Muulukas: erinevus redaktsioonide vahel

Muulukas
	;
Taksonoomia
Riik	Taimed Plantae;
Hõimkond	Katteseemnetaimed Magnoliophyta;
Klass	Kaheidulehelised Magnoliopsida;
Selts	Roosilaadsed Rosales;
Sugukond	Roosõielised Rosaceae;
Alamsugukond	Roosilised Rosoideae;
Perekond	Maasikas Fragaria;
Liik	Muulukas;
Binaarne nimetus
	Fragaria viridis; Duchesne
Sünonüümid
	Fragaria collina;

Sirvi ajalugu interaktiivselt

← Vanem muudatus Uuem muudatus →

Eemaldatud sisu Lisatud sisu

VisuaalneVikitekst

Reasisene

Redaktsioon: 22. juuli 2014, kell 00:11

Muulukas (Fragaria viridis) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.

Levila ja kasvukoht

Muulukas kasvab Euroopas, Kaukaasia ja Kesk-Aasias. Levila põhjapiir kulgeb Lõuna-Norras, Rootsis ja Lõuna-Soomes. Põhja-Saksamaal on ta looduskaitse all. Eestis esineb Lääne ja Põhja-Eestis sageli, mujal harva.

Muulukas eelistab lubjarikast pinnast. Kasvab kuivadel rohtunud nõlvadel, loodudel ja liivastel aasadel.

Kirjeldus

Muulukas meenutab metsmaasikat ja kasvab 5–20 cm kõrguseks ^[1]. Võsundid on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. Lehed on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. Risoom võib olla kuni paar meetrit pikk. Õied on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes kännastes. Kroonlehed on valged, 8–10 mm pikad. Tolmukaid on 10. Muulukas õitseb mai lõpus ja juunis.

Väikestest pähklikestest koosnev rüüsvili on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, õiepõhjast raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka tupplehed ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.

Iga maasika perekonna liigi kromosoomikomplekt sisaldab seitset kromosoomi. Muulukas on diploidne ehk 14 kromosoomigaViitamistõrge: Sildi <ref> vigane parameeter..

Viited

↑ "Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152

[Muulukas-1] "Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152

[1]

@@ 29. rida: / 29. rida: @@
 Väikestest [[pähklike]]stest koosnev [[rüüsvili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.
-Kõigi maasika perekonna liikide kromosoomikomplekt sisaldab seitset [[kromosoom]]i. Muulukas on [[diploid]]ne ehk 14 kromosoomiga<ref name=Folta and Davis>{{Cite journal |title=Strawberry Genes and Genomics |journal=Critical Reviews in Plant Sciences |date=Jan 18, 2007 |author = Kevin M. Folta, Thomas M. Davis |volume=25 |issue=5 |pages=399-415 |doi= 10.1080/07352680600824831 |url=http://dx.doi.org/10.1080/07352680600824831 |accessdate=2014-07-21}}</ref>.
+Iga maasika perekonna liigi kromosoomikomplekt sisaldab seitset [[kromosoom]]i. Muulukas on [[diploid]]ne ehk 14 kromosoomiga<ref name=Folta and Davis>{{Cite journal |title=Strawberry Genes and Genomics |journal=Critical Reviews in Plant Sciences |date=Jan 18, 2007 |author = Kevin M. Folta, Thomas M. Davis |volume=25 |issue=5 |pages=399-415 |doi= 10.1080/07352680600824831 |url=http://dx.doi.org/10.1080/07352680600824831 |accessdate=2014-07-21}}</ref>.
 == Viited ==