Protsessor: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Sirvi ajalugu interaktiivselt
← Vanem muudatusUuem muudatus →
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
VisuaalneVikitekst
P Tühistati kasutaja 84.50.236.59 (arutelu) tehtud muudatused ja pöörduti tagasi viimasele muudatusele, mille tegi Doff.
P Valikulised grammatikaparandused.
4. rida: 4. rida:
'''Protsessor''' on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab [[masinkood]]is antud [[Käsk (informaatika)|käske]] ning koosneb vähemalt [[käsuseade|käsuseadmest]] ja [[aritmeetika-loogikaseade|aritmeetika-loogikaseadmest]].
'''Protsessor''' on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab [[masinkood]]is antud [[Käsk (informaatika)|käske]] ning koosneb vähemalt [[käsuseade|käsuseadmest]] ja [[aritmeetika-loogikaseade|aritmeetika-loogikaseadmest]].


Masinkoodi käsu täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poole dekodeerida, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier, ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Kuna keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Mõte seisneb selles, et kui käsku on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, siis samaaegselt hakatakse järgmist käsku juba dekodeerima.
Masinkoodi käsu täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poole dekodeerida, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier, ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Kuna keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Mõte seisneb selles, et kui käsku on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, siis samal ajal hakatakse järgmist käsku juba dekodeerima.


Enamasti mõeldakse protsessori all arvuti [[keskprotsessor]]it.
Enamasti mõeldakse protsessori all arvuti [[keskprotsessor]]it.
13. rida: 13. rida:
* [[Keskprotsessor]] (CPU)
* [[Keskprotsessor]] (CPU)
* [[Mikroprotsessor]], on CPU ühel ränikiibil.
* [[Mikroprotsessor]], on CPU ühel ränikiibil.
* [[Graafikaprotsessor]] (GPU/VPU), tegeleb 2D 3D pildi visualiseerimise ja renderdamisega.
* [[Graafikaprotsessor]] (GPU/VPU), tegeleb 2D- ja 3D-pildi visualiseerimise ja renderdamisega.
* [[Signaaliprotsessor]] (DSP), spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb digitaalse signaali töötlemisega.
* [[Signaaliprotsessor]] (DSP), spetsiaalne mikroprotsessor, mis tegeleb digitaalse signaali töötlemisega.
* [[Võrguprotsessor]], tegeleb võrgutoimingute töötlemisega.
* [[Võrguprotsessor]], tegeleb võrgutoimingute töötlemisega.
21. rida: 21. rida:
=== AMD protsessorid ===
=== AMD protsessorid ===


*AMD alustas protsessori tootmist 1995. aastal ja praegusel momendil on ta teine suurem protsessoritootja Inteli kõrval.
*AMD alustas protsessorite tootmist 1995. aastal ja praegu on ta teine suurem protsessoritootja Inteli kõrval.
*AMD’l ilmusid esimesed protsessorid 1995. aastal nimedega NX586 ja Am486 ning Am5k86. Nende sagedused olid vastavalt 133, 120 ja 100MHz.
*1995. aastal tulid välja AMD esimesed protsessorid NX586, Am486 ja Am5k86. Nende sagedused olid vastavalt 133, 120 ja 100 MHz.
*Nendele järgnes 1996. aastal K5 seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz.
*Nendele järgnes 1996. aastal K5-seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz.
*1997. aastal ilmusid K6 protsessorid, mille taktsagedus ulatus 300MHz.
*1997. aastal ilmusid K6-protsessorid, mille taktsagedus ulatus 300 MHz.
*1998. aastel tuli K6 uuendus, mis oli nimega: K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz.
*1998. aastel tuli K6 uuendus, mis oli nimega K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz.
*1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal niipalju et taktsagedus ületas 1 GHz piiri.
*1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal nii palju, et taktsagedus ületas 1 GHz piiri.
*2000. aastal loodi AMD K-7 Duron protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon.
*2000. aastal loodi AMD K-7 Duroni protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon.
*2000. aastal tuli ka AMD K6 2+ protsessor, mille takistus oli juba 450-550 MHz
*2000. aastal tuli ka AMD K6 2+ protsessor, mille taktsagedus oli juba 450–550 MHz.
*2001. aastal tuli seeria protsessoreid: Mobile AMD Duron 450-550 MHz, AMD Athlon4 950-1400 MHz, AMD Athlon MP - 1000-1667 MHz, AMD Duron(Morgan) - 1000-1300 Mhz, AMD Athlon XP - 1333-1800 MHz
*2001. aastal tuli seeria protsessoreid: Mobile AMD Duron 450–550 MHz, AMD Athlon4 950–1400 MHz, AMD Athlon MP – 1000–1667 MHz, AMD Duron(Morgan) – 1000–1300 MHz, AMD Athlon XP – 1333–1800 MHz.
*2002. aastal AMD Athlon XP said uuenduse nimega Thouroughbred, takistussagedusega 1466-2250 MHz
*2002. aastal AMD Athlon XP said uuenduse nimega Thouroughbred, taktsagedusega 1466–2250 MHz.
*2003 loodi viimase AMD Athlon Xp seerias protsessor millel oli nime Barton. tema takistus sagedus oli 1833-2166 MHz
*2003 loodi viimase AMD Athlon Xp seerias protsessor Barton, mille taktsagedus oli 1833–2166 MHz.


