Saksa okupatsioon Eestis (1917–1918): erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
kirjaviga
P Valikulised grammatikaparandused.
3. rida: 3. rida:
{{Sisukord paremale}}
{{Sisukord paremale}}
===Kronoloogia===
===Kronoloogia===
*[[1915]]. aastal hõivasid Saksa keisririigi väed [[Ruhnu]] saare [[Riia laht|Riia lahes]];
*[[1915]] hõivasid Saksa keisririigi väed [[Ruhnu]] saare [[Riia laht|Riia lahes]];
*1917. aasta [[29. september|29. septembril]] ([[vkj]]) [[1917]] algas Saksa keisririigi vägede [[Operatsioon Albion]] [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamiseks;
*[[29. september|29. septembril]] ([[vkj]]) [[1917]] algas Saksa keisririigi vägede [[Operatsioon Albion]] [[Lääne-Eesti saarestik|Lääne-Eesti saarte]] vallutamiseks;
*1917. aasta 20. oktoobriks vallutasid Saksa keisririigi väed [[Hiiumaa]];
*20. oktoobriks 1917 vallutasid Saksa keisririigi väed [[Hiiumaa]];
*1918. aasta [[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s;
*[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa keisririigi väed [[Mandri-Eesti]]sse [[Virtsu]]s;
*1918. aasta [[24. veebruar]]il jõudsid Saksa keisririigi väeosad Tartusse ja [[Pärnusse]];
*[[24. veebruar]]il 1918 jõudsid Saksa keisririigi väeosad Tartusse ja [[Pärnusse]];
*1918. aasta [[25. veebruar]]il Viljandisse, Tallinnasse, 26. veebruaril Paidesse;
*[[25. veebruar]]il 1918 Viljandisse, Tallinna, 26. veebruaril Paidesse;
*1918. aasta [[4. märts]]iks Narva.
*[[4. märts]]iks 1918 Narva.
*
*
==Ajutine Brest-Litovski vaherahu==
==Ajutine Bresti-Litovski vaherahu==
Keiserliku Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] suhetest sündis [[27. august]]il [[1918]] [[Berliin]]is [[Brest-Litovski rahu]] lisaleping, mis käsitles ka Eesti rahvusvahelist seisundit. 3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahulepingu kohaselt oli Saksamaa ja Venemaa piir Baltikumis jäänud selliseks, nagu ta veebruaris paika oli pandud: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Saksamaa okupeeris Põhja-Läti ja Eesti mandriosa esialgu juriidiliselt korra taastamise ettekäändel ja eesmärgil. 27. augustil 1918. aastal Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti– kui ka Liivimaal.
Keiserliku Saksamaa ja [[Nõukogude Venemaa]] suhetest sündis [[27. august]]il [[1918]] [[Berliin]]is [[Brest-Litovski rahu|Bresti-Litovski rahu]] lisaleping, mis käsitles ka Eesti rahvusvahelist seisundit. 3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahulepingu kohaselt oli Saksamaa ja Venemaa piir Baltikumis jäänud selliseks, nagu ta veebruaris paika oli pandud: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Saksamaa okupeeris Põhja-Läti ja Eesti mandriosa esialgu juriidiliselt korra taastamise ettekäändel ja eesmärgil. 27. augustil 1918 Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti- kui ka Liivimaal.


== Saarte okupeerimine ==
== Saarte okupeerimine ==
19. rida: 19. rida:
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1977-101-42, Beladen eines Landungsbootes.jpg|thumb|]]
[[Pilt:Bundesarchiv Bild 146-1977-101-42, Beladen eines Landungsbootes.jpg|thumb|]]


1917. aasta septembris otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared.
Septembris 1917 otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared.


[[29. september|29. septembril]] [[1917]] algas Saksa vägede [[dessant|dessandiga]] [[Tagalaht|Tagalahes]]. Operatsiooni koodnimetuseks sai [[Operatsioon Albion|Albion]]. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse ([[Liepāja]]sse) umbes 25 000 meest, 5 000 hobust, 1 400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirižaablit, varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali, kantseleiruumidesse asus sõjavägi. Oli alanud 14 kuud kestnud saksa okupatsioon.
[[29. september|29. septembril]] [[1917]] algas Saksa vägede [[dessant|dessandiga]] [[Tagalaht|Tagalahes]]. Operatsiooni koodnimeks sai [[Operatsioon Albion|Albion]]. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse ([[Liepāja]]sse) umbes 25 000 meest, 5000 hobust, 1400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirižaablit, varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali, kantseleiruumidesse asus sõjavägi. Oli alanud 14 kuud kestnud saksa okupatsioon.


