Tšuvašid: erinevus redaktsioonide vahel
PResümee puudub |
Resümee puudub |
||
| 1. rida: | 1. rida: | ||
{{rahvanimed|Chuvash|Tschuwaschen|чуваши}} |
{{rahvanimed|Chuvash|Tschuwaschen|чуваши}} |
||
'''Tšuvašid''' (endanimetus '' |
'''Tšuvašid''' (endanimetus ''чӑвашсем'') on turgi rahvas [[Euroopa]]s [[Volga]] keskjooksul. Nad räägivad [[tšuvaši keel]]t. |
||
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on [[Tšuvaššia]], [[Tatarstan]] ja [[Baškortostan]]. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas [[Tšuvaššia]]s. <ref>http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6</ref>2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši, <ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref> neist Tšuvaššias 814 750.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf</ref> |
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on [[Tšuvaššia]], [[Tatarstan]] ja [[Baškortostan]]. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas [[Tšuvaššia]]s. <ref>http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6</ref>2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši, <ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf</ref> neist Tšuvaššias 814 750.<ref>http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf</ref> |
||
Redaktsioon: 18. juuli 2014, kell 18:41
Mall:Rahvanimed Tšuvašid (endanimetus чӑвашсем) on turgi rahvas Euroopas Volga keskjooksul. Nad räägivad tšuvaši keelt.
Peamisteks tšuvaššide asualadeks on Tšuvaššia, Tatarstan ja Baškortostan. 1989. aastal oli tšuvašše Venemaal 1 773 645. Neist vaid 906 922 elas Tšuvaššias. [1]2010. aasta rahvaloenduse andmetel elas Venemaal 1 435 872 tšuvašši, [2] neist Tšuvaššias 814 750.[3]
Tšuvaššide asulalad liideti Venemaaga 1552. aastal. Tšuvašid olid pagausulised, kuid nende hulgas oli teataval määral levinud ka islam. 17. sajandil algas tšuvaššide ristimine vene õigeusku, 18. sajandil muutus see massiliseks ja vägivaldseks. Suur osa tšuvašše rändas välja mujale Volgamaile ja Siberisse, et vene õigeusku astumist vältida. Samal põhjusel asus 19. sajandi lõpul Türki ümber umbes 100 000 islamiusulist tšuvašši.[4]
Tšuvašid jagunevad kolme etnograafilise rühma vahel:
- mäetšuvašid (вирьял, тури; Tšuvaši Vabariigi põhja- ja kirdeosas);
- niidutšuvašid (анат енчи; Tšuvaši Vabariigi kesk- ja edelaosa) ning
- orutšuvašid (анатри; Tšuvaši Vabariigi lõunaosa ning väljaspool Tšuvaššiat).
Materiaalne kultuur
Materiaalses kultuuris ja eriti ornamentikas on tšuvaššidel palju ühisjooni soome-ugri rahvastega, arvataksegi, et tšuvašid on turgi keelele üle läinud soome-ugrilased.
Üldiselt peetakse tšuvašše koos bulgaarlastega bulgaaride järeltulijaiks.
Tšuvašid Eestis
Eestis elas 2011. aasta rahvaloenduse andmetel 373 tšuvašši.[5] Eestis tegutseb kaks tšuvaši kultuuriseltsi. Narvas on 2003. aastal asutatud selts Narspi[6] ning Tallinnas 1990. aastal asutatud Tšuvaši Kultuuriselts[7]. Mõlemal seltsil on oma pärmusmuusika kollektiiv: Narspi ja Palan[8]. Tallinnas tegutseb ka tšuvaši folk-pop-bänd Taraj (Тарай)[9].
Viited
- ↑ http://demoscope.ru/weekly/ssp/census.php?cy=6
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-01.pdf
- ↑ http://www.gks.ru/free_doc/new_site/perepis2010/croc/Documents/Vol4/pub-04-09.pdf
- ↑ Eesti rahvaste raamat : rahvusvähemused, -rühmad ja -killud. Tallinn, 1999, lk. 464
- ↑ Päring Statistikaameti andmebaasist
- ↑ Narspi
- ↑ Tšuvaši Kultuuriselts
- ↑ Palan
- ↑ Taraj