=== Inteli protsessorid ===
=== Inteli protsessorid ===
*1970. aastatel alustati protsessorite tootmist ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid. Nende taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz.
*1970. aastatel alustati protsessorite tootmist ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid. Nende taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz.
[[Pilt:Protsessor(intel Pentium 4).jpg|pisi|[[Pentium 4]] ]]
[[Pilt:Protsessor(intel Pentium 4).jpg|pisi|[[Pentium 4]] ]]
*1982 aastal valmis 80286 protsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz.
*1982. aastal valmis 80286 protsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz.
*1985. aastal valmistati esimene 32 bitine protsessor 368DX. Temale järgnes 1988. aastal 386SX. 386 protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz.
*1985. aastal valmistati esimene 32-bitine protsessor 368DX. Sellele järgnes 1988. aastal 386SX. 386-protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz.
*1989. aastal loodi 486DX, mille taktsagedus ületas 50 MHz.
*1989. aastal loodi 486DX, mille taktsagedus ületas 50 MHz.
*1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus oli juba 66 MHz.
*1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus oli juba 66 MHz.
*1994. aastal loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486 protsessori seeria viimane mudel.
*1994. aastal loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486-protsessori seeria viimane mudel.
*1995. aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid.
*1995. aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid.
*1997. aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz.
*1997. aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz.
*1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II protsessor. Pentium II taktsagedus ulatub juba 450 MHz.
*1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II protsessor. Pentium II taktsagedus ulatus juba 450 MHz.
*1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II hulga odavam.
*1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II-ga hulga odavam.
*1999. aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733 MHz’ni.
*1999. aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733 MHz-ni.
*2000. aastal loodi Intel Xeon taktsagedusega 1,4–5 GHz.
*2000. aastal loodi Intel Xeon taktsagedusega 1,4–5 GHz.
*2001. aastal ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1,3–2 GHz.
*2001. aastal ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1,3–2 GHz.
51. rida: 51. rida:
===Cyrix/IBM protsessorid===
===Cyrix/IBM protsessorid===


* 1993. aastal loodi esimest Cyrix'i protsessori - 486DX4, teine seeria Cyrix'il oli 5x86 mille taktsagedus küünis 233 Mhz'ni.
* 1993. aastal loodi esimene Cyrixi protsessor – 486DX4, teine seeria Cyrixil oli 5x86, mille taktsagedus küünis 233 MHz-ni.
* 1996–1998 tegi Cyrix 6x86 protsessorid, millede taktsagedus ulatus kuni 250 Mhz.
* 1996–1998 tegi Cyrix 6x86 protsessorid, mille taktsagedus ulatus kuni 250 MHz.


==Vaata ka==
==Vaata ka==

Redaktsioon: 21. juuli 2014, kell 20:19

Intel 4004 oli esimene üldkasutuseks mõeldud kommertsmikroprotsessor.

Protsessor on loogikaskeem, mis interpreteerib ja täidab masinkoodis antud käske ning koosneb vähemalt käsuseadmest ja aritmeetika-loogikaseadmest.

Masinkoodi käsu täitmiseks tuleb käsuga viia läbi teatud hulk tegevusi: käsk tuleb kindlasti juhtseadme poole dekodeerida, seejärel tuleb käsk täita jne. Käsu täitmiseks on protsessori sees käsukonveier, ehk reeglite ja tegevuste kogum, mida tuleb käsu täitmiseks teha. Käsukonveieri astmete arv sõltub protsessorist. Kuna keerulisemad protsessorid on pikema käsukonveieriga ja seega kuluks ühe takti täitmiseks rohkem takte on kasutusele võetud tehnoloogia, kus mitu käsku täidetakse korraga. Mõte seisneb selles, et kui käsku on dekodeeritud ja seda hakatakse täitma, siis samal ajal hakatakse järgmist käsku juba dekodeerima.

