Erinevus lehekülje "Austria koolkond" redaktsioonide vahel

Mine navigeerimisribale Mine otsikasti
P
resümee puudub
P (Valikulised grammatikaparandused.)
P
#Hinnasüsteemi roll majanduses. Austria koolkond väidab, et ettevõtjad ja tarbijad vajavad hinnamehhanismi, mis annaks neile ebaisikulisi signaale kuidas käituda. Sotsialistlik majandussüsteem, mis püüdis hakkama saada ilma ebaisikulise hinnasüsteemita seisis Austria koolkonna arvates lahendamatute probleemide ees. Näiteks on [[Eugen von Böhm-Bawerk]] on oma kirjutistes toonud esile [[ressurss]]ide piiratuse ja [[Friedrich von Wieser]] täiendanud seda väitega, et ka sotsialistlik majandussüsteem ei saa ilma subjektiivsete väärtushinnanguteta, mis tulenevad ressursside piiratusest.
 
[[Ludwig von Mises]]e kriitika baseerub aga omandiõigusel, mis võimaldab indiviididel toimida ja käituda ratsionaalselt. Täpsemalt rääkides väitis ta juba [[1920]]. aastal avaldatud kirjutises ("Economic Calculation in the Socialist Commonwealth"), et [[sotsialism]] on teoreetiliselt teostamatu kuna olukorras, kus riik on samaaegselt nii tootmissisendite pakkuja kui ka tarbija, ei väljenda hinnad ressursside piiratust. Kuna aga ratsionaalse majandusliku kalkulatsiooni asemel saab antud tingimustes kasutada vaid poliitilisi eelistusi, siis ei saa von Mises’e arvates rääkida ratsionaalsest majandustegevusest sotsialismi tingimustes.
kirjutises (Economic Calculation in the Socialist Commonwealth), et [[sotsialism]] on teoreetiliselt teostamatu kuna olukorras, kus riik on samaaegselt nii tootmissisendite pakkuja kui ka tarbija, ei väljenda hinnad ressursside piiratust. Kuna aga ratsionaalse majandusliku kalkulatsiooni asemel saab antud tingimustes kasutada vaid poliitilisi eelistusi, siis ei saa von Mises’e arvates rääkida ratsionaalsest majandustegevusest sotsialismi tingimustes.
 
[[Friedrich von Hayek]] on seevastu öelnud, et isegi, kui [[sotsialism]] oleks teoreetiliselt võimalik, ei oleks seda võimalik praktiliste probleemide lahendamatuse tõttu rakendada. Selle väite selgitamiseks tõi ta esile teadmiste probleemi, mis lihtsustatult väljendatuna väidab, et kesksed planeerijad ei oma kunagi täiuslikku informatsiooni, mis oleks vaja tsentraalse planeerimise läbiviimiseks. Essees nimega "Teadmiste kasutamine ühiskonnas" väidab von Hayek, et teadmised ([[informatsioon]]) on ühiskonnas küll olemas, kuid jaotatud kõigi ühiskonna liikmete vahel nii, et neist igaühel on teiste ees eelis mingi spetsiifilise teadmise osas antud ajas ja ruumis. Ainus võimalus sellest laialipillutatud informatsiooni hulgast kasu saada on von Hayeki arvates detsentraliseeritud majandussüsteemi ehk [[turumajandus]]e kasutuselevõtt.
122 725

muudatust

Navigeerimismenüü