Marshalli plaan: erinevus redaktsioonide vahel
P Robot: ja:マーシャル・プラン is a good article |
PResümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
[[Pilt:Marshall Plan.png|thumb|Marshalli plaani raames abi saanud riigid]] |
[[Pilt:Marshall Plan.png|thumb|Marshalli plaani raames abi saanud riigid]] |
||
'''Marshalli plaan''' (ametlikult '''Euroopa Taastamise Programm''', inglise keeles ''European Recovery Program'') oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[1947]]. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud [[Euroopa]] riikide aitamiseks ja [[kommunism]]i pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase [[riigisekretär]] |
'''Marshalli plaan''' (ametlikult '''Euroopa Taastamise Programm''', inglise keeles ''European Recovery Program'') oli [[Ameerika Ühendriigid|Ameerika Ühendriikide]] [[1947]]. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud [[Euroopa]] riikide aitamiseks ja [[kommunism]]i pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase [[Ameerika Ühendriikide riigisekretär|riigisekretäri]] [[George Marshall]]i järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi [[USA dollar]]i väärtuses. |
||
Programmiga liitusid [[Austria]], [[Belgia]], [[Holland]], [[Iirimaa]], [[Island]], [[Itaalia]], [[Kreeka]], [[Luksemburg]], [[Norra]], [[Portugal]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]], [[Saksamaa LV]], [[Suurbritannia]], [[Šveits]], [[Taani]] ja [[Türgi]]. Abi pakuti ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] ja teistele [[Ida-Euroopa]] maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka [[Tšehhoslovakkia]]l ja [[Poola]]l, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka [[Soome]], kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida. |
Programmiga liitusid [[Austria]], [[Belgia]], [[Holland]], [[Iirimaa]], [[Island]], [[Itaalia]], [[Kreeka]], [[Luksemburg]], [[Norra]], [[Portugal]], [[Prantsusmaa]], [[Rootsi]], [[Saksamaa LV]], [[Suurbritannia]], [[Šveits]], [[Taani]] ja [[Türgi]]. Abi pakuti ka [[Nõukogude Liit|Nõukogude Liidule]] ja teistele [[Ida-Euroopa]] maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka [[Tšehhoslovakkia]]l ja [[Poola]]l, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka [[Soome]], kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida. |
||
[[1948]]. aastal asutati [[Pariis]]is plaani elluviimiseks [[Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon]] (OEEC). |
[[1948]]. aastal asutati [[Pariis]]is plaani elluviimiseks [[Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon]] (OEEC). |
||
Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. |
Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru. |
||
| 12. rida: | 12. rida: | ||
{{Külm sõda}} |
{{Külm sõda}} |
||
{{Link FA|es}} |
{{Link FA|es}} |
||
{{Link FA|vi}} |
{{Link FA|vi}} |
||
{{Link GA|ja}} |
{{Link GA|ja}} |
||
Redaktsioon: 20. juuli 2014, kell 11:23
Marshalli plaan (ametlikult Euroopa Taastamise Programm, inglise keeles European Recovery Program) oli Ameerika Ühendriikide 1947. aastal algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Algatus nimetati USA tollase riigisekretäri George Marshalli järgi. Programm kestis neli aastat ning selle aja jooksul anti majanduslikku ja tehnilist abi kokku umbes 13 miljardi USA dollari väärtuses.
Programmiga liitusid Austria, Belgia, Holland, Iirimaa, Island, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Norra, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Saksamaa LV, Suurbritannia, Šveits, Taani ja Türgi. Abi pakuti ka Nõukogude Liidule ja teistele Ida-Euroopa maadele, kuid Moskva keeldus, keelates osalemise ka Tšehhoslovakkial ja Poolal, kes olid selleks soovi avaldanud. Keeldus ka Soome, kes eelistas Nõukogude Liiduga häid suhteid hoida.
1948. aastal asutati Pariisis plaani elluviimiseks Euroopa Majanduskoostöö Organisatsioon (OEEC).
Osalevate riikide tööstustoodang suurenes nelja aastaga 35% võrra ning ka põllumajandustoodang ületas sõjaeelse taseme. Lisaks aitas programm kaasa poliitilise olukorra stabiliseerumisele ning sundis Euroopat hakkama mõtlema integratsioonile. See inspireeris Euroopa riike ka ise hiljem arenguriikidele abi andma. Samal ajal tagas USA ise oma toodetele laialdase ekspordituru.