Enamasti mõeldakse protsessori all arvuti keskprotsessorit.

Personaalarvutites ja digijuhtimisega seadmetes kasutatavaid protsessoreid nimetatakse protsessorikiipide väikeste mõõtmete tõttu sageli mikroprotsessoriteks.

Protsessorite liigid

Ajalugu

AMD protsessorid

  • AMD alustas protsessorite tootmist 1995. aastal ja praegu on ta teine suurem protsessoritootja Inteli kõrval.
  • 1995. aastal tulid välja AMD esimesed protsessorid NX586, Am486 ja Am5k86. Nende sagedused olid vastavalt 133, 120 ja 100 MHz.
  • Nendele järgnes 1996. aastal K5-seeria. Nende taktsagedus ei ületanud samuti 120 MHz.
  • 1997. aastal ilmusid K6-protsessorid, mille taktsagedus ulatus 300 MHz.
  • 1998. aastel tuli K6 uuendus, mis oli nimega K6-2 ja K6-3, mille taktsagedus ulatus 450 MHz.
  • 1999. aastal loodi AMD K-7 Athlon, mida uuendati 2000. aastal nii palju, et taktsagedus ületas 1 GHz piiri.
  • 2000. aastal loodi AMD K-7 Duroni protsessori, mis oli väiksema taktsagedusega, kui Athlon.
  • 2000. aastal tuli ka AMD K6 2+ protsessor, mille taktsagedus oli juba 450–550 MHz.
  • 2001. aastal tuli seeria protsessoreid: Mobile AMD Duron 450–550 MHz, AMD Athlon4 950–1400 MHz, AMD Athlon MP – 1000–1667 MHz, AMD Duron(Morgan) – 1000–1300 MHz, AMD Athlon XP – 1333–1800 MHz.
  • 2002. aastal AMD Athlon XP said uuenduse nimega Thouroughbred, taktsagedusega 1466–2250 MHz.
  • 2003 loodi viimase AMD Athlon Xp seerias protsessor Barton, mille taktsagedus oli 1833–2166 MHz.

Inteli protsessorid

  • 1970. aastatel alustati protsessorite tootmist ja selle aastakümne lõpuks said valmis 8086 ja 8088 protsessorid. Nende taktsagedus oli vastavalt 5 ja 10 MHz.
Pentium 4
  • 1982. aastal valmis 80286 protsessor, mille taktsagedus ulatus 12 MHz.
  • 1985. aastal valmistati esimene 32-bitine protsessor 368DX. Sellele järgnes 1988. aastal 386SX. 386-protsessorite maksimaalne taktsagedus oli 33 MHz.
  • 1989. aastal loodi 486DX, mille taktsagedus ületas 50 MHz.
  • 1992. aastal loodi 486DX2, mille taktsagedus oli juba 66 MHz.
  • 1994. aastal loodi 486DX4, mille taktsagedus ulatus kuni 100 MHz. DX4 oli ka 486-protsessori seeria viimane mudel.
  • 1995. aastal hakati tootma Pentium Pro protsessoreid.
  • 1997. aastal loodi juba uus multimeedia toetusega protsessor MMX, mis sai väga populaarseks. MMX protsessori taktsagedus ulatus kuni 266 MHz.
  • 1997 lõpuks tuli välja ka Pentium II protsessor. Pentium II taktsagedus ulatus juba 450 MHz.
  • 1998. aastal tuli Intelil välja Celeron, mis sai väga populaarseks, sest ta oli võrreldes Pentium II-ga hulga odavam.
  • 1999. aastal tuli välja Pentium II järeltulija Pentium III. Pentium III taktsagedus ulatus 1999. aasta lõpuks kuni 733 MHz-ni.
  • 2000. aastal loodi Intel Xeon taktsagedusega 1,4–5 GHz.
  • 2001. aastal ilmus Intel Pentium 4 taktsagedusega 1,3–2 GHz.

Cyrix/IBM protsessorid

  • 1993. aastal loodi esimene Cyrixi protsessor – 486DX4, teine seeria Cyrixil oli 5x86, mille taktsagedus küünis 233 MHz-ni.
  • 1996–1998 tegi Cyrix 6x86 protsessorid, mille taktsagedus ulatus kuni 250 MHz.

Vaata ka

Kasutatud materjalid

Pärit leheküljelt "https://et.wikipedia.org/w/index.php?title=Protsessor&oldid=3952456"