{{Vaata|Balti Hertsogiriik}}
{{Vaata|Balti Hertsogiriik}}
27. rida: 27. rida:
== Mandri-Eesti okupeerimine ja okupatsioon ==
== Mandri-Eesti okupeerimine ja okupatsioon ==
{{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis}}
{{Vaata|Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis}}
[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 Vastsündinud vabariik sakste kanna all]</ref> [[25. veebruar]]il jõudsid saksa väed - [[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]] Tallinnasse ning [[4. märts]]iks [[Narva]].
[[20. veebruar]]il [[1918]] maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/vabariik-sakste-kanna-all/#more-282 Vastsündinud vabariik sakste kanna all]</ref> [[25. veebruar]]il jõudsid saksa väed [[8. armee (Saksa Keisririik)|8. armee]] Tallinna ja [[4. märts]]iks [[Narva]].


Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Taastati Vene revolutsiooni eelsed seadused, Eesti Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali [[Eesti rahvusväeosad]], osa baltisakslaste poolt moodustatava Balti hertsogiriigi vastaseid riigitegelasi ning endiseid [[Vene keisririik|Vene keisririigi ]] sõjaväelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa sõjalistele vajadustele. [[Kultuuripoliitika]] eesmärgiks sai eestlaste [[saksastamine]]. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada seniste [[baltisakslased|baltisakslaste]] ühiskondlikku ja majanduslikku eelisseisundit säilitava [[Balti hertsogiriik]].
Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Taastati Vene revolutsiooni eelsed seadused, Eesti Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali [[Eesti rahvusväeosad]], osa baltisakslaste poolt moodustatava Balti hertsogiriigi vastaseid riigitegelasi ning endiseid [[Vene keisririik|Vene keisririigi ]]<nowiki/>sõjaväelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa sõjalistele vajadustele. [[Kultuuripoliitika]] eesmärgiks sai eestlaste [[saksastamine]]. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada seniste [[baltisakslased|baltisakslaste]] ühiskondlikku ja majanduslikku eelisseisundit säilitava [[Balti hertsogiriik]].
===Okupatsioonivõimud===
===Okupatsioonivõimud===
Eesti ala kuulus [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] poolt okupeeritud piirkondadest [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] alade valitsemiseks moodustatud [[Ober Ost]]i haldusalasse ning Saksa vägede juhatuse poolt määrati vana haldusjaotuse kohaselt Eestimaad valitsema:
Eesti ala kuulus [[Saksa Riik|Saksa Riigi]] poolt okupeeritud piirkondadest [[Venemaa keisririik|Venemaa keisririigi]] alade valitsemiseks moodustatud [[Ober Ost]]i haldusalasse ning Saksa vägede juhatuse poolt määrati vana haldusjaotuse kohaselt Eestimaad valitsema:
42. rida: 42. rida:
==== Tallinn ====
==== Tallinn ====
Peale linna vallutamist ilmusid saksa sõjaväed Tallinna liha külmutamise ruumidesse ja võtsid ruumid oma alla. Ülevõtmise juures viidi umbes 200 puuda linna päralt olevat sealiha ära. Samuti oli Saksa sõjavägi linnalt ära võtnud piimameierei ja 600 [[puud]]a linna heinu. Sakslased olid kinni pannud ka trükikojad, mistõttu oli võimatu trükkida [[leivakaart]]e.
Peale linna vallutamist ilmusid saksa sõjaväed Tallinna liha külmutamise ruumidesse ja võtsid ruumid oma alla. Ülevõtmise juures viidi umbes 200 puuda linna päralt olevat sealiha ära. Samuti oli Saksa sõjavägi linnalt ära võtnud piimameierei ja 600 [[puud]]a linna heinu. Sakslased olid kinni pannud ka trükikojad, mistõttu oli võimatu trükkida [[leivakaart]]e.
Nende eluliste probleemide kõrval tundub teisejärgulisena venekeelsete tänava- ja linnaasutuste siltide kiirkorras vahetamine eesti- ja saksakeelsete siltide vastu. Linnavalitsus otsustas, et emaileeritud uulitsanimelaudasid tuleb niiviisi puhastada, et ühes eestikeelsete nimetustega ka saksakeelsed jälle välja paistaksid ning venekeelsed nimetused sinise värviga kinni katta. <ref>[http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 Tallinn ja 24. veebruar 1918. " Tallinna linnavalitsuse 28. veebruari istungi protokoll]</ref>.
Nende eluliste probleemide kõrval tundub teisejärgulisena venekeelsete tänava- ja linnaasutuste siltide kiirkorras vahetamine eesti- ja saksakeelsete siltide vastu. Linnavalitsus otsustas, et emaileeritud uulitsanimelaudasid tuleb niiviisi puhastada, et ühes eestikeelsete nimedega ka saksakeelsed jälle välja paistaksid ning venekeelsed nimed on vaja sinise värviga kinni katta. <ref>[http://pealinn.tallinn.ee/index.php?action=news&nid=1718&lang=1 Tallinn ja 24. veebruar 1918. " Tallinna linnavalitsuse 28. veebruari istungi protokoll]</ref>.


