Aaloe: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
|||
27. rida: | 27. rida: | ||
[[Cronquisti süsteem]]is (1981) on aaloed liigitatud [[Aaloelised|aaloeliste]] (''Aloeaceae'') [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]]. |
[[Cronquisti süsteem]]is (1981) on aaloed liigitatud [[Aaloelised|aaloeliste]] (''Aloeaceae'') [[Sugukond (bioloogia)|sugukonda]]. |
||
[[APG II süsteem]]is (2003) on aaloe liigitatud [[tooneliilialised| |
[[APG II süsteem]]is (2003) on aaloe liigitatud [[tooneliilialised|tooneliilialiste]] (''Asphodelaceae'') hulka. |
||
[[APG III süsteem]]is (2009) liigitatakse aaloe [[heinpuulised|heinpuuliste]] (''Xanthorrhoeaceae'') sugukonda. |
[[APG III süsteem]]is (2009) liigitatakse aaloe [[heinpuulised|heinpuuliste]] (''Xanthorrhoeaceae'') sugukonda. |
Redaktsioon: 19. juuli 2014, kell 17:07
Aaloe | |
---|---|
Harilik aaloe | |
Taksonoomia | |
Riik |
Taimed Plantae |
Hõimkond |
Katteseemnetaimed Magnoliophyta |
Klass |
Üheidulehelised Monocotyledoneae |
Selts |
Asparilaadsed Asparagales |
Sugukond |
Heinpuulised Xanthorrhoeaceae |
Alamsugukond |
Tooneliilialised Asphodeloideae |
Perekond |
Aaloe Aloe L. |
Sünonüümid | |
|
Aaloe (Aloe; ka Aloë) on mitmekesine algselt Aafrikast pärit troopiliste ja subtroopiliste sukulentsete puude ja põõsaste ja puhmaste perekond.
Süstemaatika ja evolutsioon
Cronquisti süsteemis (1981) on aaloed liigitatud aaloeliste (Aloeaceae) sugukonda.
APG II süsteemis (2003) on aaloe liigitatud tooneliilialiste (Asphodelaceae) hulka.
APG III süsteemis (2009) liigitatakse aaloe heinpuuliste (Xanthorrhoeaceae) sugukonda.
Perekonda kuulub ligikaudu 420 liiki, kuid arv pole täpne, kuna esineb sagedast liikidevahelist ristumist ja osad liigid võivad olla veel kirjeldamata. Aaloesid peetakse parafüleetiliseks taksoniks, mida kinnitavad ka uuemad kemotaksonoomilised uuringud. Nende põhjal on aaloede hulka arvatud ka endine perekond Lomatophyllum. Perekond jaotatakse üheksateistkümneks alamperekonnaks või rühmaks, milledest suuremad on:
- Pachydendroni rühm (A. ferox, A. africana jt.)
- Lomatophyllumi rühm (endine perek. Lomatophyllum)
- 4. rühm (A. hemmingii, A. mcloughlinii, A. peckii, A. somalensis, A. diolii jt.)
- 13. rühm (A. calidophila, A. camperi, A. elegans, A. scobinifolia jt.)
- 16. rühm (A. harlana, A. steudneri, A. tweediae jt.)
- 17. rühm (A. megalacantha, A. microdonta, A. schelpei jt.)
- 19. rühm (A. cameronii, A. flexilifolia, A.penduliflora, A. rabanensis jt.)
Ehitus ja välimus
Aaloede ehitus ja kasvuvorm on äärmiselt varieeruvad. Esineb nii puukujulisi, varrega põõsa- kui ka varretuid rosetjaid liike, ning isegi ronitaimi. Lehed enamikul liikidel paksud, lihakad, pealt nõgusad, ogaliste servadega ja sageli heledate vöötide või tähnidega. Õied enamasti erksavärvilised, torujad, piklikus õisikus. Vili on kupar.
Levik
Suurim on aaloede liigiline mitmekesisus Lõuna-Aafrikas, eriti Kapimaal, kuid perekond on levinud pea kogu Aafrikas kuivema kliimaga aladel. Põhjas ulatub looduslik levik Araabia poolsaarele, ning sisse on aaloesid toodud ka Euroopa Vahemeremaadesse, Indiasse, ja Austraaliasse ning Mehhikosse. 50 liiki kasvab ka Madagaskaril.
Ökoloogia
Aaloedele on iseloomulik suur kuivataluvus, mistõttu nad on levinud poolkõrbe ja kõrbealadel, paljud liigid esinevad ka mägedes. On toidutaimeks ning pesakohaks mitmetele imetaja- ja linnuliikidele. Tolmendatakse peamiselt lindude poolt.
Majanduslik tähtsus
Osad aaloeliik (nagu näiteks harilik aaloe ja puis-aaloe) on tähtsaks toormaterjaliks farmaatsiatööstusele. Neist saadakse mitmesuguseid glükosiide, millest olulisimad on aloiin ja mitmesugused mannoosi derivaadid. Algne tänapäevane meditsiiniline kasutusala oli lahtistina, varasemalt on kasutatud ravimtaimena.
Aaloe kuivatatud mahla kasutatakse tänapäeval ka paljude muude toodete koostises, nagu pesemisvahendid, joogid, parfümeeriatooted jne. Samuti on mitemd aaloed populaarsed ja kergesti kasvatatavad toa- ja ilutaimedena.
Kultuurilooline tähtsus
Aaloesid tunti ravimtaimena juba vanas Egiptuses (oli ka muumiate balsameerimisel kasutusel), samuti Kreekas ja Roomas, kus neid kasvatati ka ilutaimena. Aaloede toataimena kasvatamine levis Euroopas 18. sajandi algul. Ka omavad tähtsust kohalikes Aafrika kultuurides. Juba vana-ajal tunti ka Indias ravimtaimena.
Aaloede perekonda kuulub ka elusorganismidele toksiinina toimivaid aaloesid, nii näiteks on Aloe ruspoliana kuivatatud pulbrit kasutatud hüäänide mürgitamiseks.
Aaloeliike
Täielikum loend leheküljel Aaloeliikide loend
- Aloe africana – aafrika aaloe
- Aloe arborescens – puis-aaloe
- Aloe aristata – ohteline aaloe
- Aloe bainesii – Bainesi aaloe
- Aloe bellatula – õrn aaloe
- Aloe broomi – Broomi aaloe
- Aloe camperi – Camperi aaloe
- Aloe candelabrum – lühteraaloe
- Aloe ciliaris – ripsmeline aaloe
- Aloe comosa – tukkaaloe
- Aloe dichotoma – harunev aaloe
- Aloe distans – roniv aaloe
- Aloe ferox – torkav aaloe
- Aloe haworthioides – havortialaadne aaloe
- Aloe humilis – madal aaloe
- Aloe malrothii – Malrothi aaloe
- Aloe mitriformis – kübarjalehine aaloe
- Aloe pelgerae – pelgeri aaloe
- Aloe pillansii – Pillansi aaloe
- Aloe plicatilis – voldiline aaloe
- Aloe ruspoliana
- Aloe saponaria – seebilill-aaloe
- Aloe spicata – tähkaaloe
- Aloe squarrosa – siilaaloe
- Aloe tenuior – õhuke aaloe
- Aloe thraskii – Thraski aaloe
- Aloe variegata – vöötaaloe
- Aloe vera e. Aloe barbadensis – harilik aaloe.
Viited
- ↑ Sissekanne GRIN-is, veebiversioon (vaadatud 19.07.2014) (inglise keeles)