilt]]ide või [[tekst]]ide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka [[vandalism]]iks.
'''Grafiti''' (eesti keeles on pakutud ka sõna '''kriipamine''') on [[pilt]]ide või [[tekst]]ide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka [[vandalism]]iks.


Grafititeos on '''grafiito''' ehk '''grafiti'''.
Grafititeos on '''grafiito''' ehk '''grafiti'''.


Grafiti võib kitsamalt viidata ka suurele lahtise käega tehtud aerosool- või muude ilmastikukindlate värvidega teosele ning sellisel juhul vastandub see ''stencil''-le ehk [[šabloonkunst]]ile.<ref name="Potentsiaal">[[Robert Hein]]: [http://www.ohtuleht.ee/536961/tanavakunst-eestis-potentsiaali-on-tohutult-arenemisruumi-veel-piisavalt Tänavakunst Eestis: "Potentsiaali on tohutult, arenemisruumi veel piisavalt!"] Õhtuleht, 13. august 2013</ref>

== Ajalugu ==
⚫
[[Pilt:Grafiti Tartu Toomkiriku lõunatornis (1828), 7. juuli 2011.jpg|pisi|left|Ligi kahe sajandi vanune (1828) grafiti [[Tartu Toomkirik]]u lõunatornis, suvi 2011.]]
Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni ning jõuavad tänapäeva seina- või monumentaalmaali ajaloo kaudu. Tavaliselt ei peeta neid siiski grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.
Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni ning jõuavad tänapäeva seina- või monumentaalmaali ajaloo kaudu. Tavaliselt ei peeta neid siiski grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.


⚫
[[Pilt:Graffiti Tallinna vanalinnas Lühikeses jalas, 8. august 2011.jpg|pisi|Sõnamänguline grafiti viitab [[René Magritte]]'i maalile "Piltide reetlikkus", millel on kiri "See ei ole piip". Tallinna vanalinn, suvi 2011.]]
Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] 1960.–70. aastaid, mil noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (''a la'' "Mati oli siin" – nn ''tag''-grafiti). Üks esimesi laiemalt tuntud grafiti viljelejaid on [[TAKI 183]]. Tegemist oli [[New York|New Yorgis]] kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.
Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse [[Ameerika Ühendriigid|USA-s]] 1960.–70. aastaid, mil noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (''a la'' "Mati oli siin" – nn ''tag''-grafiti). Üks esimesi laiemalt tuntud grafiti viljelejaid on [[TAKI 183]]. Tegemist oli [[New York|New Yorgis]] kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.


21. rida: 24. rida:


==Grafiti Eestis==
==Grafiti Eestis==
[[Pilt:Graffiti in Tartu 03.JPG|pisi|[[Edward von Lõngus]]e "Kannahabe ja nõiakütt" [[Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskond|Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna]] hoone juures [[Riigikohus|Riigikohtu]] vastas.]]
{{Vaata| Grafiti Eestis}}
{{Vaata| Grafiti Eestis}}


Eesti grafitikunsti esimeseks tegijaks peetakse [[Ülo Kiple]]t, kes suutis suure osa [[Tallinn]]a ja [[Tartu]] linna seintest, plankudest ja isegi tänava äärekividest täis kirjutada oma manifesti "[[Haiguste ravi]]. Kontrollitud...".
Eesti grafitikunsti esimeseks tegijaks peetakse [[Ülo Kiple]]t, kes suutis suure osa [[Tallinn]]a ja [[Tartu]] linna seintest, plankudest ja isegi tänava äärekividest täis kirjutada oma manifesti "[[Haiguste ravi]]. Kontrollitud...".

Alates 2010. aastast korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali "[[Stencibility]]". 2013. aastal alustai Pärnus festivaliga "[[Sõnum seinal]]".