Saksa väejuhatus, kelle eesotsas seisis Põhjaarmee juhataja kindralleitnant Adolf von Seckendorff, ei tunnustanud mingit Eesti valitsust. Kindrali jutule läinud [[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]] ja [[Jaan Poska]], kuid paaritunnine nõupidamine eestlaste esindajate ja Saksa kindrali vahel ei andnud mingeid tulemusi.
Saksa väejuhatus, kelle eesotsas seisis Põhjaarmee juhataja kindralleitnant Adolf von Seckendorff, ei tunnustanud mingit Eesti valitsust. Kindrali jutule läinud [[Konstantin Päts]], [[Jüri Vilms]] ja [[Jaan Poska]], kuid paaritunnine nõupidamine eestlaste esindajate ja Saksa kindrali vahel ei andnud mingeid tulemusi.
[[1918]]. aasta [[4. märts]]il võtsid sakslased [[Voldemar Vöölmann]]ilt [[Tallinna Linnavalitsus|linna juhtimise]] üle. Uue okupatsiooni aegne linnavalitsus toimis kuni 1918. aasta novembrini.
[[4. märts|4. märtsil ]][[1918]] võtsid sakslased [[Voldemar Vöölmann]]ilt [[Tallinna Linnavalitsus|linna juhtimise]] üle. Uue okupatsiooni aegne linnavalitsus toimis kuni novembrini 1918.
==== Tartu ====
==== Tartu ====
Okupatsioonivõimud panid Saksa [[Põhjakorpus]]e komandöri vabahärra kindral [[Adolf von Seckendorff]]i juhatusel kohe maksma karmi korra. Igasugused koosolekud ja meeleavaldused keelati. Tartus lasid okupandid linnarahva hirmutuseks maha [[Soola tänav]]alt juhuslikult kätte saadud põgenevate kommunistliku Läti 7. Bauska polgu soldatite salga ning uputasid laibad Emajõe jääaukudesse. Ajalehed suleti või allutati nii rangele [[tsensuur]]ile, mis ületas isegi omaaegse karmi tsaaritsensuuri, kohustades lehti avaldama Saksameelseid juhtkirju toimetuse enda seisukohtade pähe. Ametlikuks asjaajamiskeeleks kehtestati [[saksa keel]] ning valla- ja linna[[ametnik]]ud pidid Saksa võimudele [[ustavus]]t vanduma. Neis linnades, kus linnavõim oli varem olnud eestlaste käes, saadeti omavalitsus lihtsalt laiali.
Okupatsioonivõimud panid Saksa [[Põhjakorpus]]e komandöri vabahärra kindral [[Adolf von Seckendorff]]i juhatusel kohe maksma karmi korra. Igasugused koosolekud ja meeleavaldused keelati. Tartus lasid okupandid linnarahva hirmutuseks maha [[Soola tänav]]alt juhuslikult kätte saadud põgenevate kommunistliku Läti 7. Bauska polgu soldatite salga ning uputasid laibad Emajõe jääaukudesse. Ajalehed suleti või allutati nii rangele [[tsensuur]]ile, mis ületas isegi omaaegse karmi tsaaritsensuuri, kohustades lehti avaldama Saksameelseid juhtkirju toimetuse enda seisukohtade pähe. Ametlikuks asjaajamiskeeleks kehtestati [[saksa keel]] ning valla- ja linna[[ametnik]]ud pidid Saksa võimudele [[ustavus]]t vanduma. Neis linnades, kus linnavõim oli varem olnud eestlaste käes, saadeti omavalitsus lihtsalt laiali.


