Pärsti valla lipp: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
Jannuboy (arutelu | kaastöö)
Resümee puudub
PResümee puudub
2. rida: 2. rida:
'''Pärsti valla lipp''' on [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] asunud endise [[Eesti valdade loend|Eesti haldusüksuse]] [[Pärsti vald|Pärsti valla]] [[lipp]].
'''Pärsti valla lipp''' on [[Viljandi maakond|Viljandi maakonnas]] asunud endise [[Eesti valdade loend|Eesti haldusüksuse]] [[Pärsti vald|Pärsti valla]] [[lipp]].


Lipp kinnitati [[riigisekretär]] [[Uno Veering]]u poolt [[1. aprill]]il [[1996]] ning oli kasutusel [[20. oktoober|20. oktoobrini]] [[2013]], kui ühineti [[Paistu vald|Paistu]], [[Saarepeedi vald|Saarepeedi]] ja [[Viiratsi vald|Viiratsi vallaga]] uueks [[omavalitsusüksus]]eks [[Viljandi vald|Viljandi vallaks]].
Lipp kinnitati [[Eesti riigisekretär|riigisekretäri]] [[Uno Veering]]u poolt [[1. aprill]]il [[1996]] ning oli kasutusel [[20. oktoober|20. oktoobrini]] [[2013]], kui ühineti [[Paistu vald|Paistu]], [[Saarepeedi vald|Saarepeedi]] ja [[Viiratsi vald|Viiratsi vallaga]] uueks [[omavalitsusüksus]]eks [[Viljandi vald|Viljandi vallaks]].


== Lipu kirjeldus ==
== Lipu kirjeldus ==

Redaktsioon: 20. juuli 2014, kell 11:06

Pärsti valla lipp

Pärsti valla lipp on Viljandi maakonnas asunud endise Eesti haldusüksuse Pärsti valla lipp.

Lipp kinnitati riigisekretäri Uno Veeringu poolt 1. aprillil 1996 ning oli kasutusel 20. oktoobrini 2013, kui ühineti Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi vallaga uueks omavalitsusüksuseks Viljandi vallaks.

Lipu kirjeldus

Pärsti valla lipuks on ristkülikukujuline vapilipp. Kangas on jagatud diagonaalse lainelõikelise kollase laiuga (vardapoolsest alanurgast lehvipoolsesse ülanurka) kaheks võrdseks väljaks. Vardapoolne väli on sinine ning sellel on kollane viljavihk. Lehvipoolsel, punasel väljal on kolm kollast püstist odaotsa.

Lipu normaalmõõtmed on 100x150 cm ning laiuse ja pikkuse suhe 6:9 (2:3).

Põhjendus

Sinine sümboliseerib tulevikulootust, noorust, vaimsust ja kodumaa taevast. Kollane viljavihk meenutab, et vald asub Eesti ühel põlisemal põllumajanduslikul alal ning et siinsed inimesed on saanud läbi aegade elatist ennekõike põllult. Kollane lainelõikeline laid sümboliseerib kohaliku maastiku silmapaistvat objekti, Raudna ürgorgu jõega, samuti teisi veekogusid, mis ilmestavad siinset looduskeskkonda. Telliskivipunane värvus meenutab valla pinnast, turvast ja kohalikku mitmekesist tööstust. Kolm kollast odaotsa osutavad paikkonna kuulsusrikkale muinasajale, mil siinmail lõid vallutajatega lahinguid eestlaste sõdalased vaprate vanemate Lembitu, Vootele ja Manivalde juhtimisel.

Lipu ajalugu

Pärsti valla vapi ja lipu etalonkujutis kinnitati Eesti Vabariigi riigisekretäri poolt 1. aprillil 1996.

11. septembril 1996 kinnitas vallavolikogu määrusega nr 63 valla lipu ja vapi kasutamise korra.

Valla lipp ja vapp pühitseti Viljandi Pauluse kirikus 5. oktoobril 1996.

20. oktoobril 2013, ühinesid Pärsti, Paistu, Saarepeedi ja Viiratsi vald uueks omavalitsusüksuseks Viljandi vallaks ning Pärsti vald lõpetas koos oma lipuga tegevuse.

Lipu kasutamise kord

  1. Lipp heisatakse alaliselt valla ametiasutuse hoone esisele lipuväljakule koos Eesti riigilipuga. Pimedal ajal on lipp valgustatud.
  2. Valla lippu võib heisata juriidilised ja füüsilised isikud hoonetele või elamutele, ameti- ja eluruumides, avalikel üritustel, mis toimuvad vallavalitsuse loal (ürituse algusest kuni ürituse lõpuni), hoonele, kus toimub vallavolikogu istung (istungi ajaks).
  3. Lipu võib heisata igaüks, kes järgib Pärsti valla põhimääruse sätteid, riiklikel pühadel, valla pidupäevadel, perekondlike sündmuste ja tähtpäevade puhul.
  4. Lipp heisatakse hoone peasissekäigu juurde vastavasse hoidjasse või lipuväljakule lipuvardasse. Seinalipuvarda pikkus on ligikaudu kolm korda suurem lipu laiusest ning maapinnalt tōusva lipumasti kõrgus on ligikaudu kuus korda suurem.
  5. Heisatud lipul peab jääma lipukanga alumine serv maapinnalt vähemalt kolme meetri kõrgusele.
  6. Heisatud lipp peab vastama Pärsti valla põhimäärusele, olema puhas ning terve.
  7. Lipp heisatakse 1. maist kuni 30. septembrini (kaasa arvatud) kell 8.00 ja 1. oktoobrist kuni 30. aprillini (kaasa arvatud) kell 9.00 ning langetatakse päikeseloojangul.
  8. Leina tähistamiseks vōib lippu heisata leinalipuna. Neil juhtudel kinnitatakse lipuvarda ülemisse otsa 50 kuni 100 millimeetri laiune must lint, mille mōlemad otsad ulatuvad lipu laiust pidi kuni lipukanga alumise servani, vōi heisatakse lipp poolde masti nii, et lipu alumine äär on masti keskel.
  9. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, asub riigilipp lippude poolt vaadates paremal, valla lipp vasakul.
  10. Kui valla lipp heisatakse koos Eesti riigilipuga, mōne välisriigi lipuga ja maakondade ning linnade ja valdade lippudega, siis lippude poolt vaadates asetseb paremal äärel Eesti riigilipp, sellest vasakul välisriikide lipud prantsuskeelsete riiginimede tähestikulises järjekorras, seejärel maakondade lipud tähestikulises järjekorras, seejärel valdade-linnade lipud tähestikulises järjekorras ja vasakul äärel valla lipp. Iga lipp on heisatud eri lipuvardasse ja ühele kōrgusele.
  11. Lipu nōuetekohase heiskamise eest vastutab isik, kes korraldas lipu heiskamise.
  12. Kasutamiskōlbmatuks muutunud lipp kuulub sündsal viisil hävitamisele.

Vaata ka

Välislink