Eesti tänavakunsti iseloomustamisel on välja toodud, et Tallinnas tõuseb pigem esile lahtise käega tehtud kiire grafiti ning Tartus šabloonkunst, mis vajab tegemiseks rohkem aega.<ref name="Potentsiaal" />

Üheks Eesti tuntuimaks tänavakunstnikuks on [[Edward von Lõngus]].


==Galerii==
==Galerii==
<gallery>
<gallery>
Pilt:Paldiski 2006-1.jpg|Grafiti [[Paldiski]]s.
Paldiski 2006-1.jpg|Grafiti [[Paldiski]] linnas.
Pilt:Abandoned aircraft museum at Khodynka airdrome (7721083396).jpg|[[Mi-6]]直升機上的塗鴉噴漆
Abandoned aircraft museum at Khodynka airdrome (7721083396).jpg|Grafitiga kaetud [[Mi-6]] mahajäetud sõjaväe helikopter.
Pilt:Klottersanering i Stockholm.jpg|Grafiti eemaldamine [[Stockholm]]is.
Klottersanering i Stockholm.jpg|Grafiti eemaldamine [[Stockholm]]is.
Pilt:Banksy lovers.jpg|Grafiti [[Bristol]]is. Autor [[Banksy]].
Banksy lovers.jpg|Grafiti [[Bristol]]is. Autor [[Banksy]].
Pilt:Graffiti in Tartu railway station.JPG|Grafiti [[Tartu raudteejaam]]as.
Graffiti in Tartu railway station.JPG|Grafiti [[Tartu raudteejaam]]as.
Graffiti in Tartu 04.JPG|[[Stencibility]] festivali käigus loodud grafiti [[Senffi trepid|Senffi trepide]] ääres Tartus.
⚫
Pilt:Tartu jalgrattagräfiti Kaarsillal, tundmatu autor, 3. august 2012.jpg|Grafitikunstnike seas on levinud logode modifitseerimine ja remiksimine. [[Tartu]] kui jalgrattalinna teemaline grafiti [[Kaarsild (Tartu)|Kaarsillal]] jätkab [[New York|New Yorgi]] logo "[[I Love NY]]" ainetel loodud logode traditsioone.
Raekoja plats-001.JPG|Näide päevakajalise teema kajastamisest tänavakunstis.
Graffiti in Tartu 02.JPG|Grafiti Tartus [[Näituse tänav (Tartu)|Näituse tänaval]].
</gallery>
</gallery>


Redaktsioon: 23. juuli 2014, kell 21:15

Grafiti Saksamaal Frankfurtis.
Grafitikunstnike seas on levinud logode modifitseerimine ja remiksimine. Tartu kui jalgrattalinna teemaline grafiti Kaarsillal jätkab New Yorgi logo "I Love NY" ainetel loodud logode traditsioone.

Grafiti (eesti keeles on pakutud ka sõna kriipamine) on piltide või tekstide kujutamine seintel või muudel pindadel tavaliselt avalikus ruumis. Tavaliselt tehakse grafitit ilma pinna omaniku loata, mistõttu seda võib pidada ka vandalismiks.

Grafititeos on grafiito ehk grafiti.

Grafiti võib kitsamalt viidata ka suurele lahtise käega tehtud aerosool- või muude ilmastikukindlate värvidega teosele ning sellisel juhul vastandub see stencil-le ehk šabloonkunstile.[1]

Ajalugu

Ligi kahe sajandi vanune (1828) grafiti Tartu Toomkiriku lõunatornis, suvi 2011.

Lihtsakujuline grafiti, näiteks oma nimetähtede kritseldamine, aga ka roppuste kirjutamine või karikatuursed kujutised on pärit juba antiikkultuuridest. Grafiti kui kunstiliigi juured ulatuvad vanimate koopamaalinguteni ning jõuavad tänapäeva seina- või monumentaalmaali ajaloo kaudu. Tavaliselt ei peeta neid siiski grafiti otsesteks eellasteks, sest vaatamata sotsiaalsele või poliitilisele sõnumile, mida avalikus ruumis eksponeeritud teosed sageli kannavad, valmistati neid üldjuhul omaniku loal.

