Muulukas: erinevus redaktsioonide vahel
29. rida: | 29. rida: | ||
Väikestest [[pähklike]]stest koosnev [[ebavili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata. |
Väikestest [[pähklike]]stest koosnev [[ebavili]] on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, [[õiepõhi|õiepõhjast]] raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka [[tuppleht|tupplehed]] ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata. |
||
Kõigi maasika perekonna liikide [[haploid]]ne [[genoom]] sisaldab seitset [[kromosoom]]i. Muulukas on [[diploid]]ne ehk 14 kromosoomiga<ref name= |
Kõigi maasika perekonna liikide [[haploid]]ne [[genoom]] sisaldab seitset [[kromosoom]]i. Muulukas on [[diploid]]ne ehk 14 kromosoomiga<ref name=Folta and Davis>{{Cite journal |title=Strawberry Genes and Genomics |journal=Critical Reviews in Plant Sciences |date=Jan 18, 2007 |author = Kevin M. Folta, Thomas M. Davis |volume=25 |issue=5 |pages=399-415 |doi= 10.1080/07352680600824831 |url=http://dx.doi.org/10.1080/07352680600824831 |accessdate=2014-07-21}}</ref>. |
||
== Viited == |
== Viited == |
Redaktsioon: 21. juuli 2014, kell 22:04
Muulukas | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Kaheidulehelised Magnoliopsida |
Selts |
Roosilaadsed Rosales |
Sugukond |
Roosõielised Rosaceae |
Alamsugukond |
Roosilised Rosoideae |
Perekond |
Maasikas Fragaria |
Liik |
Muulukas |
Binaarne nimetus | |
Fragaria viridis Duchesne | |
Sünonüümid | |
|
Muulukas (Fragaria viridis) on roosõieliste sugukonda maasika perekonda kuuluv mitmeaastane rohttaim.
Levila ja kasvukoht
Muulukas kasvab Euroopas, Kaukaasia ja Kesk-Aasias. Levila põhjapiir kulgeb Lõuna-Norras, Rootsis ja Lõuna-Soomes. Põhja-Saksamaal on ta looduskaitse all. Eestis esineb Lääne ja Põhja-Eestis sageli, mujal harva.
Muulukas eelistab lubjarikast pinnast. Kasvab kuivadel rohtunud nõlvadel, loodudel ja liivastel aasadel.
Kirjeldus
Muulukas meenutab metsmaasikat ja kasvab 5–20 cm kõrguseks [1]. Võsundid on lühikesed ja niitjad või puuduvad täielikult. Lehed on kolmetised ja läikivad, siidkarvased. Risoom võib olla kuni paar meetrit pikk. Õied on metsmaasika omadest suuremad, kreemikasvalged, asuvad väheõielistes kännastes. Kroonlehed on valged, 8–10 mm pikad. Tolmukaid on 10. Muulukas õitseb mai lõpus ja juunis.
Väikestest pähklikestest koosnev ebavili on äraspidimunajas, punane, ainult allosas valkjas, õiepõhjast raskesti eraldatav, magusam kui metsmaasikas. Erinevalt metsmaasikast on muuluka tupplehed ja nendega ühepikkune välistupp tihedalt viljale liibuvad. Mõnikord, eriti varjus, valmivad nad punaseks muutumata.
Kõigi maasika perekonna liikide haploidne genoom sisaldab seitset kromosoomi. Muulukas on diploidne ehk 14 kromosoomigaViitamistõrge: Sildi <ref>
vigane parameeter..
Viited
- ↑ "Eesti taimede määraja" (toim. M. Leht). 2007. EMÜ, Eesti Loodusfoto, Tartu, lk 152
Pildid, videod ja helifailid Commonsis: Muulukas |