=== Okupatsioonivõimude repressiivtegevus ===
=== Okupatsioonivõimude repressiivtegevus ===
Oma tegevuses Eestis toetusid okupatsioonivõimud Eestis senini suurt mõjuvõimu omanud baltisakslastele, kelle huvides toimus ka arveteõiendamised 1917. aastal [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]ga, kelle juhtimisel algas baltisakslastele kuulunud suurmaaomandite [[natsionaliseerimine]] ja maatameestele jaotamine.
Oma tegevuses Eestis toetusid okupatsioonivõimud Eestis senini suurt mõjuvõimu omanud baltisakslastele, kelle huvides toimusid ka arveteõiendamised 1917. aastal [[Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomitee]]ga, kelle juhtimisel algas baltisakslastele kuulunud suurmaaomandite [[natsionaliseerimine]] ja maatameestele jaotamine.


Antud tegevuse eest hukati:
Selle tegevuse eest hukati:
* [[1. märts]]il 1918. aastal [[Orina mõis]]as saksa sõjaväele vastupanu osutanud [[Eesti punakaart|punakaardi]] juht ja [[Järva-Jaani]] parteikomitee esimees J. Pallok ja 9 mõisatöölist,
* [[1. märts]]il 1918 [[Orina mõis]]as saksa sõjaväele vastupanu osutanud [[Eesti punakaart|punakaardi]] juht ja [[Järva-Jaani]] parteikomitee esimees J. Pallok ning 9 mõisatöölist;
* märtsis 1918 Paides, Järva maakonna [[Täitevkomitee]] esimees J.Järvekülg ja 8 "külaaktivisti",
* märtsis 1918 Paides Järva maakonna [[Täitevkomitee]] esimees J. Järvekülg ja 8 "külaaktivisti";
* Võrus, Võru maakonna Täitevkomitee esimees ja Võru Sõjalis-Revolutsioonilise Komitee esimees [[Ernst Leegen]]<ref>[http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:1091949 Leegen, Ernst Võru Sõjalis-Revolutsioonilise Komitee esimees.]</ref>, [[revolutsiooniline tribunal|revolutsioonilise tribunali]] liige O. Leegen ja TK liikmed A. Seeder ja K. Kalmus.
* Võrus Võru maakonna täitevkomitee esimees ja Võru Sõjalis-Revolutsioonilise Komitee esimees [[Ernst Leegen]]<ref>[http://www.e-kultuur.ee/feedback?recordId=oai:muis.ee:1091949 Leegen, Ernst Võru Sõjalis-Revolutsioonilise Komitee esimees.]</ref>, [[revolutsiooniline tribunal|revolutsioonilise tribunali]] liige O. Leegen ja TK liikmed A. Seeder ja K. Kalmus;
* Jõhvis, Iisaku valla täitevkomitee esimees P. Peep,
* Jõhvis Iisaku valla täitevkomitee esimees P. Peep;
* samuti hukati Räpinas, Rakveres, Tapal.{{lisa viide}}
* samuti hukati inimesi Räpinas, Rakveres, Tapal.{{lisa viide}}


Samuti moodustasid okupatsioonivõimud vangilaagrid mittesobivate isikute kinnipidamiseks – [[koonduslaager|koonduslaagrid]] [[Naissaar]]el, kus oli novembris [[1918]] 300 kinnipeetavat ja samuti ka [[Pääsküla]]s.
Mittesobivate isikute kinnipidamiseks moodustasid okupatsioonivõimud vangilaagrid – [[koonduslaager|koonduslaagrid]] [[Naissaar]]el, kus novembris [[1918]] oli 300 kinnipeetavat, ja [[Pääsküla]]s.




73. rida: 73. rida:
Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918.
Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918.


11.–14. novembril 1918. aastal andsid Saksamaa esindajad Riias kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. [[19. november|19. novemb]]ril [[1918]] tunnustas Saksamaa volinik Baltimaadel [[August Winnig]] Eesti iseseisvust de facto kuni rahukonverentsini. Mingit muud jõudu idast Baltikumi tungida ähvardava Punaarmee peatamiseks veel polnud. Eesti rahvuslikud väeosad tuli alles reorganiseerida.
11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad Riias kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. [[19. november|19. novemb]]ril [[1918]] tunnustas Saksamaa volinik Baltimaadel [[August Winnig]] Eesti iseseisvust de facto kuni rahukonverentsini. Mingit muud jõudu idast Baltikumi tungida ähvardava Punaarmee peatamiseks veel polnud. Eesti rahvuslikud väeosad tuli alles reorganiseerida.


