Raua tänava lahing: erinevus redaktsioonide vahel

Allikas: Vikipeedia
Eemaldatud sisu Lisatud sisu
P Valikulised grammatikaparandused.
1. rida: 1. rida:
'''Sidepataljoni lahinguks''' nimetatakse [[21. juuni]]l [[1940]] Tallinnas [[Tallinna 21. Algkool|21. Algkooli]] juures toimunud relvakonflikti [[Sidepataljon]]i ja [[Punaarmee]] vahel, 1940. aasta [[juunipööre|juunipöörde]] ajal.
'''Sidepataljoni lahinguks''' nimetatakse [[21. juuni]]l [[1940]] (1940. aasta [[juunipööre|juunipöörde]] ajal) Tallinnas [[Tallinna 21. Algkool|21. Algkooli]] juures toimunud relvakonflikti [[Sidepataljon]]i ja [[Punaarmee]] vahel.


[[Sidepataljon]], mis pärast Eesti sõjaväe [[kasarmu]]te sundloovutamist Punaarmeele paiknes [[Raua tänav (Tallinn)|Raua tänava]] koolimajas, keeldus [[juunipööre|juunipöörde]] ajal relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati [[NSV Liit|NSV Liidu]] Punaarmee väeosa [[raskekuulipilduja]] toru. Kui siis relvad konfiskeeriti, leidsid Eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis.
[[Sidepataljon]], mis pärast Eesti sõjaväe [[kasarmu]]te sundloovutamist Punaarmeele paiknes [[Raua tänav (Tallinn)|Raua tänava]] koolimajas, keeldus [[juunipööre|juunipöörde]] ajal relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati [[NSV Liit|NSV Liidu]] Punaarmee väeosa [[raskekuulipilduja]] toru. Kui relvad konfiskeeriti, leidsid Eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis.


Enne keskööd tulid kommunistid valvet üle võtma, kui see ei läinud neil korda. Vastupanu tekkis spontaanselt ilma juhtimiseta, kuna kõik pataljoni ohvitserid olid major [[Rudolf Veidebach]]i matusel. Maja ümber hakkas hargnema lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus [[sõjaminister]] [[Tõnis Rotberg]] ja kuus [[soomusauto]]t.
Enne keskööd tulid kommunistid valvet üle võtma, kuid see ei läinud neil korda. Vastupanu tekkis spontaanselt ilma juhtimiseta, kuna kõik pataljoni ohvitserid olid major [[Rudolf Veidebach]]i matusel. Maja ümber hakkas hargnema lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus [[sõjaminister]] [[Tõnis Rotberg]] ja kuus [[soomusauto]]t.


Selles lahingus langesid allohvitser [[Aleksei Männikus]] ja reamees [[Johannes Mandre]]. Nemad olid nende väheste Eesti sõdurite seas, kellele sai osaks langeda [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]] Eesti vormis ja Eesti lipu all.<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/kaitsevaelastest-said-korpusepoisid/#more-288 Kaitseväelastest said korpusepoisid]</ref>.
Selles lahingus langesid allohvitser [[Aleksei Männikus]] ja reamees [[Johannes Mandre]]. Nemad olid nende väheste Eesti sõdurite seas, kellele sai osaks langeda [[Teine maailmasõda|II maailmasõjas]] Eesti vormis ja Eesti lipu all.<ref>[http://lood.wordpress.com/2008/02/11/kaitsevaelastest-said-korpusepoisid/#more-288 Kaitseväelastest said korpusepoisid]</ref>.


Lahingus langenute matused organiseeris 23. juunil 1940. aastal [[Oskar Veldeman]]<ref>[http://www.veldemani.ee/et/kes-oli-veldeman Oskar Veldeman ]</ref>.
Lahingus langenute matused korraldas 23. juunil 1940 [[Oskar Veldeman]]<ref>[http://www.veldemani.ee/et/kes-oli-veldeman Oskar Veldeman ]</ref>.


{{pooleli}}
{{pooleli}}

Redaktsioon: 19. juuli 2014, kell 11:25

Sidepataljoni lahinguks nimetatakse 21. juunil 1940 (1940. aasta juunipöörde ajal) Tallinnas 21. Algkooli juures toimunud relvakonflikti Sidepataljoni ja Punaarmee vahel.

Sidepataljon, mis pärast Eesti sõjaväe kasarmute sundloovutamist Punaarmeele paiknes Raua tänava koolimajas, keeldus juunipöörde ajal relvi ära andmast, kuni koolimajale suunati NSV Liidu Punaarmee väeosa raskekuulipilduja toru. Kui relvad konfiskeeriti, leidsid Eesti sõdurid maja õue peidetud mobilisatsioonirelvad ja olid taas relvis.

Enne keskööd tulid kommunistid valvet üle võtma, kuid see ei läinud neil korda. Vastupanu tekkis spontaanselt ilma juhtimiseta, kuna kõik pataljoni ohvitserid olid major Rudolf Veidebachi matusel. Maja ümber hakkas hargnema lahing, mis kestis, kuni jõudis kohale uus sõjaminister Tõnis Rotberg ja kuus soomusautot.

Selles lahingus langesid allohvitser Aleksei Männikus ja reamees Johannes Mandre. Nemad olid nende väheste Eesti sõdurite seas, kellele sai osaks langeda II maailmasõjas Eesti vormis ja Eesti lipu all.[1].

Lahingus langenute matused korraldas 23. juunil 1940 Oskar Veldeman[2].

Viited

Kirjandus

  • Hanno Ojalo. Raua tänava lahing. Tallinn, Sentinel 2010.