Koiva jõgi: erinevus redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
Lisatud 123 baiti ,  7 aasta eest
resümee puudub
Resümee puudub
Resümee puudub
| paremad_lisajõed = [[Tirza]], [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]]
| vasakud_lisajõed = [[Palsa]], [[Vija]], [[Amata]]
| kaart = Fluss-lv-Gauja.png
}}
 
Koiva suurimad lisajõed (lähtest suudme poole) on [[Tirza]] (parempoolne), [[Palsa]] (vasakpoolne) ja [[Mustjõgi (Koiva)|Mustjõgi]] (parempoolne), [[Vija]] (vasakpoolne) ja [[Amata]] (vasakpoolne).
 
Kuigi Koiva on üldiselt liivase sängiga, esineb ülem- ja keskjooksul kiviseid lõike koos [[kärestik|kärestikega]], millest suurimad asuvad [[Strenči]] linna juures. [[Valmiera|Valmieras]] on jõele ehitatud tehiskärestik koos veeslaalomirajaga. Jõe keskjooksul Valmierast Siguldani asub [[1973]] rajatud [[Gauja rahvuspark]]. Jõe kaldal paljanduvad [[Devon]]i [[liivakivi]]d, moodustades kuni 90 m sügavuse sügava oru. Lisaks on jõgi ise Siguldas kuni 85 m sügav. Rahvuspargis on ka [[Turaida piiskopilinnus|Turaida]], [[Sigulda ordulinnus|Sigulda]] ja [[Krimulda piiskopilinnus|Krimulda linnuse]] lossi varemed.
 
Koiva vesi on võrreldes teiste Läti jõgedega külm.
Tänapäeval on Koiva jõel levinud [[kanuu]]sõit.
 
{{Commons|Category:Gauja}}
{{Coordinate |NS=57.15833333 |EW=24.26333333 |type=waterbody |region=LV |dim=1000}}
 

Navigeerimismenüü