Saksa väed hakkasid taganema Narvast [[28. november]] ning Nõukogude Venemaa Punaarmee alustas pealetungi ja vallutas Narva ning [[29. november]] kuulutati välja Narvas [[Eesti Töörahva Kommuun]].
Saksa väed hakkasid taganema Narvast [[28. november]] ning Nõukogude Venemaa Punaarmee alustas pealetungi ja vallutas Narva ning [[29. november]] kuulutati välja Narvas [[Eesti Töörahva Kommuun]].
{{algus}}
{{algus}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=Saksa okupatsioon Eestis|aeg=1917–1918|järgnev=[[Eesti Vabariik]] (1918–1940)<br> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)]]}}
{{eelnev-järgnev|eelnev=|nimi=Saksa okupatsioon Eestis|aeg=1917–1918|järgnev=[[Eesti Vabariik]] (1918–1940)<br> [[Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)]]}}

Redaktsioon: 22. juuli 2014, kell 12:54

Saksa okupatsioon Eestis on hilisema Eesti Vabariigi maa-ala osaline või täielik okupeerimine Saksamaa vägede poolt Esimese maailmasõja käigus. Juba 1915. aastal hõivasid Saksa väed Ruhnu, mis tollel ajal kuulus veel Kuramaa koosseisu. 1917. aastal okupeerisid sakslased Hiiumaa, Saaremaa ning Muhu. 1918. aastal juba terve Eesti.

Kronoloogia

Ajutine Bresti-Litovski vaherahu

Keiserliku Saksamaa ja Nõukogude Venemaa suhetest sündis 27. augustil 1918 Berliinis Bresti-Litovski rahu lisaleping, mis käsitles ka Eesti rahvusvahelist seisundit. 3. märtsil 1918 sõlmitud Bresti rahulepingu kohaselt oli Saksamaa ja Venemaa piir Baltikumis jäänud selliseks, nagu ta veebruaris paika oli pandud: saared Saksamaale, mandriosa Venemaale. Saksamaa okupeeris Põhja-Läti ja Eesti mandriosa esialgu juriidiliselt korra taastamise ettekäändel ja eesmärgil. 27. augustil 1918 Saksa-Vene läbirääkimiste käigus tehti Bresti rahulepingu lisaleping, mille tulemusena Venemaa loobus oma ülemvõimust nii Eesti- kui ka Liivimaal.

Saarte okupeerimine

Saaremaa 1917

Septembris 1917 otsustas Saksa väejuhatus vallutada Lääne-Eesti saared.

29. septembril 1917 algas Saksa vägede dessandiga Tagalahes. Operatsiooni koodnimeks sai Albion. Dessandis osalemiseks koondati Liibavisse (Liepājasse) umbes 25 000 meest, 5000 hobust, 1400 vankrit, 150 kuulipildujat, 54 suurtükki, 12 mortiiri, 100 lennukit ja dirižaablit, varustust 30 päevaks. See oli Saksa suurim dessantoperatsioon I maailmasõjas. Maakonnanõukogu ja -valitsus aeti laiali, kantseleiruumidesse asus sõjavägi. Oli alanud 14 kuud kestnud saksa okupatsioon.

 Pikemalt artiklis Balti Hertsogiriik

Mandri-Eesti okupeerimine ja okupatsioon

 Pikemalt artiklis Eesti Esimeses maailmasõjas#Sõjategevus Mandri-Eestis

20. veebruaril 1918 maabusid Saksa väed, mis juba mõnda aega Eesti saari enda käes hoidsid, Virtsus. Sellega oli invasioon Mandri-Eestisse alanud.[1] 25. veebruaril jõudsid saksa väed – 8. armee Tallinna ja 4. märtsiks Narva.