Sõnamänguline grafiti viitab René Magritte'i maalile "Piltide reetlikkus", millel on kiri "See ei ole piip". Tallinna vanalinn, suvi 2011.

Tänapäevase grafiti algusajaks peetakse USA-s 1960.–70. aastaid, mil noored hakkasid oma poliitilisi (tavaliselt riigivastaseid) sõnumeid seintele kirjutama. Samaaegselt hakkasid jõugud ka oma territooriumi märgistama (a la "Mati oli siin" – nn tag-grafiti). Üks esimesi laiemalt tuntud grafiti viljelejaid on TAKI 183. Tegemist oli New Yorgis kullerina töötava noormehega, kes hakkas oma käike linnas märgistama, kirjutades seintele oma nime.

1970. aastate alguseks oli oma nime kritseldajaid palju ning tekkis vajadus nime esile tuua. See põhjustas grafiti muutumise kalligraafilisemaks, grafititegijad võtsid kasutusele mitmesuguseid kirjastiile. Sellest arenesid välja eri grafitistiilid, nagu throw-up, piece, wildstyle, stencil (šablooni abil tehtud grafiti), mural (tervet seina kattev grafiti) jm.

Lisaks kunstiliigina käsitlemisele võimaldab ajalooline grafiti saada informatsiooni ühiskonnas valitsenud meeleoludest ning üldisemalt ühiskonna korraldusest ja ülesehitusest. Näiteks on Antiik-Rooma grafitite põhjal tehtud järeldusi lihtrahva kirjaoskuse leviku kohta.

Territooriumi märgistamise ja muude otseste sotsiaalsete funktsioonide kõrval võib tänapäeva grafiti kanda ka poliitilist ja sotsiaalset sõnumit[2], mängida kunstiajalooliste viidetega ning olla sellisena lausa filosoofiline.

Viimastel aastakümnetel on n-ö ametliku kunstikorralduse suhtumine grafitisse muutunud ning grafiti on hakanud jõudma tunnustatud kunstiliikide hulka nii mujal maailmas kui ka Eestis. Nii korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali Stencibility, Tartu noore kunsti oksjonile on pandud tänavakunstnike Müra2000, MinaJaLydia ning Edward von Lõnguse teoseid, ja originaalšabloone on ostnud Tartu kunstimuuseum.[3]

Grafiti Eestis

Edward von Lõnguse "Kannahabe ja nõiakütt" Tartu Ülikooli sotsiaalteaduskonna hoone juures Riigikohtu vastas.
 Pikemalt artiklis Grafiti Eestis

Eesti grafitikunsti esimeseks tegijaks peetakse Ülo Kiplet, kes suutis suure osa Tallinna ja Tartu linna seintest, plankudest ja isegi tänava äärekividest täis kirjutada oma manifesti "Haiguste ravi. Kontrollitud...".

Alates 2010. aastast korraldatakse Tartus tänavakunstifestivali "Stencibility". 2013. aastal alustai Pärnus festivaliga "Sõnum seinal".

Eesti tänavakunsti iseloomustamisel on välja toodud, et Tallinnas tõuseb pigem esile lahtise käega tehtud kiire grafiti ning Tartus šabloonkunst, mis vajab tegemiseks rohkem aega.[1]

Üheks Eesti tuntuimaks tänavakunstnikuks on Edward von Lõngus.

Galerii

Vaata ka

Viited

  1. ↑ 1,0 1,1 Robert Hein: Tänavakunst Eestis: "Potentsiaali on tohutult, arenemisruumi veel piisavalt!" Õhtuleht, 13. august 2013
  2. ↑ Raimu Hanson "Tänavakunstnik narrib jokkijaid" Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)
  3. ↑ Raimu Hanson "Kodumaine tänavakunst hakkab murdeeast välja kasvama" Postimees, 23.04.2013 (vaadatud 24.03.2013)

Välislingid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Grafiti&oldid=3953530"