Saksa okupatsioon kestis 1918.a. veebruarist novembrini. Taastati Vene revolutsiooni eelsed seadused, Eesti Ajutist Valitsust ei tunnustatud, saadeti laiali Eesti rahvusväeosad, osa baltisakslaste poolt moodustatava Balti hertsogiriigi vastaseid riigitegelasi ning endiseid Vene keisririigi sõjaväelasi vangistati. Majandus allutati Saksamaa sõjalistele vajadustele. Kultuuripoliitika eesmärgiks sai eestlaste saksastamine. Eestis ja Lätis oli baltisakslastel kava moodustada seniste baltisakslaste ühiskondlikku ja majanduslikku eelisseisundit säilitava Balti hertsogiriik.

Okupatsioonivõimud

Eesti ala kuulus Saksa Riigi poolt okupeeritud piirkondadest Venemaa keisririigi alade valitsemiseks moodustatud Ober Osti haldusalasse ning Saksa vägede juhatuse poolt määrati vana haldusjaotuse kohaselt Eestimaad valitsema:

Maakonnavalitsuste juhiks määrati kindralkommandode käskkirjade alusel ohvitser, kui kreisipealik (Kreishauptmann). Tema oli kindralkomando otsealluvuses ning sai juhtnöörid sealt. Kreisipealiku juures funktsioneeris veel ka nõukogu (Beirat), mille liikmed kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati. Kuipalju nõukogu maakonna valitsemisest osa võttis või osa võtta võis, see jäi täielikult kreisipealiku enese otsustada. Järgmiseks administratiivseks allüksuseks maakonnas nähti ette ametkond (Amtsbezirk), mille piirid langesid kokku kihelkonna piiridega. Ametkonna eesotsas seisis ametkonna eestseisja (Amtsvorsteher), kes kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt nimetati ja kreisipealikule allus.

Ametkonnad jagunesid jaoskondadeks (Ortsbezirk). Mõisad, senised vallad ja alevikud moodustasid üldiselt igaüks ise jaoskonna. Jaoskondi valitsesid sellekohased eestseisjad (Ortsvorsteher), need nimetati ametisse kreisipealiku ettepanekul kindralkomando poolt ja allusid ametkonna eestseisjale.

Saksa okupatsioonivõimude tegevus Eestis

Tallinn

Peale linna vallutamist ilmusid saksa sõjaväed Tallinna liha külmutamise ruumidesse ja võtsid ruumid oma alla. Ülevõtmise juures viidi umbes 200 puuda linna päralt olevat sealiha ära. Samuti oli Saksa sõjavägi linnalt ära võtnud piimameierei ja 600 puuda linna heinu. Sakslased olid kinni pannud ka trükikojad, mistõttu oli võimatu trükkida leivakaarte. Nende eluliste probleemide kõrval tundub teisejärgulisena venekeelsete tänava- ja linnaasutuste siltide kiirkorras vahetamine eesti- ja saksakeelsete siltide vastu. Linnavalitsus otsustas, et emaileeritud uulitsanimelaudasid tuleb niiviisi puhastada, et ühes eestikeelsete nimedega ka saksakeelsed jälle välja paistaksid ning venekeelsed nimed on vaja sinise värviga kinni katta. [2].

Saksa väejuhatus, kelle eesotsas seisis Põhjaarmee juhataja kindralleitnant Adolf von Seckendorff, ei tunnustanud mingit Eesti valitsust. Kindrali jutule läinud Konstantin Päts, Jüri Vilms ja Jaan Poska, kuid paaritunnine nõupidamine eestlaste esindajate ja Saksa kindrali vahel ei andnud mingeid tulemusi. 4. märtsil 1918 võtsid sakslased Voldemar Vöölmannilt linna juhtimise üle. Uue okupatsiooni aegne linnavalitsus toimis kuni novembrini 1918.

Tartu

Okupatsioonivõimud panid Saksa Põhjakorpuse komandöri vabahärra kindral Adolf von Seckendorffi juhatusel kohe maksma karmi korra. Igasugused koosolekud ja meeleavaldused keelati. Tartus lasid okupandid linnarahva hirmutuseks maha Soola tänavalt juhuslikult kätte saadud põgenevate kommunistliku Läti 7. Bauska polgu soldatite salga ning uputasid laibad Emajõe jääaukudesse. Ajalehed suleti või allutati nii rangele tsensuurile, mis ületas isegi omaaegse karmi tsaaritsensuuri, kohustades lehti avaldama Saksameelseid juhtkirju toimetuse enda seisukohtade pähe. Ametlikuks asjaajamiskeeleks kehtestati saksa keel ning valla- ja linnaametnikud pidid Saksa võimudele ustavust vanduma. Neis linnades, kus linnavõim oli varem olnud eestlaste käes, saadeti omavalitsus lihtsalt laiali.

Okupatsioonivõimude repressiivtegevus

Oma tegevuses Eestis toetusid okupatsioonivõimud Eestis senini suurt mõjuvõimu omanud baltisakslastele, kelle huvides toimusid ka arveteõiendamised 1917. aastal Eestimaa Sõja-Revolutsioonikomiteega, kelle juhtimisel algas baltisakslastele kuulunud suurmaaomandite natsionaliseerimine ja maatameestele jaotamine.

Selle tegevuse eest hukati:

  • 1. märtsil 1918 Orina mõisas saksa sõjaväele vastupanu osutanud punakaardi juht ja Järva-Jaani parteikomitee esimees J. Pallok ning 9 mõisatöölist;
  • märtsis 1918 Paides Järva maakonna Täitevkomitee esimees J. Järvekülg ja 8 "külaaktivisti";
  • Võrus Võru maakonna täitevkomitee esimees ja Võru Sõjalis-Revolutsioonilise Komitee esimees Ernst Leegen[3], revolutsioonilise tribunali liige O. Leegen ja TK liikmed A. Seeder ja K. Kalmus;
  • Jõhvis Iisaku valla täitevkomitee esimees P. Peep;
  • samuti hukati inimesi Räpinas, Rakveres, Tapal.[viide?]

Mittesobivate isikute kinnipidamiseks moodustasid okupatsioonivõimud vangilaagrid – koonduslaagrid Naissaarel, kus novembris 1918 oli 300 kinnipeetavat, ja Pääskülas.


Ajutise Valitsuse ministrite nõukogu esimees Konstantin Päts arreteeriti 11. juunil, vangistati ka kohtuminister Otto Strandman, põllutöö- ja toitlusminister Jaan Raamot ja Pääsetekomitee liige Konstantin Konik.

Balti Hertsogiriik

Saksa vägede kaitse all asusid Eestimaa, Liivimaa ja Kuramaa rüütelkonnad taastama euroopalikke hertsogiriike ja nende alusel looma ühendatud Balti hertsogiriiki.

Põranda all tegutsenud Eesti Ajutise Valitsuse juht Konstantin Päts andis aga eesti vallavanematele kaasa deklaratsiooni, mille Vana-Antsla vallavanem Peeter Koemets 10. aprillil Riias ka ette luges.

12. aprillil 1918 kuulutasid Balti Maanõukogu (Baltische Landesrat) Riias Liivimaa, Eestimaa, Riia ja Saaremaa valdade, vaimulikkonna ja valdade esindajad Balti Hertsogiriigi välja.

Saksa okupatsiooni lõpp Eestis

Eestlased avaldasid okupatsioonile passiivset vastupanu. Välisdelegatsioonil õnnestus saavutada Eesti omariikluse tunnustamine de facto Suurbritannia ja Prantsusmaa poolt. Saksa okupatsioon lõppes seoses keisrivõimu kukutamisega Saksamaal novembris 1918.

11.–14. novembril 1918 andsid Saksamaa esindajad Riias kõrgema poliitiline võimu Balti riikides formaalselt üle rahvuslike valitsuste kätte, kuid saksa vägede kohalolek jätkus veel mõnda aega. 19. novembril 1918 tunnustas Saksamaa volinik Baltimaadel August Winnig Eesti iseseisvust de facto kuni rahukonverentsini. Mingit muud jõudu idast Baltikumi tungida ähvardava Punaarmee peatamiseks veel polnud. Eesti rahvuslikud väeosad tuli alles reorganiseerida.

Saksa väed hakkasid taganema Narvast 28. november ning Nõukogude Venemaa Punaarmee alustas pealetungi ja vallutas Narva ning 29. november kuulutati välja Narvas Eesti Töörahva Kommuun.

Eelnev
'
Saksa okupatsioon Eestis
1917–1918
Järgnev
Eesti Vabariik (1918–1940)
Nõukogude okupatsioon Eestis (1918–1919)

Muu

20. märtsil 1918 ilmus saksa kindrali Adolf von Seckendorffi käsk Eesti sõjavägi likvideerida, mille käigus langes sakslaste kätte 12 500 püssi, 1,6 miljonit püssipadrunit, 69 kuulipildujat, 28 suurtükki ja muud varustust.

Viited

Vaata ka